{"id":179298,"date":"2026-05-16T06:52:10","date_gmt":"2026-05-16T06:52:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/179298\/"},"modified":"2026-05-16T06:52:10","modified_gmt":"2026-05-16T06:52:10","slug":"cannesi-paevik-4-radu-jude-puhul-on-hea-meel-arulageda-produktiivsuse-ule-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/179298\/","title":{"rendered":"Cannes’i p\u00e4evik #4: Radu Jude puhul on hea meel arulageda produktiivsuse \u00fcle | Film"},"content":{"rendered":"

Tristan Priim\u00e4e seekordsesse Cannes’i p\u00e4eviku sissekandesse mahtus neli filmi: Reed Van Dyk’i “Lunastus”, Radu Jude “Toat\u00fcdruku p\u00e4evik”, Ryusuke Hamaguchi “\u00c4kitselt” ja Marie Kreutzeri “\u00d5rn koletis”.<\/p>\n

\t\t\t\t\t“Lunastus”
“Atonement”
Reed Van Dyk
USA
2026
Quinzaine des cin\u00e9astes<\/p>\n

Kuna oli v\u00e4lja kuulutatud Q&A’ga linastus hommikul, siis lootsin, et m\u00f5ni n\u00e4itleja nagu Boyd Holbrook, Kenneth Brannagh v\u00f5i Hiam Abbass ilmub ka v\u00e4lja. Hiljem r\u00e4\u00e4kis filmist k\u00fcll ainult lavastaja ja n\u00e4itlejaid polnud, aga film see-eest v\u00e4ga tugev,. \u00dcks paremaid posttraumaatilise stressi kujutamisi kinolinal, ilma igasuguse ilustamise ja s\u00f5ja heroiseerimiseta. Ameerika s\u00f5dur (Boyd Holbrook) tulistab 2003 Iraagis lahinolukorras kuulipildujast kaht autot, kus sees tsiviilelanikud.<\/p>\n

“Lunastus” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

K\u00fcmneaastase ajah\u00fcppe j\u00e4rel n\u00e4eme, kuidas ta on PTSD’st t\u00e4iesti r\u00e4situd ja ei leia enam muud v\u00f5imalust ning p\u00fc\u00fcab pere elluj\u00e4\u00e4nud liikmetega \u00fchendust v\u00f5tta. Siin n\u00e4idatakse kogu sellise ravimata hingehaava k\u00f5iki erinevaid tahke intelligentselt, empaatiliselt. Ja kui hakkavad emotsionaalsed stseenid tulema, siis oli mu \u00fcmber k\u00fcll igal pool kahtlast nutu tagasihoidmise heli kuulda ja eks omalgi oli keeruline.<\/p>\n

“Lunastuses” suudetakse aga tunded v\u00e4lja tuua ilma manipulatsioonita, v\u00e4ga kindlalt loo helitugevust kontrollides.<\/p>\n

8 \/ 10<\/p>\n

“Toat\u00fcdruku p\u00e4evik”
“Journal d’une femme de chambre”
Radu Jude
Rumeenia-Prantsusmaa
2026
Quinzaine des cin\u00e9astes<\/p>\n

Radu Jude on k\u00fcll \u00fcks mees, kelle puhul on hea meel arulageda produktiivsuse \u00fcle. Tal ei pruugi olla selliseid superfilme, aasta parimaid, aga samas on ta meeletult stabiilne, allapoole teatud taset ei lange kunagi, ja absoluutselt igas filmis suudab millegi v\u00e4rskega v\u00e4lja tulla.<\/p>\n

Nagu ka n\u00fc\u00fcd: “Toat\u00fcdruku p\u00e4evik” on Octave Mirbeau 1900. aastal avaldatud romaan, mille on ekraniseerinud juba varem ka Luis Bu\u00f1uel (1964, Jeanne Moreauga peaosas). Kui Bu\u00f1ueli versioon on fantastiline nagu kogu tema looming ja perversne nagu tal ka tihti juhtub olema, siis pole Jude r\u00f5lgustele samal moel keskendunud, vaid toob loo hoopis kaasaega, teeb toat\u00fcdrukust Rumeenia teenijanna j\u00f5ukas Bordeaux’ peres.<\/p>\n

“Toat\u00fcdruku p\u00e4evik” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

See laob kohe kindla vundamendi, mille peale hakata ehitama \u00fchsikonnakriitilist pila Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa s\u00f5ltuvussuhte, klassi\u00fchikonna, prantsuse putinistidest vasakpoolsete ja k\u00f5igi teiste aadressil, kes seda v\u00e4\u00e4rivad. Loomulikult radujudeliku t\u00e4iesti taktitundetult vaba tekstiga. Kui on vaja \u00f6elda, siis ikka \u00f6eldakse ka. Ja loomulikult on see k\u00f5ik v\u00e4ga naljakas ja kohati karjuvalt piinlik, kui inimeste k\u00e4tte\u00f5pitud rollid selles kaasaegses tragikom\u00f6\u00f6dias rambivalgusse tiritakse.<\/p>\n

8 \/ 10<\/p>\n

“\u00c4kitselt”
“Soudain”
Ryusuke Hamaguchi
Prantsusmaa-Jaapan
2026
P\u00f5hiv\u00f5istlusprogramm<\/p>\n

Hamaguchi k\u00fcll jah, kes on ju enne ka p\u00e4ris h\u00e4id asju teinud, aga \u2026 kolme ja pooletunnine film, kus muude hulgas on m\u00e4rks\u00f5nadeks marksism, autism, v\u00e4hk ja kassipoeg. Kaks naist, kellest \u00fcks on v\u00e4hki p\u00f5dev teatrilavastaja ja teine hooldekodu revolutsiooniline reformar, saavad s\u00f5braks ja see k\u00f5ik on v\u00e4ga tore. On ilusaid momente, aga siis tuleb nagu v\u00e4lk selgest idataevast vahele Ted Talki stiilis kiirloeng kapitalismi pahedest (koos tahvlile joonistatud diagrammidega!) ja kuigi seda \u00fcritatakse p\u00e4rast ka sisusse p\u00f5imida, on rong r\u00f6\u00f6bastelt maas.<\/p>\n

Mida edasi film kulgeb, seda enam pehmet mugavust meie suunas paisatakse, kuni ma suurest mugavusest enam \u00fcldse muuks v\u00f5imeline pole kui toolil krigelemine. Suhkrut muudkui siriseb peale, lisaks seesama k\u00fcsitav ideoloogiline anga\u017eeeritus. Ma saan aru, kuidas sotsialistlik utoopia on paberil p\u00e4ris tore m\u00f5te, aga miskip\u00e4rast suruvad seda pigem need, kes ise omal nahal pole praktikas j\u00e4rgi proovinud.<\/p>\n

“\u00c4kitselt” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

K\u00f5ik kapitalismile omistatud pahed kehtisid meil sotsialismi ajal veelgi tugevamalt (totaalne \u00f6koloogiline hoolimatus, selgelt eristatud hermeetiline eliit, t\u00f6\u00f6rahva r\u00f5humine, kuigi v\u00e4ideti vastupidist), ja ka siis pidid k\u00f5ik firmad ennek\u00f5ike tegelema osanike rahuoluga t\u00f6\u00f6j\u00f5u arvelt, aga selle vahega, et ainuosanikud olid riik ja selle esindajad ja mingist demokraatlikust h\u00e4\u00e4letamisest ei saanud juttugi olla.<\/p>\n

Et v\u00e4ltida liigset subjektiivsust, siis v\u00f5tame poliitikaosa v\u00e4lja, aga j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4v osa on siiski kaugelt liiga l\u00e4\u00e4ge, et olla t\u00f5siseltv\u00f5etav.<\/p>\n

4 \/ 10<\/p>\n

“\u00d5rn koletis”
“Gentle Monster”
Marie Kreutzer
Austria
2026
P\u00f5hiv\u00f5istlusprogramm<\/p>\n

Tundub, et nagu n\u00e4iteks Catherine Breillat oma filmiga “Abuse of Weakness” on ka austerlanna Marie Kreutzer oma elu traumaatiliste s\u00fcndmuste menetlemisel l\u00e4inud seda teed, et valanud need filmivormi. Kreutzeri eelmist filmi “Korsaa\u017e” tundus ees ootavat v\u00e4ga k\u00f5rge t\u00e4helend, kui arreteeriti filmi \u00fcks peategelane \u2013 keiser Franz Joseph I kehastanud Florian Techtmeister \u2013lapsporno omamise s\u00fc\u00fcdistusega ning mehe andmekandjatelt leiti tuhandeid faile. Kohutav eba\u00f5nn ja k\u00fcnism, et \u00fche sellise t\u00fc\u00fcbi p\u00e4rast filmi edukaar ka l\u00f5ppes, sest auhinnarallist on filmid v\u00e4lja kukkunud viimastel aastatel ka m\u00e4rksa v\u00e4iksematel p\u00f5hjustel.<\/p>\n

Kreutzer n\u00e4itab siin aga erakordset sitkust ja keerab Techtmeisteri juhtumi kunstiks, tehes filmi naisest, kelle \u00f5nneliku abielu katkestab abikaasa arreteerimine samal p\u00f5hjusel. Edasi hakkab t\u00f5eotsing ebaselguse udus. Kas tegi, kui palju, mida t\u00e4pselt. Veelgi hullem: paaril on \u00fchine poeg, kellelt p\u00fc\u00fctakse k\u00e4tte saada samasid vastuseid.<\/p>\n

“\u00d5rn koletis” Autor\/allikas: Frederic Batier \/ Film AG \/ Cannes<\/p>\n

K\u00f5rvalliini pakub alaealiste \u00e4rakasutamise osakonnas t\u00f6\u00f6tav noor naispolitseinik, kes v\u00e4ljendab kohati oma k\u00fcnismi kogu teema suhtes. Tekib kerge vastuolu ta t\u00f6\u00f6eetika ja eraelulise olukorra vahel, aga laias laastus j\u00e4\u00e4b segaseks, kuhu tema kaar oleks pidanud v\u00e4lja j\u00f5udma.<\/p>\n

M\u00f5neti tavap\u00e4raselt teostatud lugu, aga lisaj\u00f5u annab paralleel tegelikkusega ja hea pinge kontrollimine lavastaja poolt, kes lubab meil uskuda ja kahelda vaheldumisi.<\/p>\n

7 \/ 10<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tristan Priim\u00e4e seekordsesse Cannes’i p\u00e4eviku sissekandesse mahtus neli filmi: Reed Van Dyk’i “Lunastus”, Radu Jude “Toat\u00fcdruku p\u00e4evik”, Ryusuke…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179299,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[80172,11814,19242,80021,37,33,35,173,34,36,80168,80173,140,80174,11272,80170,80169,80171,11271,6217],"class_list":{"0":"post-179298","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-akitselt","9":"tag-cannes","10":"tag-cannesi-filmifestival","11":"tag-cannesi-paevik","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-entertainment","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-lunastus","19":"tag-marie-kreutzer","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-orn-koletis","22":"tag-radu-jude","23":"tag-reed-van-dyk","24":"tag-ryusuke-hamaguchi","25":"tag-toatudruku-paevik","26":"tag-tristan","27":"tag-tristan-priimagi"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116582937210416232","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179298","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=179298"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179298\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179299"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=179298"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=179298"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=179298"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}