Hiidalk, suur pingviini meenutav lennuv\u00f5imetu lind, elas kunagi nii Euroopa kui ka P\u00f5hja-Ameerika rannikul. 19. sajandi keskpaigas surid hiidalgid v\u00e4lja, sest Euroopa linnuk\u00fctid ihaldasid nende udusulgi, et patju teha. K\u00f5igepealt h\u00e4vitati padjat\u00e4iteks Euroopa, seej\u00e4rel Ameerika algiasurkonnad, viimased allesj\u00e4\u00e4nud algid P\u00f5hja-Atlandi v\u00e4ikestel saartel aga tapeti muuseumide ja erakollektsion\u00e4\u00e4ride kogude tarbeks.<\/p>\n
Muuseumid on sellest ajast palju muutunud. Nende tegutsemist kujundavad kohalikud, rahvusvahelised ning ka muuseumit\u00f6\u00f6tajate sisemised eetikan\u00f5uded ning kogu maailma iga hinna eest muuseumidesse kokkukandmine on asendunud teistsuguselt m\u00f5testatud rolliga, kus muuseumi kese on p\u00e4randi s\u00e4ilitamine ning tutvustamine l\u00e4bi aja, \u00fcha enam aga ka \u00fchiskondliku sidususe loomine ja hoidmine.<\/p>\n
Muuseum on hiidalgi v\u00e4ljasuremise loos siiski ainult \u00fcks tahk. Suuremat osa alke ei tapetud muuseumikogude t\u00e4iteks, vaid h\u00e4vitati udusulgede saamiseks. Omaaegsed kirjeldused maalivad pildi julmast ja massilisest h\u00e4vitamisest. Elusolenditest sai ressurss, tulevik aga taandus praeguse hetke kasumi ees.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, kui me tegeleme samal ajal kliimakriisi, \u00fclemaailmse elurikkuse h\u00e4vingu ning vaimse tervise kriisi ja loodusest v\u00f5\u00f5randumisega, on see sama m\u00f5tteviis kahjuks j\u00e4tkuvalt v\u00e4gagi kohal. Selle suurep\u00e4raseks n\u00e4iteks on Eesti metsat\u00f6\u00f6stuse lobit\u00f6\u00f6 selle nimel, et kinnitada seaduse tasandil lagi sellele, kui palju Eesti metsadest v\u00f5ib olla kaitse all, aga ka laiem tegevus selle nimel, et metsa raiuda saaks v\u00f5imalikult palju ja igal ajal. Seda n\u00e4hes tundub mulle, et metsat\u00f6\u00f6sturid ei ole saanud minevikust sama \u00f5ppetundi, mis muuseumid.<\/p>\n
Eesti metsat\u00f6\u00f6stus v\u00f5iks muuseumidelt \u00f5ppida tahet ja oskust n\u00e4ha kaugemale praegusest hetkest. Eesti muuseumide kogudes on museaale, mis on p\u00e4rit tuhandete aastate tagusest ajast, n\u00e4iteks luust ehteid, kivikirveid, mammutiluid. Nii neid, kui ka suurel hulgal nooremaid museaale hoitakse nii, et need j\u00e4\u00e4ks kestma tulevastele p\u00f5lvedele. Teadmine asetsemisest mineviku ja tuleviku vahel, kus nii enne kui ka p\u00e4rast meid on loendamatu hulk p\u00f5lvkondi, on muuseumides kohal.<\/p>\n
Seda ajatunnetust oleks vaja ka metsa majandamisel. Et neis metsades on s\u00fcndinud, suureks kasvanud, j\u00e4rglasi kasvatanud, surnud ja mullaks saanud l\u00f5pmata palju linde, putukaid, puid, seeni ja teisi olendeid. Et need metsad on t\u00e4is p\u00fchapaiku, nii ammu unustatuid, kui neid, mida me \u00f5nneks veel m\u00e4letame, aga ka perekondade, s\u00f5pruskondade ja \u00fcksikute inimeste salajasi seene-, marja- ja m\u00f5tisklemiskohti, aga ka mahlakaski ja vanu taluaedu, mida meenutavad veel \u00f5unapuud ja s\u00f5strap\u00f5\u00f5sad. Et v\u00e4ga paljud paigad alles taastuvad ajast, kui Eesti 18. sajandil m\u00f5isate viinavabrikute tarbeks pea lagedaks raiuti, ja kus t\u00f5eliselt vana ja liigirikas mets alles kasvab.<\/p>\n
Need on kihid, kus peegeldub mineviku liiga intensiivne metsakasutus, aga teisal ka inimese ja looduse koost\u00f6\u00f6. Pahatihti tundub, et metsa v\u00e4\u00e4rtusest r\u00e4\u00e4kides r\u00e4\u00e4gitakse ainult puidust kui ressursist, k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4b aga k\u00f5ik muu.<\/p>\n
Tehislikult loodud vastandus maa- ja linnainimeste vahel lisab veel \u00fche kihi juba niigi \u00e4\u00e4remaastumisest \u00f5rnale pinnale ja viib usaldamatuseni, mille tagaj\u00e4rgedega peame elama ka saja aasta p\u00e4rast ning mis v\u00f5ib meile saatuslikuks saada h\u00fcpoteetilises s\u00f5ja v\u00f5i muu katastroofi olukorras. \u00dchiskondlik sidusus on sama \u00f5rn kui metsa\u00f6kos\u00fcsteem ning vajab niisamuti aega kasvamiseks, olemiseks, paika settimiseks.<\/p>\n
“Uuringu m\u00f5te ei ole ju ometi avalikku arvamust kallutada, vaid anda teet\u00e4hiseid, mille j\u00e4rgi tegutseda.”<\/p>\n
Teine asi, mida muuseumidelt \u00f5ppida v\u00f5iks, on oma kriitikute kuulamine. Selle asemel, et looduskaitsjaid halvustada ja teadlastele kaikaid kodaratesse loopida, tuleks neid kuulata, ja oma teguviisi ka kriitikast l\u00e4htuvalt muuta. Uuringuid peaks tellima mitte takkakiitjatelt, vaid neilt, kes on kahtlevad. Sest uuringu m\u00f5te ei ole ju ometi avalikku arvamust kallutada, vaid anda teet\u00e4hiseid, mille j\u00e4rgi tegutseda.<\/p>\n
Ka muuseumeid on palju kritiseeritud, enamasti ikka asja p\u00e4rast, ja seda kriitikat kuulda v\u00f5tnud muuseumid on selle v\u00f5rra ka paremad.<\/p>\n
N\u00e4iteks Tate Gallery Londonis l\u00f5petas p\u00e4rast aastaid kestnud proteste koost\u00f6\u00f6 naftafirma British Petroleumiga, USA-s tegutsev p\u00f5lisameeriklastest omanikega Akomawt Educational Initiative aitab muuseumidel \u00fcmberm\u00f5testada oma tihti v\u00e4ga kahtlastel viisidel kogutud ja eksponeeritud p\u00f5lisameerika kogusid.<\/p>\n
Need on vaid kaks n\u00e4idet paljudest. Eestist sobib n\u00e4iteks Vabamu nimevahetus, mille k\u00e4igus algselt plaanitud vabaduse muuseumi nimi asendati p\u00e4rast kriitilist \u00fchiskondlikku arutelu okupatsioonide ja vabaduse muuseumiga.<\/p>\n
Maailma muuseumides on hiidalkidest j\u00e4rel 78 nahka, 75 muna ja 24 luukeret. Ei saa \u00f6elda, et alkide h\u00e4vitajad ei oleks saanud teisiti, et saabuvast v\u00e4ljasuremisest ei oleks aru saadud v\u00f5i poleks eksisteerinud j\u00e4tkusuutlikumaid k\u00fcttimisviise.<\/p>\n
P\u00f5hja-Ameerika idaranniku p\u00f5lisrahvad k\u00fcttisid hiidalke aastatuhandeid, ilma nende v\u00e4ljasuremist p\u00f5hjustamata, ning ka eurooplased said aru, et senised k\u00fcttimisviisid ja -mahud viivad v\u00e4ljasuremiseni. Aga see ei l\u00f5petanud alkide k\u00fcttimist, sest nende sulgedest saadav praeguse hetke kasu oli sulek\u00fcttide jaoks olulisem kui tulevik.<\/p>\n
Niisamuti ei saa \u00f6elda, et praegu ei oleks oskusi ja teadmisi paremini teha. S\u00e4\u00e4stlikuma metsamajandamise eest on s\u00f5na v\u00f5tnud looduskaitsjad, teadlased (sealhulgas metsandusteadlased) ja erametsaomanikud.<\/p>\n
Ma usun, et keegi meist ei taha ju tegelikult tulevikku, kus lendoravast v\u00f5i must-toonekurest on alles vaid nahad ja luud Eesti muuseumide zooloogilistes kogudes ning \u00fchiskondlik sidusus elab edasi \u00fcksnes arhiivi talletatud m\u00e4lestusena.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiidalk, suur pingviini meenutav lennuv\u00f5imetu lind, elas kunagi nii Euroopa kui ka P\u00f5hja-Ameerika rannikul. 19. sajandi keskpaigas surid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179303,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,80175,304,28,29,285,41749,5176,3086,3425,1428,19,4701,25,23,24,22,20,31640,30],"class_list":{"0":"post-179302","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-hiidalk","19":"tag-keskkond","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-loodus","23":"tag-martin-vaino","24":"tag-mets","25":"tag-metsandus","26":"tag-metsatoostus","27":"tag-muuseumid","28":"tag-news","29":"tag-parand","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-vabamu","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116582952783681015","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179302","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=179302"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179302\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179303"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=179302"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=179302"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=179302"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}