EELK-s on tekkinud mitmes k\u00fcsimuses selline vastaseis, et Saaremaal tegutsev vaimulik Veiko Vihuri on lausa n\u00f5udnud sotsiaalmeedias, et luteri kiriku juhid peaksid tagasi astuma. Mille \u00fcle \u00fcldse vaidlus k\u00e4ib?<\/p>\n
Meie kirikus on vaimulikke nii nagu ikka suuremates kirikutes, kes esindavad erinevaid vaateid \u2013 on oma vaadetelt konservatiivsemaid ja vabameelsemaid.<\/p>\n
Kiriku juhtkond tavaliselt p\u00fc\u00fcab j\u00e4lgida sellist keskteed ja otsida ruumi k\u00f5igi jaoks. Nii nagu \u00fchiskonnaski, on ka kirikus ikkagi teemasid, mis kirikut pisut l\u00f5hestavad.<\/p>\n
On neid, kes sooviksid, et me ei peaks neid teemasid kirikus \u00fcldse k\u00e4sitlema ega nende teemade \u00fcle arutama, kuna k\u00f5ik asjad on juba piiblis kirja pandud, uusi t\u00f5lgendusi pole vaja ja arutada ka pole vaja.<\/p>\n
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on aga otsustanud oma otsustuskogude ja piiskopliku n\u00f5ukogu kaudu v\u00f5tta juba paar aastat tagasi vastu teoloogilise arutelu strateegia, millega lepiti kokku, kuidas arutelu kirikus keerulistel k\u00fcsimustel peaks toimuma.<\/p>\n
Ma tsiteerin praegu peast need k\u00fcsimused, mis seal \u00e4ra loetleti: alustati sellest, kuidas piiblit t\u00f5lgendada ja milline on luterlik identiteet. Need olid teemad, millega me eelmisel aastal tegelesime.<\/p>\n
Sel aastal on n\u00fc\u00fcd soolisus, seksuaalsus ja elup\u00fchadus. J\u00e4rgnevatel aastatel seisavad ees arutelud ka n\u00e4iteks keskkonnak\u00fcsimustes v\u00f5i loodushoiu k\u00fcsimustes. Samuti tulevad arutlusele elu algusega seotud k\u00fcsimused ja abieluk\u00fcsimused.<\/p>\n
Meil on koostatud selline plaan, mille alusel moodustatakse igal aastal iga teemavaldkonna jaoks v\u00f5imalikult tasakaalukas ja erinevate teoloogide osalusega t\u00f6\u00f6r\u00fchm. Tavaliselt toimuvad aasta teises pooles piiskopkondade sinoditel sellised arutelud, kus osalevad nii vaimulikud kui ka mitteordineeritud kirikute esindajad kuni koguduste tasandini v\u00e4lja.<\/p>\n
Kuna selle aasta teema, soolisus ja seksuaalsus, on ka \u00fchiskonnas selline teema, mille \u00fcle ei ole sugugi rahulik arutada, siis see teema on tekitanud meie kiriku sees sellise omamoodi h\u00e4\u00e4leka ja j\u00f5ulise liikumise.<\/p>\n
V\u00f5iks \u00f6elda, et seda juhib t\u00f5epoolest teie nimetatud hea ametivend Veiko Vihuri, kes ei taha rahumeelselt arutleda selle \u00fcle, mis on soolisus v\u00f5i seksuaalsus, kuidas peaks sellest aru saama ja mismoodi me t\u00e4nap\u00e4eval neid teemasid peaksime k\u00e4sitlema.<\/p>\n
Tema soov v\u00f5i peaaegu et n\u00f5udmine on see, et see arutelu \u00fcldse peatatakse ja v\u00e4hemalt selles k\u00fcsimuses l\u00f5petatakse. Ta on teinud selleks terve rea ettepanekuid, aga need ei ole l\u00e4bi l\u00e4inud.<\/p>\n
Neljap\u00e4eval toimus Saarte praostkonna sinod ja seal ta soovis samuti, et v\u00f5etakse vastu vastav p\u00f6\u00f6rdumine k\u00f5ikide sinodite poole, et see tarbetu arutelu l\u00f5petada. See h\u00e4\u00e4letati aga p\u00e4evakorrast v\u00e4lja ja Vihuri ei saanud toetust. Eks see loomulikult \u00e4rritab.<\/p>\n
Otseselt konkreetseid s\u00fc\u00fcdistusi kirikujuhtide suunas ei ole, peale selle, et me oleme liberaalsed ja esindame marksistlikku ideoloogiat. Need on tegelikult sildid. Kui te \u00fctlete, et on n\u00f5utud tagasiastumist, siis ma ei n\u00e4e praegu alust selle \u00fcle isegi mitte arutada.<\/p>\n
Ma julgen \u00f6elda, et see on selline emotsionaalne enesev\u00e4ljendus, mis tema puhul ei ole mitte v\u00e4ga erakordne. Muidu on ta tubli t\u00f6\u00f6tegija meie kirikus, kes teenib oma kogudusi Saaremaal ja on v\u00e4ga hea vaimulik, nii et ei saa talle selles osas etteheiteid teha.<\/p>\n
Lisaks on teie vaidlused jumalateenistuse korra kohta, ka seal on tekkinud vastasseis?<\/p>\n
Jumalateenistuse korraga on meil vaidlused \u00fcleval olnud v\u00f5iks \u00f6elda \u00fcle kahek\u00fcmne aasta. Meil on viimased 15 aastat, kui mitte rohkem, olnud kasutusel kaks erinevast traditsioonist p\u00e4rit korda.<\/p>\n
\u00dcks on n\u00f5ndanimetatud agendakord, mida on kasutatud juba 19. sajandist alates, ja on kogudusi ning vaimulikke, kes on tahtnud seda korda kasutada. Siis on niinimetatud uus k\u00e4siraamatukord, aga see uus on ka n\u00fc\u00fcd juba 20 aastat vana. Umbes 20 aastat tagasi otsustatigi, et meil on need m\u00f5lemad korrad paralleelselt kasutusel.<\/p>\n
Tekkis k\u00fcsimus, et kui inimesed k\u00e4ivad kirikus ja kasutusel on kaks erinevat korda, siis inimene, kes on harjunud k\u00e4ima \u00fches kirikus ja l\u00e4heb teise, satub segadusse, sest seal on teine jumalateenistuse kord ja isegi meloodiad on teised.<\/p>\n
Juba mitu aastat tagasi algatasime protsessi, et tuleme kokku ja kirjutame \u00fche \u00fchise v\u00f5i \u00fchendatud korra, kus m\u00f5lemad traditsioonid on esindatud ning m\u00f5lema korra toetajad teevad teatud kompromisse. See protsess kestis samamoodi mitu aastat. See l\u00e4ks p\u00e4ris h\u00e4sti: eelmise aasta vaimulike konverentsil andis suur osa vaimulikke sellele oma heakskiidu.<\/p>\n
Seej\u00e4rel otsustas piiskoplik n\u00f5ukogu \u2013 kuhu kuuluvad lisaks kirikuvalitsuse liikmetele k\u00f5igi meie 12 praostkonna praostid ehk ligi 20 inimesega kogu k\u00f5igist kirikujuhtidest \u2013 selle \u00fchtlustatud korra kehtestada.<\/p>\n
See oli juba eelmise aasta veebruaris ja kogudustele anti aega esimese advendini, mis oli eelmise aasta novembri l\u00f5pus, et uut korda harjutada ja sellele \u00fcle minna. T\u00e4naseks on seis selline, et umbes 80 protsenti kogudustest on selle \u00fchinenud korra kenasti vastu v\u00f5tnud.<\/p>\n
On aga vaimulikke, kes seda ei ole tahtnud teha ega ole seda oma kogudusega harjutanud. See on selline p\u00f5him\u00f5tteline mittemeeldivus, sest teoloogilisi p\u00f5hjendusi keegi ei esita.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd toimus Valga praostkonnas h\u00e4\u00e4letus, mis oli iseenesest kiriku seadustiku vastane ehk seda poleks tohtinud niimoodi h\u00e4\u00e4letadagi. Praostkond otsustas ise, et nemad kasutavad ikkagi seda vana korda, mis sellest, et k\u00f5rgemad otsustuskogud oli otsustanud teisiti.<\/p>\n
See on n\u00fc\u00fcd tekitanud loomulikult j\u00e4lle pingeid, sest praostkond ehk praostkonna sinod l\u00e4ks tegema otsust, mida ei olnud \u00f5iguslikult \u00fcldse v\u00f5imalik teha. N\u00fc\u00fcd me peame m\u00f5tlema, mis sellest edasi saab, ja need arutelud seisavad ees.<\/p>\n
Meie soov ei ole sugugi ennast liiga rangelt kehtestada, aga tegelikult on aega antud juba omajagu \u2013 \u00fcle aasta on olnud kogudustel aega seda harjutada. Me teame, et on mitmeid kohti, kus ei ole seda isegi p\u00fc\u00fctud proovida. Suures organisatsioonis, kus meil on ikkagi \u00fcle 200 vaimuliku ja 170 kogudust, tuleb selliseid asju ikka ette.<\/p>\n
Saate kinnitada, et \u00fchtegi kiriku\u00f5petajat v\u00f5i vaimulikku selle p\u00e4rast oma koha pealt kangutama ei hakata?<\/p>\n
Ega me ei saa niisama kangutada lihtsalt meeldimise v\u00f5i mittemeeldimise p\u00e4rast mitte kedagi. Loomulikult on meie kiriku seadustikus oma kord, mis puudutab seda, kui kiriku seadustikku ei j\u00e4rgita v\u00f5i teenistuskorda rikutakse \u2013 seda nimetatakse kirikukariks.<\/p>\n
Kui meil muud \u00fcle ei j\u00e4\u00e4, siis me peame hakkama sealt ju ka vaatama, aga see on v\u00e4ga pikk protsess, kuni me j\u00f5uame kellegi ametist tagandamiseni. Need on v\u00e4ga erandlikud juhtumid. Tavaliselt k\u00fcsitakse seletuskiri, kutsutakse inimene kohale ja vesteldakse. Meil on seal erinevad tasandid: saab noomida, saab manitseda, saab vahepeal ameti peatada. Kuid need ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt proportsionaalsed otsused, mida peaks n\u00fc\u00fcd jumalateenistuse korraga seoses rakendama.<\/p>\n
P\u00e4ris selge on see, et jumalateenistuse kord \u00fches kirikus \u2013 pean silmas kirikut kui institutsiooni \u2013 on \u00fchtne. See ei saa olla nii, et igas koguduses on vastavalt \u00f5petaja v\u00f5i koguduse juhatuse esimehe maitsele mingid omad korrad. See ei ole kiriklik k\u00e4itumine.<\/p>\n
Me peame neist asjust r\u00e4\u00e4kima, neid selgitama, minema kohtadele ja uut korda paremini tutvustama. Seda k\u00f5ike me peamegi tegema.<\/p>\n
Veiko Vihuri kirjutabki sotsiaalmeedias jumalateenistuse korra kohta, et “sellises \u00f5hkkonnas, kus j\u00f5uga ja tuimalt surutakse peale oma tooreid otsuseid, mille puhul konsensust ei ole, ei ole enam v\u00f5imalik suhelda. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik vajab juhtimises muutust, vajame uut juhtkonda.” Kas need inimesed, kes tahaksid selle varasema korraga jumalateenistusi j\u00e4tkata, on enam-v\u00e4hem sama seltskond, kes arvab, et kirik ei peaks sisemiselt arutama neid teemasid, millest te enne r\u00e4\u00e4kisite \u2013 soolisus ja seksuaalsus?<\/p>\n
Ma julgen \u00f6elda, et need inimesed ei kattu \u00fcldse. Mitte et ma saaksin \u00f6elda, et \u00fcldse mitte, aga need on meie kirikus ikkagi erinevad koolkonnad. Mul on tunne, et need, kelle jaoks see arutelu on vastumeelt, ei ole siiamaani veel v\u00e4ljendanud oma seisukohti selle \u00fchinenud v\u00f5i \u00fchendatud korra osas, ja vastupidi.<\/p>\n
Veiko Vihuri postitust tuleb v\u00f5tta nii, nagu ikka iga inimese postitust oma lehel \u2013 see on emotsionaalne. See on umbes nii, nagu me aeg-ajalt loeme, et valitsus peab tagasi astuma v\u00f5i riigikogu peab laiali minema.<\/p>\n
Tuleb arvestada ka sellega, et meie vaimulikel on vabadus arvamust avaldada nii \u00fchiskondlikes teemades kui ka kiriku sees, kuni see ei ole meie kiriku korra vastane<\/p>\n
Samuti tuleb vaadata, kas inimestel on mingid poliitilised taustad v\u00f5i m\u00f5jutused, kas m\u00f5ni erakondlik taust v\u00f5ib siin samamoodi kaasa m\u00e4ngida(Veiko Vihurit seostatakse EKRE-ga, toimetaja m\u00e4rkus)<\/p>\n
Seda saab iga\u00fcks ise otsustada. V\u00e4ide, et konsensust ei ole, on ju iseenesest vale, sest nii jumalateenistuse \u00fchtlustatud korra kui ka arutelu osas on otsustuskogud oma otsused teinud.<\/p>\n
Kuna \u00fchtlustatud korrale on \u00fcle l\u00e4inud juba \u00fcle 80 protsendi kogudustest ja paljud teised on \u00f6elnud, et nad on teel ning \u00f5pivad seda uut korda protsessi k\u00e4igus, siis t\u00e4na ma julgen \u00f6elda, et Veiko Vihuri h\u00e4\u00e4l siiski ei esinda enamust. Ka tema algatatud allkirjade kogumised n\u00e4itavad, et need ei ole olnud v\u00e4ga hoogsad.<\/p>\n
Meil on kirikus ikkagi 150 000 ristitud liiget ja \u00fcle 20 000 inimese, kes teevad igal aastal oma annetuse. Me oleme \u00fcsna suur kirik ja t\u00e4na ma ei n\u00e4e, et tegemist oleks kirikul\u00f5hega v\u00f5i kirikut l\u00f5hestava protsessiga. Ma ei n\u00e4e siin sugugi enamust, aga see ei t\u00e4henda, et me ei pea neid h\u00e4\u00e4li kuulama ja p\u00fc\u00fcdma nende inimestega r\u00e4\u00e4kida, mida ongi tehtud.<\/p>\n
Te r\u00e4\u00e4kisite, millised teemad on sellel aastal kirikusiseste arutelude aineks, seksuaalsus, soolisus ja elu p\u00fchadus. Mis see tulem peaks olema, kui need arutelud on sellel aastal teil l\u00e4bi? Kas tulemiks on mingid kiriku jutupunktid, \u00fchtne kiriku arusaam nendest vastakaid arvamusi tekitavatest teemadest?<\/p>\n
Me ei ole praegu l\u00f5puni muud kokku leppinud kui seda, et me koostame siiski mingisuguse dokumendi. K\u00f5ikide nende teemade puhul ei ole see tegelikult midagi uut. Luteri kirikul on aastaid tagasi \u2013 \u00fcle 20 aasta tagasi \u2013 olnud kiriku sotsiaalne s\u00f5num.<\/p>\n
Meil on olnud dokumendina kiriku missioon \u00fchiskonnas, mis on enam-v\u00e4hem samamoodi k\u00e4sitlenud neid \u00fchiskondlikke teemasid, mis on olulised ja kus on kiriku selge puutumus. T\u00f5en\u00e4oliselt ongi iga teema tulemuseks \u00fcks dokument \u2013 pigem selline juhis v\u00f5i juhendmaterjal, millest saavad n\u00e4iteks kiriku\u00f5petajad isiklikult juhinduda.<\/p>\n
Kui m\u00f5ne kiriku\u00f5petaja poole p\u00f6\u00f6rdub \u00fcksk\u00f5ik kus kohas Eestis inimene, kellel on konkreetsed k\u00fcsimused, siis praegu on seis selline, et \u00fcks \u00f5petaja v\u00f5ib \u00f6elda, et tema ei tea, mida kirik \u00fctleb ja arvab nii, ning teine \u00f5petaja arvab naa.<\/p>\n
Meil on oluline siiski ka siin kirikuna toimida ja anda n\u00f5u, sest oleme ausad \u2013 mitte k\u00f5ikides k\u00fcsimustes ei ole kirik viimase 2000 aasta jooksul l\u00f5puni arutanud.<\/p>\n
Loomulikult on piiblis kirjas, et sugu on binaarne ehk me r\u00e4\u00e4gime kahest soost: mehe- ja naissoost. Me n\u00e4eme aga t\u00e4na \u00fchiskonnas, et on ka inimesi, kes \u00fctlevad, et nad ei ole ei \u00fcks ega teine. N\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus, mis me siis teeme? V\u00f5i tuleb inimene, kes \u00fctleb, et ta oli varem lapsena ristitud \u00fche nimega, mis m\u00e4\u00e4ratles \u00fche soo, aga n\u00fc\u00fcd on ta juba ammu hoopis teisest soost ja palub oma nime n\u00e4iteks kirikuraamatus \u00e4ra vahetada. Mis sellest saab?<\/p>\n
Ka teised kirikud maailmas on need protsessid l\u00e4binud ja on j\u00f5utud v\u00e4ga erinevatele seisukohtadele. K\u00fcsimus on selles, et kiriku \u00fclesanne \u2013 eriti suurema kiriku ja rahvakiriku \u00fclesanne \u2013 on olla k\u00f5igi inimeste juures, avada uksed k\u00f5igi jaoks ja olla nendega koos. See puudutab elukaart tervikuna alates s\u00fcnnist ja sellest veelgi varasemast ajast kuni surmani ning p\u00e4rast sedagi.<\/p>\n
Nii et see on meie vastutuse ja hoolivuse \u00fclesanne, mitte selline k\u00f5rkus, et \u00fctleme inimestele: loe piiblit ja sellest piisab. Peabki lugema piiblit, aga me peame andma sinna juurde ka t\u00f5lgenduse. Selleks ongi luteri kirikus k\u00f5ik vaimulikud koolitatud ja k\u00f5rgharidusega \u2013 mitte \u00fckski kiriku\u00f5petaja meil ei saa olla ametis, kui tal ei ole k\u00f5rgharidust ja head teoloogilist ettevalmistust.<\/p>\n
Kui me valmistame inimesi ette kuus aastat, et ta saaks kiriku\u00f5petajaks, siis on sellel inimesel \u00f5igus ka teoloogiliselt arutleda nendel teemadel, mida \u00fchiskond talt ootab.<\/p>\n
Ehk siis nende arutelude m\u00f5te on liikuda inimeste ja ajaga kaasas?<\/p>\n
Ma arvan, et te \u00fctlesite selle p\u00e4ris \u00f5igesti. Me peame olema igal ajastul koos nende inimestega, kellega me seda aega, ajastut ja \u00fchiskonda jagame. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"EELK-s on tekkinud mitmes k\u00fcsimuses selline vastaseis, et Saaremaal tegutsev vaimulik Veiko Vihuri on lausa n\u00f5udnud sotsiaalmeedias, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179332,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,72366,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,19208,20,30],"class_list":["post-179331","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-evangeelne-luterlik-kirik","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urmas-viilma","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116583169061080964","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179331","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=179331"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179331\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179332"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=179331"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=179331"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=179331"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}