T\u00e4navused p\u00f5hikooli matemaatikaeksami tulemused n\u00e4itavad taas suuri erinevusi \u00f5pilaste tasemes ning \u00f5pilastest veerandi tulemus j\u00e4i alla 50 protsendi. Kui esialgu ei olnud \u00f5pilastele eksamitulemuse parandamise v\u00f5imalust ette n\u00e4htud, siis n\u00fc\u00fcd soovib haridusministeerium seda siiski pakkuda. Seda aga p\u00e4rast t\u00e4iendava \u00f5ppe l\u00e4bimist.<\/p>\n
P\u00f5hikooli riigieksamite periood on selleks aastaks l\u00f5ppenud. Matemaatikaeksami esialgsed andmed n\u00e4itavad sarnast trendi viimaste aastatega, kus ligi veerand \u00f5pilastest ei saavuta 50 protsendi l\u00e4vendit.<\/p>\n
“Kui me vaatame \u00fcldpilti, siis muster on j\u00e4\u00e4nud samaks, et \u00fcks neljandik kukub l\u00e4bi, keskmine sooritusprotsent on v\u00f5ib-olla grammi v\u00f5rra t\u00f5usnud. Aga huvitav ongi see, et sooritusprotsent pole t\u00f5usnud selle arvelt, et mittesooritajate hulk oleks v\u00e4henenud, vaid pigem tippsooritajate hulk on veidike t\u00f5usnud,” lausus haridus- ja noorteameti hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.<\/p>\n
Gustav Adolfi g\u00fcmnaasiumi 9. klassis \u00f5pib 140 last, kellest 22 sooritasid matemaatikaeksami maksimaalsele tulemusele. L\u00e4bikukkujaid oli sel aastal umbes 10 protsenti.<\/p>\n
“Muidugi meie eesm\u00e4rk oleks, et mitte keegi ei kuku l\u00e4bi, meil on ka selliseid toredaid aastaid siin olnud, aga seekord l\u00e4ks nii,” \u00fctles Gustav Adolfi g\u00fcmnaasiumi matemaatika\u00f5petaja Ingrid Aamisepp.<\/p>\n
“Mina arvan, et t\u00e4iesti tavaline eksam. Kui k\u00f5ik \u00e4ra \u00f5ppida v\u00f5i v\u00e4hemasti elementaarseid asju teha, siis on k\u00f5ik tehtav. Aga meie enda kooli p\u00f5hjal on ka see murekoht, et lapsed ei k\u00e4i koolis,” nentis Gustav Adolfi g\u00fcmnaasiumi matemaatika\u00f5petaja Kristel Tamm.<\/p>\n
Haridusreformi tagaj\u00e4rjel peavad noored koolis k\u00e4ima kuni 18. eluaastani ja \u00f5pinguid saab j\u00e4tkata ka negatiivsete hinnetega, samas piirab see siiski oluliselt edasi\u00f5ppimise v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Kui algselt ei olnud korduseksamit ette n\u00e4htud, siis n\u00fc\u00fcd ministeerium annab siiski lootust. Riigieksami alla l\u00e4vendi sooritanud \u00f5pilased saavad j\u00e4rgmisel kevadel soovi korral eksami uuesti teha, selle tingimuseks on aga ettevalmistava \u00f5ppe l\u00e4bimine.<\/p>\n
“Kui l\u00f5pueksami tulemus \u00fcksi ei takista sul edasi\u00f5ppimist, sellega peab lihtsalt j\u00e4rgmisel haridustasemel \u00f5ppides arvestama, et sul on ka tasandamist vajavaid l\u00fcnki, siis ettevalmistava \u00f5ppe \u00f5pilasel on tegelikult edasi\u00f5ppimine laias laastus takistatud ja ta peab selle \u00fche aasta jooksul saama selle suutlikkuse endale, et ta \u00fcldse \u00f5pinguid j\u00e4tkata saab. Ja ettevalmistava \u00f5ppe \u00f5pilase eksamite kordamine on vajalik selleks, et ka n\u00e4iteks siseneda kutsekeskharidusse,” lausus haridusministeeriumi \u00fcldhariduspoliitika osakonna juhataja \u00dclle Matsin.<\/p>\n
Ettevalmistava \u00f5ppe \u00f5igused saavad k\u00f5ik kutse\u00f5ppeasutused ja kolm riigig\u00fcmnaasiumi. \u00d5pe on individuaalne ega pruugi kesta kogu aasta.<\/p>\n
“Nendest \u00f5pilastest osa kindlasti leiab oma \u00f5pitee juba enne l\u00f5pueksamite aega, sellep\u00e4rast et ettevalmistav \u00f5pe kestab t\u00e4pselt nii kaua, kui \u00f5pilasel on vaja. Kui tekib v\u00f5imalus juba n\u00e4iteks \u00f5ppeaasta keskel siseneda kutse\u00f5ppesse m\u00f5nel sellisel erialal, kus on \u00f5ppimine j\u00f5ukohane, siis see v\u00f5imalus on olemas, ettevalmistav \u00f5pe ei pea kestma terve aasta,” \u00fctles Matsin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navused p\u00f5hikooli matemaatikaeksami tulemused n\u00e4itavad taas suuri erinevusi \u00f5pilaste tasemes ning \u00f5pilastest veerandi tulemus j\u00e4i alla 50 protsendi.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179401,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,4434,34,36,31,32,406,21,80190,28,29,8255,19,25,80189,23,24,22,20,30],"class_list":["post-179400","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eksam","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-jareleksam","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-matemaatika","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-taiendope","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116583601533709042","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179400","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=179400"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179400\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179401"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=179400"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=179400"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=179400"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}