![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3578581hf0bet24.jpg\"\/)
Astrid Asi Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nTe alustasite peaprokur\u00f6rina aasta tagasi sellisel ajal, mil teie asutuse maine ei olnud v\u00f5ib-olla just k\u00f5ige parem. Mitu kohtujuhtumit on tembeldatud avalikkuses poliitiliseks, Elmar Vaheri ja teiste politseijuhtide s\u00fc\u00fcdistamine l\u00f5ppes justiitsministri vabandamisega. Kas teil on \u00f5nnestunud selle aastaga oma asutust kuidagi paremaks muuta, selle mainet parandada?<\/p>\n
Ega maine ei ole meie jaoks kuidagi eesm\u00e4rk omaette. Meie jaoks eesm\u00e4rk on ikkagi see, et me oma p\u00f5hifunktsiooni v\u00f5imalikult h\u00e4sti t\u00e4idaksime, et me suudaksime tagada \u00fchiskonnas turvalisuse sellisel m\u00e4\u00e4ral, et inimesed valdavalt tunneks ennast turvaliselt. Ja seda tehes peame suutma ka selgitada, miks me seda teeme, mida me teeme ja kuidas me seda teeme. Ma tahaks ise loota, et selle kaudu saab ka usaldusv\u00e4\u00e4rsus tagatud.<\/p>\n
T\u00f5si, selle aasta jooksul oleme \u00fcksjagu \u00fcritanud oma seniseid protsesse v\u00f5ib-olla ka \u00fcmber vaadata, et mida me saaksime veel paremini teha. Neid tegemisi on ikkagi p\u00e4ris palju olnud. Teisest k\u00fcljest, igasuguse uue protsessi juurutamine v\u00f5i mingite muudatuste tegemine v\u00f5tab alati aega. Eriti aeglane on see \u00f5iguskaitseasutustes v\u00f5i justiitsasutustes tervikuna. Tegemist on konservatiivsete organisatsioonidega. Selles m\u00f5ttes ma tahaks v\u00f5ib-olla kuidagi v\u00e4hendada ka seda ootust, et aastaga suudab midagi v\u00e4ga suurt \u00fcmber korraldada. Isegi kui me t\u00e4na hakkame juurutama mingit uut protsessi, et edaspidi teeme toimingutes midagi teistmoodi, siis avaldub see alles paari aasta p\u00e4rast, kui need \u00fckskord kohtusse j\u00f5uavad. Need on pika vinnaga lood k\u00f5ik.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et teie klaarite oma eelk\u00e4ija arveid ja asjade eest, mis teil t\u00e4na \u00f5nnestuvad, v\u00f5tab v\u00f5ib-olla autasu vastu hoopis j\u00e4rgmine peaprokur\u00f6r?<\/p>\n
Ma ei tahaks \u00f6elda, et klaarin arveid. Paratamatult on meil praegu uurimises asju, mis on alustatud juba mitu aastat tagasi, aga on ka neid, mida meie praegu oleme alustanud. See on selline mitme otsaga lugu.<\/p>\n
Tulles korraks veel tagasi Elmar Vaheri juhtumi juurde, kas eripensionide aeg ei peaks meie \u00fchiskonnas \u00fcle\u00fcldse juba l\u00e4bi olema?<\/p>\n
Ta veel ei ole l\u00e4bi, aga ta on saamas l\u00e4bi. Tegelikult on enamuse ametnike puhul, kellel varasemalt olid eripensionid: kohtunikud, prokur\u00f6rid, politseinikud, tehtud t\u00e4naseks seadusemuudatused. Uued, kes tulevad, enam eripensioni ei saa. Kohtutes tehti see reform juba 2013.\u00a0aastal \u00e4ra.<\/p>\n
\u00dchiskonda \u0161okeeris hiljuti netikelmi Artur Jermolajevi efektne lahkumine eralennukiga Tel Avivi. Mees, kes oli erinevates riikides inimestelt varastanud\u00a0 100\u00a0miljonit eurot, maksis mingi kaheksa ja pool miljonit ning oligi vaba. See lugu riivas paljude \u00f5iglustunnet, ehkki tema Eesti ohvrid saavad n\u00fc\u00fcd raha tagasi. Aga kas teistmoodi ei oleks saanud teha? Raha tagasi pluss pikk vangistus ja miks me ei andnud teda v\u00e4lja teistele riikidele, kus ta samamoodi oli kurjategijana tegutsenud?<\/p>\n
Ma m\u00f5istan, et v\u00f5is tekkida tunne, et v\u00f5ib-olla inimene p\u00e4\u00e4ses liiga kergelt. Mis puudutab teisi riike, siis me selle uurimise k\u00e4igus r\u00e4\u00e4kisime mitme riigiga, kus me n\u00e4gime, et see inimene on t\u00f5en\u00e4oliselt teinud kuritegusid. Paraku \u00fckski teine riik ei avaldanud soovi teda v\u00e4lja anda. Midagi teha ei ole, me ei saa teiste riikide eest neid asju lahendada. Kui me r\u00e4\u00e4gime, et selle tegevuse mastaap oligi \u00fclemaailmne, seal oli v\u00e4ga palju asjaosalisi, just kannatanute vaatest, siis meie Eesti riigina saame lahendada vaid neid kuritegusid, kus on Eestil jurisdiktsioon olemas, kus on Eesti kannatanud. Teiste riikide \u00f5ue peale me minna ei saa. Nii need reeglid k\u00e4ivad. Me oleme pakkunud. Ma detailidesse ei hakkaks minema, sest tegelikult ei ole v\u00e4listatud, et keegi seda veel teeb.<\/p>\n
Iisraelist on teda n\u00fc\u00fcd juba raske k\u00e4tte saada.<\/p>\n
Ega meil olidki ainult halvad valikud p\u00f5him\u00f5tteliselt. K\u00f5igepealt, meie jaoks oli juba v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6v\u00f5it see, et me ta \u00fcle\u00fcldse Eestisse saime. Tegemist on inimesega, kellel on v\u00f5imalus liikuda maailmas erinevates riikides, kus tal on \u00f5igus viibida, ja ka riikides, kellega \u00f5igusalane koost\u00f6\u00f6 ei ole k\u00f5ige sujuvam. Ta anti v\u00e4lja K\u00fcproselt.<\/p>\n
Kuna kannatanuid oli arvestatav hulk ja oli ka ohvreid, kes ei olnud oma kahjust ise teada andnud, me n\u00e4gime andmetest, et seal on tegelikult veel Eesti inimesi, kes on selle pettuse ohvriks sattunud, siis v\u00e4ga lihtsustatult \u00f6eldes olime me valiku ees: kas saame kannatanutele selle raha tagasi, mis meie vaatest peaks alati olema esimene aspekt, eriti arvestades olukorda, kus need teod olid aset leidnud juba \u00fcsna pikka aega tagasi \u2013 need olid juba neli-viis aastat vanad lood \u2013 v\u00f5i siis me oleksime l\u00e4inud seda teed pidi, et oleksime proovinud pika kohtumenetlusega, mis v\u00f5ib-olla oleks kestnud veel neli-viis aastat. Ei saa ju v\u00e4listada. Ega me tegelikult ei oleks siis teadnud, kas me saame lisaks sellele ka kannatanute raha tagasi, sest selle raha k\u00e4ttesaamine ei ole sugugi lihtne, kui me r\u00e4\u00e4gime v\u00e4lisriikidest. Seal on v\u00e4ga keerulised \u00f5igusabiprotsessid ja tihtipeale on kurjategijad ka v\u00e4ga oskuslikult need varad \u00e4ra peitnud. Nende enda nimel tavap\u00e4raselt ei ole suurt midagi. T\u00f5en\u00e4osus, et me ise oleksime kriminaalmenetluslike vahenditega \u00fcle\u00fcldse seda vara k\u00e4tte saanud, on liiga v\u00e4ike.<\/p>\n
Astrid Asi Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Praegu saime selle raha k\u00e4tte, kuna tegime “diili” kurjategijaga ja kurjategija tuli meile vastu ning maksis meile \u00e4ra?<\/p>\n
Ma ei saa \u00f6elda, et ta n\u00fc\u00fcd vastu tuli. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ta oli ikkagi mingi aja ka vanglas. Teiseks on tal praegu katseaeg. Kui ta l\u00e4heb ja teeb kuskil veel midagi, tal on see teadmine t\u00e4na olemas, et Eesti riik on v\u00f5imeline teda uurima ka distantsilt. Kui meil kahtlus tekib, et ta on midagi uut toime pannud, siis me p\u00fc\u00fcame teda uuesti k\u00e4tte saada ja siis tuleb vangistus juba t\u00e4ies ulatuses t\u00e4itmisele p\u00f6\u00f6rata. Selles m\u00f5ttes ei saa ka \u00f6elda, et ta on lihtsalt p\u00e4\u00e4senud. Tingimisi karistus ei pruugi sugugi lihtne olla.<\/p>\n
Mina v\u00f5rdleksin netikelmust, mis l\u00f5hub inimeste elusid, r\u00fcndab n\u00f5rgemaid, inim- v\u00f5i narkokaubandusega. Mina oleksin ikka tahtnud n\u00e4ha, et sellest karistuseks saaks \u00fcks korralik karm n\u00e4idis\u00f5ppetund teistele kelmidele, ka v\u00f5imalikele kaasosalistele Eestis. Praegu oleks nagu ikkagi s\u00fcndinud pretsedent: kui ma olen varastanud piisavalt palju raha, v\u00f5in ennast ka v\u00e4lja osta.<\/p>\n
T\u00e4na ei ole meil teadmist, et kaasosalised oleksid olnud Eestist. Meile teada olevalt on ikkagi kogu see v\u00f5rgustik olnud Eestist v\u00e4ljas. Mist\u00f5ttu on kogu see uurimine olnud v\u00e4ga keeruline ja see peamiselt baseerub koost\u00f6\u00f6l teiste riikidega.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest ma tahaks loota, et see juhtum annab ikkagi signaali, et sind tabatakse s\u00f5ltumata sellest, kus sa tegutsed. Meie vaatest on selle signaali andmine oluline. Ma ikkagi r\u00f5hutan seda, et olles ka kannatanutega suhelnud, mitte konkreetses kaasuses, aga \u00fcle\u00fcldise, siis\u00a0 kui inimene annab politseile teada, et tal on jalgratas v\u00f5i midagi muud varastatud, siis tema esimene huvi on ikkagi vara tagasi saada. Selles m\u00f5ttes me ikkagi esimese hooga vaatame seda, et saaks kannatanutele need varad tagasi. Ja kui vaadata kriminaalmenetlusi, vargusi ja kelmusi, siis see, et k\u00f5ik kannatanud saavad raha tagasi, on \u00fcsna harukordne.<\/p>\n
Ja ikkagi j\u00e4\u00e4b \u00f5hku ka teadmine, et kui olen varastanud piisavalt palju, v\u00f5in riskida, sest mul on raha, et end vajadusel v\u00e4lja osta.<\/p>\n
Ega me ka l\u00f5puni ei tea, kas see oli tema vara, mille arvelt see kompensatsioon l\u00f5puks maksti. See ei tulnud tema arvelt otse. Seal teatavad riskid on, ma m\u00f6\u00f6nan, aga olles olukorras, kus meil ei ole h\u00e4id valikuid, ongi ainult kehvad ja veel kehvemad valikud, siis me tegime selle valiku.<\/p>\n
Palju v\u00e4iksemate varguste eest minnakse vangi.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest oleks olnud v\u00e4ga keeruline kannatanutele \u00f6elda, et meil see (raha tagasi saamise) v\u00f5imalus oli, aga me ei kasutanud seda. Need on tegelikult v\u00e4ga suured summad, mis kannatanutelt v\u00f5eti. Kui meil v\u00e4hegi on v\u00f5imalik need tagasi tuua, siis me ikkagi \u00fcritame need tagasi tuua.<\/p>\n
Kas selliseid kelme saame veel kohtupingis n\u00e4ha?<\/p>\n
Me pingutame selle nimel v\u00e4ga palju. Me oleme viimase aasta jooksul tegelikult koos politseiga v\u00f5tnud selgelt sihikule k\u00fcsimused, kuidas me saame nende kelmuste vastu v\u00f5idelda, sest see ongi \u00fclemaailmne fenomen. T\u00e4nu tehnoloogiale ja tehisintellektile on pettusi nii lihtne teha. Kannatanute hulk ja summad, mida kannatanud \u00e4ra annavad, j\u00e4rjest kasvavad. Me oleme oma t\u00f6\u00f6protsesse \u00fcle vaadanud, me oleme ka erasektoriga koost\u00f6\u00f6d t\u00f5hustanud, nii pankade kui telefoniettev\u00f5tetega. V\u00e4ga palju s\u00f5ltub ennetustegevusest: kui palju pangad ja telefonifirmad suudavad neid k\u00f5nesid ja tegevusi blokeerida juba enne, kui kannatanud rahad \u00e4ra annavad.<\/p>\n
Teine pool on see, et kui kelmus on aset leidnud, siis me koos politseiga ikkagi reageeriksime. Oleme v\u00f5tnud sihikule kullerite tasandi, et neid t\u00f5husamalt kinni p\u00fc\u00fcda ja viimaste kuude jooksul oleme k\u00e4tte saanud ka petturite SIM-bokse. Inimesed, kes on tulnud Eestisse ja tahtnud siin SIM-bokse p\u00fcsti panna, oleme p\u00e4ris kiiresti k\u00e4tte saanud. Kui r\u00e4\u00e4kida suurtest k\u00f5nekeskustest, mis teistes riikides asuvad, siis me teeme t\u00f6\u00f6d, et saaksime ka sealt neid l\u00f5hkuda.<\/p>\n
Kas see fenomen areneb teil eest \u00e4ra ja teie uurijatena lohisete j\u00e4rele v\u00f5i vastupidi, olete saanud hea hoo sisse n\u00fc\u00fcd p\u00e4rast Jermolajevi k\u00e4ttesaamist ja karistamist?<\/p>\n
Kelmid on v\u00e4ga heas arengus. Midagi teha ei ole, tehnoloogia on t\u00e4na nii v\u00f5imas ja nii kergesti iga\u00fchele k\u00e4ttesaadav. Nad arenevad v\u00e4ga kiiresti ja mahud on \u00fclemaailmselt v\u00e4ga suured. On keeruline selle fenomeniga v\u00f5idelda, aga kindlasti need lood, kus me oleme j\u00f5udnud tipptegijateni, annavad teadmist ja indu, et me suudame seda teha.<\/p>\n
Loomulikult oleks meil vaja juurde oma tehnoloogiavahendeid ja ka seaduslikke vahendeid, mis aitaksid meil seda k\u00f5ike paremini ja efektiivsemalt teha. Viimased lood n\u00e4itavad, et tegelikult on see v\u00f5imalik ja kui me sinna paneme piisavalt ressurssi, siis midagi me v\u00e4hemalt suudame teha.<\/p>\n
Kui tihti te tunnete seda, et ei ole \u00f5igeid seadusi, pole t\u00f6\u00f6riista, millega \u00f5igust taga ajada nii, et te ka tunnete, et see on ka \u00f5iglane?<\/p>\n
Ikka aeg-ajalt on seda tunnet. \u00dcks teema, mis on pikalt olnud ka avalikkuse ees, on sideandmete kasutamise k\u00fcsimus. See regulatsioon on t\u00e4na selline ebaselge ja mingis osas vaieldav. On olnud ka ebaselgust, kas ja millal seda ikkagi v\u00f5ib kasutada. N\u00fc\u00fcd on kohtud l\u00e4bi riigikohtu seda natukene selgitanud. Me t\u00e4na teame, kus, millal ja mis tingimustel me saame neid andmeid kasutada, aga see regulatsioon v\u00f5iks olla seadusandja poolt selgemini paika pandud. Ma v\u00e4ga loodan, et seadusandja ka Euroopa Liidu tasemel j\u00f5uab sinna, et neid andmeid saab kuritegevuse vastases v\u00f5itluses kasutada. Kelmuste puhul on sideandmete kasutamisv\u00f5imalus peaaegu et v\u00f5tmet\u00e4htsusega. Me kasutame ka muid t\u00f6\u00f6riistu, aga see kiirendaks meie t\u00f6\u00f6d p\u00e4ris oluliselt.<\/p>\n
Ja n\u00e4ide, mis mul endal on mitmel korral j\u00e4\u00e4nud kripeldama, on seotud vaimse tervise teemadega. M\u00f5nda aega tagasi oli \u00fcks juhtum, kus \u00fcks inimene tappis teise \u00e4ra ja l\u00f5puks ta karistusest p\u00e4\u00e4ses, kuna tuvastati, et ta oli sel hetkel deliiriumis. Ta oli nii tugevas alkoholijoobes, et oli deliiriumiseisundis ja seega ei saanud oma tegude eest vastutada.<\/p>\n
Nii et tuleb juua korralikult, enne kui sa kellegi tahad \u00e4ra tappa?<\/p>\n
Selles olukorras ei olnudki meie t\u00e4nases regulatsioonis \u00fchtegi hooba, mida teha. Ei j\u00e4rgnenudki mitte mingit reaktsiooni. Haiget inimest karistada sellises olukorras ei saa, aga kas siis v\u00f5iksid olla mingid muud meetmed, kuidagi reageerida? Me t\u00e4na teame, et seesama inimene on meil juba muude tegudega uuesti silmapiiril.<\/p>\n
Veel on olnud juhtumeid, kus oli selgelt vaimse tervise h\u00e4iretega inimene, diagnoosiga, mis ei ole ravitav. Tal on p\u00fcsiv seisund, see ei ole ravitav ja ta oli sooritanud tapmise. Kuna diagnoos on selline, et seisund ei ole ravitav, siis me karistus\u00f5iguslikult sundravi talle taotleda ei saa ja me j\u00e4llegi vabastasime ta vahi alt. Sisuliselt oli ta t\u00e4naval. Kui siis tsiviil\u00f5iguslikult ei suudeta reageerida, siis inimene j\u00e4\u00e4bki t\u00e4navale. \u00dchest k\u00fcljest see inimene ise vajab abi ja teisest k\u00fcljest on ta teistele ohtlik.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3578593h6903t24.jpg\"\/)
Astrid Asi ja Astrid Kannel Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kas kohati ei ole meie seadused liiga \u00f5hulised? Toimingupiirangu rikkumine on \u00fcks selline parajalt h\u00e4mar asi, millel on juures maitse, et kui on inimene, leidub ka paragrahv. \u00dchelt poolt annab see v\u00f5imaluse s\u00fc\u00fcdistada keda tahes, ikka kuidagimoodi sa seda toimingupiirangut rikkunud oled, teisest k\u00fcljest saab alati p\u00fc\u00fcda kalu sogases vees.<\/p>\n
Ma olen v\u00e4ga n\u00f5us sellega, et karistus\u00f5igus iseenesest peaks olema ikkagi viimane meede. Kui me r\u00e4\u00e4gime \u00fchiskonnas toimuvatest erinevatest protsessidest, rikkumistest v\u00f5i tegevustest, mida \u00fchiskonnas ei aktsepteerita, siis need k\u00f5ik ei pea olema kuriteod. Me v\u00f5iksime p\u00fc\u00fcda need jamad kuidagi muul viisil \u00e4ra lahendada. Kui me \u00fctleme, et mingi tegu on kuritegu, siis tegelikult peaks see olema inimesele intuitiivselt m\u00f5istetav, et see tegu v\u00f5ib olla kuritegu.<\/p>\n
Kindlasti ei j\u00f5ua me kunagi sinna, kus k\u00f5ik seaduses\u00e4tted on nii selged, et \u00fckski jurist kunagi selle \u00fcle ei vaidle. See on utoopiline ootus, juristid suudavad ka selle \u00fcle vaielda, mis see tapmine ikkagi t\u00e4pselt on. Aga ta peaks olema intuitiivselt arusaadav, et tegu ei ole aktsepteeritav.<\/p>\n
Inimesed saavad asjadest v\u00e4ga erinevalt aru.<\/p>\n
Seesama toimingupiirangu rikkumine, mina ise olen toetanud seda, et seda s\u00e4tet tuleb kitsendada. T\u00e4na l\u00e4hevad sinna s\u00e4tte alla ka sellised teod, mis ei sisalda kuidagi eba\u00f5iglust ja mis v\u00f5ivadki olla ainult formaalsed rikkumised. Uus regulatsioon v\u00f5iks olla selline, mis keskendub sellele, kui tegevusel on olnud p\u00e4riselt korruptiivne eesm\u00e4rk.<\/p>\n
Pakuti v\u00e4lja ka idee, et kui inimene on omastanud v\u00e4hem kui 40 000\u00a0eurot, siis pole probleemi. Kas sellel m\u00f5ttel on jumet?<\/p>\n
See v\u00f5ib-olla l\u00e4heb v\u00e4ga juriidiliseks. Versioon, mis siin vahepeal v\u00e4lja pakuti, oleks selle s\u00e4tte tegelikult vastupidi muutnud praktiliselt sisut\u00fchjaks. See omakorda oleks p\u00f5hjustanud probleeme selles kontekstis, kuidas see sobitub \u00fclej\u00e4\u00e4nud karistus\u00f5iguse loogika v\u00f5i teiste koosseisudega, mis meil karistusseadustikus on. Sisuliselt oleks see teinud s\u00e4tte t\u00e4iesti sisut\u00fchjaks. Selles kontekstis mina seda muudatust ei toetanud, aga see, mis t\u00e4na on Riigikogus, on juba selline regulatsioon, mis kindlasti v\u00e4\u00e4riks kaalumist.<\/p>\n
Seadusi luuakse parlamendis ja mitte k\u00f5ik ei ole seal juristid. On see probleem?<\/p>\n
Ei ole. See on seesama k\u00fcsimus, millest me just r\u00e4\u00e4kisime: inimene peaks aru saama, mis on kuritegu ja mis ei ole. Kui regulatsioone loovad v\u00f5i seal osalevad inimesed, kes ei ole ise juristid, siis ma tahaks loota, et nad teevadki sellised seadusi, millest nad ka ise aru saavad. Seal v\u00f5iksid k\u00f5rval olla juristid, kes vajadusel aitavad seda toetada ja r\u00e4\u00e4givad lahti, kus v\u00f5ivad tekkida vastuolud muude seadustega. Aga tegelikult seaduse m\u00f5te peakski olema see, et see on k\u00f5igile arusaadav, isegi kui sa ei ole jurist. Me ei tee seadusi ainult juristidele. Selles kontekstis on hea, kui seal on erineva valdkonna esindajaid.<\/p>\n
Me elame juba aastaid maailmas, kus on palju vanden\u00f5uteooriaid. Sellele aitavad kaasa k\u00f5ikv\u00f5imalikud rahvusvahelised protsessid ja ka s\u00fcndmuste arengud meie enda riigis. Vanasti r\u00e4\u00e4kis EKRE, et Eestit juhib s\u00fcvariik. N\u00fc\u00fcd leiab praktiliselt igast parteist inimese, kes r\u00e4\u00e4gib s\u00fcvariigist. Mis see s\u00fcvariik teie hinnangul on?<\/p>\n
V\u00e4ga hea k\u00fcsimus. Ma ei oska ka \u00fchest vastust anda, mida selle all m\u00f5eldakse. T\u00f5si on, et maailmas on see tendents levinud, see ei ole ainult Eesti k\u00fcsimus. Nii palju, kui ma aru saan, on m\u00f5te justkui see, et ametnikud justkui juhiksid seda riiki. Ma ise p\u00e4ris nii ikkagi ei arva.<\/p>\n
Prokuratuurile on ette heidetud, et klaarite arveid, maksate k\u00e4tte ja juhite poliitikat. Kelle poolt te siis olete, millise partei asju te ajate?<\/p>\n
Meie l\u00e4htume sellest infost, mis meile tuleb. Me t\u00f6\u00f6tame koos uurimisasutustega. Kui uurimisasutustele laekub info mingisuguse kuriteo kohta, on see poliitikutega seotud v\u00f5i kellega iganes, siis me peame reageerima. Ma ei saa \u00f6elda, et me kuidagi lahterdaksime. Kui meile tuleb kuriteokaebus \u00fcksk\u00f5ik kelle kohta,\u00a0 siis me ei saa \u00f6elda, et me sellega ei tegele.<\/p>\n
Aga kas te ei taju vahel, et Eestis, kus k\u00f5ik tunnevad k\u00f5iki, v\u00f5ib teile laekuda ka k\u00e4ttemaksul\u00f5hnaline, mitte k\u00f5ige puhtam kaebus?<\/p>\n
Me peame asjadele kriitiliselt otsa vaatama. Ajaloos on teada k\u00fcll neid juhtumeid, kus on ka valekaebusi esitatud. Ma ei r\u00e4\u00e4gi poliitikutega seotud kaasustest, vaid \u00fcle\u00fcldse. Neid juhtumeid on olnud, kus mis iganes motiivil esitatakse teise peale valekaebus, on see siis k\u00e4ttemaks v\u00f5i mingi muu p\u00f5hjus. Ei ole harvad ka need juhtumid, kus perekonnas on t\u00fcli tekkinud ja hakatakse \u00fcksteise peale kaebama v\u00f5i on need \u00e4ri\u00fchingud, kus tekib vaidlus ja \u00fcritatakse ka kriminaalmenetluse kaudu asju ajada. Midagi enneolematut selles ei ole, aga meie roll ongi vaadata kriitiliselt igale kuriteokaebusele. Me ei saa pimesi k\u00f5ike uskuda. Me kuulame \u00e4ra, kes on kuriteoteate v\u00f5i kaebuse esitaja, aga me peame koguma ka teised t\u00f5endid. Meil on kohustus kohtueelses menetluses koguda nii s\u00fc\u00fcstavaid kui \u00f5igustavaid t\u00f5endeid. Me peame kogu pilti vaatama, kriitiline meel peab meil kogu aeg olema.<\/p>\n
\u00dcks, mis inimestes s\u00fcvariigi tunnet ja hirme s\u00fcvendab, on n\u00e4iteks ettekujutus, et k\u00f5iki kuulatakse pealt. Ja kui kuulatakse pealt kellegi vestlusi, siis vestluses on ka teine osapool, kes ei pruugi olla kahtlusalune. Aga ka teda kuulatakse pealt.<\/p>\n
Kriminaalmenetluse vaatest ei ole see kindlasti kontrollimatu protsess. Igasugune pealtkuulamine kriminaalmenetluses k\u00e4ib kohtu loal. Nende kohtulubade saamine on t\u00e4na v\u00e4ga keeruline, selleks tuleb kirjutada p\u00f5hjalikke taotlusi. Kui numbritest r\u00e4\u00e4kida, siis eelmisel aastal tegime j\u00e4litustegevust laiemalt, mitte ainult pealtkuulamist, kokku ligi 180\u00a0kriminaalasjas. V\u00f5rdlusena, aasta jooksul tuleb meile umbes 28 000\u00a0teadet kuritegude kohta ja tavap\u00e4raselt on meil menetluses kuskil 12 000\u00a0kriminaalasja. Sealhulgas kasutame j\u00e4litustegevust ainult 180\u00a0puhul.<\/p>\n
See on tegelikult v\u00e4ga v\u00e4ike arv ja see on olnud langustrendis. Me j\u00e4rjest v\u00e4hem kasutame j\u00e4litust. Pealtkuulamise lubasid oli eelmine aasta 500\u00a0ringis. See ei ole v\u00e4ga suur arv, kui m\u00f5elda kogu kuritegevusele, millega me v\u00f5itleme.<\/p>\n
Loomulikult on nii, et kui \u00fche isiku suhtes on antud pealtkuulamisluba, siis ta suhtleb teiste inimestega ja sinna satub erinevaid inimesi, kelle k\u00f5ned salvestusse l\u00e4hevad. Uurimisasutuse jaoks on p\u00e4rast kaalumiskoht: keda me sellest teavitame? Inimest ennast, keda kuulati pealt, tuleb \u00fcldjuhul teavitada. Teiste puhul on seadusandja n\u00e4inud ette kaalumiskoha, et me peame teavitama siis, kui on olnud oluline eraelu v\u00f5i pereelu riive. Igasugusest k\u00f5nest me ei pea teavitama. Kui keegi tellib taksot v\u00f5i broneerib mingit aega, siis nendest me ei teavita. Praktika on olnud ka ajaloos teistsugune. Mingi periood teavitati peaaegu k\u00f5iki, taksojuhid said pidevalt teavitusi, et nende k\u00f5ned on linti sattunud.<\/p>\n
Ehk siis mind on ka v\u00f5ib-olla pealt kuulatud, sest ma olen enda teadmata mingisuguse kahtlase inimesega r\u00e4\u00e4kinud, aga mind ei ole sellest isegi teavitatud, sest pole olnud vaja?<\/p>\n
Kui k\u00f5ne ei ole olnud selline, mis oleks sisaldanud delikaatseid isikuandmeid. Kui r\u00e4\u00e4gid naabrimehega muruniitmisest, siis see ei ole midagi sellist, mis kuidagi \u00fclem\u00e4\u00e4ra riivab. Toimikusse l\u00e4hevad ikkagi ainult need asjad, mis on seotud uurimisobjektiga.<\/p>\n
Aga meil tuleb kriitilisema pilguga vaadata \u00fcle, mida me toimikusse paneme, et see oleks selgelt ja ainult sellega seotud. Ja v\u00f5ib-olla tegeleda rohkem sellega, et tagada teavitamine neile inimestele, kelle vestlused sinna toimikusse l\u00e4hevad. See on meil arutamise koht.<\/p>\n
Justiits- ja digiministeeriumist on riigikokku j\u00f5udnud ka kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus, mis l\u00f5petaks vaikimisi k\u00f5igi eelmenetluste ja m\u00e4\u00e4ruskaebuste avaliku arutamise. Selle eesm\u00e4rk on kiirendada \u00f5igusem\u00f5istmist, kuid avalikkuse jaoks t\u00e4hendab see, et me saame toimuvast v\u00e4hem teada. Kas see on hea m\u00f5te?<\/p>\n
Ma nii detailis selle peale pole m\u00f5elnud. See puudutab t\u00e4na ringkonnakohtu istungeid, n\u00e4iteks kui prokuratuur esitab vahistamistaotluse. Algul arutatakse asja esimese astme kohtus ja see, kas seal on istung avalik v\u00f5i mitte, on eraldi otsustus. T\u00e4na on Tallinna ringkonnakohtu praktika olnud see, et kui esimese astme kohtu otsustust vaidlustatakse, siis ringkonnakohtus on istung alati avalik. Sealt on v\u00f5imalik pealtvaatajatel saada teada, mis t\u00e4pselt toimus.<\/p>\n
Tartu ringkonnakohtus on n\u00e4iteks teistmoodi praktika, seal ei ole see nii \u00fcheselt selge. N\u00fc\u00fcd tahetakse muuta regulatsiooni, mis puudutab k\u00fcsimust, kas \u00fcle\u00fcldse on vaja istungit teha. Kui kohus leiab, et ei ole istungit vaja, siis ei tee seda. See on kaalumise koht, mis eesm\u00e4rgil on istungit vaja pidada? Kas see peabki olema selleks, et saada avalikkust teavitada, v\u00f5i on istungil mingi muu eesm\u00e4rk? See on l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes seadusandja otsustus.<\/p>\n
\u00dcks m\u00f5jukamaid vastaseid prokuratuurile on olnud on Isamaa suurtoetaja Parvel Pruunsild, kes muu hulgas on v\u00e4idetavalt ebaseaduslikult parteid rahastanud.\u00a0Te olete mitu kuud tagasi \u00f6elnud, et t\u00e4itsa v\u00f5imalik, et uurimise k\u00e4igus lisandub infot, mis muudab prokuratuuri h\u00fcpoteesid kehtetuks ja menetlus l\u00f5petatakse \u00e4ra. Kuidas selle asjaga on, kas te esitate talle s\u00fc\u00fcdistuse?<\/p>\n
Seda otsust veel tehtud ei ole. T\u00e4na prokur\u00f6rid tutvuvad materjaliga, mis seni kogutud on. V\u00f5ib-olla tuleks tagasi laiema pildi juurde, minu jaoks on h\u00e4sti oluline s\u00fc\u00fctuse presumptsiooni j\u00e4rgimine ja austamine. Kui me alustame m\u00f5nd kriminaalmenetlust, siis see ei t\u00e4henda automaatselt, et inimene on s\u00fc\u00fcdi. See v\u00f5ib l\u00f5ppeda sellega, et lugu ei j\u00f5ua kunagi kohtusse ja me l\u00f5petame uurimise enne \u00e4ra.<\/p>\n
Kohtueelse menetluse m\u00f5te ongi uurida ja tuvastada nii s\u00fc\u00fcstavad kui \u00f5igustavad asjaolud. Ei ole midagi erakordset, kui uurimise k\u00e4igus tulevadki \u00f5igustavad asjaolud ja leitakse, et siin ei ole kuritegu. Nii ka selle asja puhul: kui tulevad sellised asjaolud ilmsiks, siis tuleb meil see enne \u00e4ra l\u00f5petada. Sellisel juhul me ei saa kohtusse minna, selle kaalumise me peame enne ise \u00e4ra tegema.<\/p>\n
Aga me teame, et \u00fchiskonnas on uurimise all oleval inimesel v\u00e4ikest viisi m\u00e4rk k\u00fclge pandud. V\u00e4ga paljud hiljem isegi enam ei m\u00e4leta seda, et ta m\u00f5isteti \u00f5igeks. Kas Pruunsilla juhtumi vastus ei v\u00f5i tulla n\u00e4iteks Isamaale mingil sellisel hetkel, kus see m\u00f5jutab partei valimistulemust? Siis on v\u00e4ga lihtne \u00f6elda, et n\u00e4ete, m\u00f5jutasitegi poliitikat, ehkki peaksite olema s\u00f5ltumatud.<\/p>\n
Siin on j\u00e4lle mitu aspekti. Tulles tagasi s\u00fc\u00fctuse presumptsiooni juurde: ma saan v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et kui keegi satub uurimise alla ja see info on avalikuks tehtud, siis hukkam\u00f5ist kipub tulema v\u00e4ga kiiresti. Aga tegemist on p\u00f5hiseadusliku p\u00f5him\u00f5ttega ja see on v\u00e4ga oluline, et me ei m\u00f5istaks inimest hukka enne s\u00fc\u00fcdim\u00f5istvat kohtuotsust. Mina ise pean seda p\u00f5him\u00f5tet v\u00e4ga oluliseks.<\/p>\n
Teine k\u00fclg on see, et kui meile tuleb info, olgu see kuriteokaebus v\u00f5i muu, siis selleks, et kontrollida infot, peame me ikkagi juba alustama menetlust, et meil oleks selleks tegevuseks \u00f5iguslik alus. N\u00fc\u00fcd ongi koht: kuidas selgitada inimestele, et me esialgu p\u00fc\u00fcame kontrollida h\u00fcpoteesi. Kui sellega on seotud poliitikud, siis loomulikult peame endale aru andma, et see v\u00f5ib m\u00f5jutada. Kui on v\u00f5imalik, siis me p\u00fc\u00fcame seda arvestada, et p\u00f5hjustada v\u00f5imalikult v\u00e4he ebakohast m\u00f5ju.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3578590h65c5t24.jpg\"\/)
Astrid Asi Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Ehk siis see teie otsus v\u00f5iks tulla peale valimisi n\u00e4iteks?<\/p>\n
Mingites olukordades on ka seda varem tehtud. Teisest k\u00fcljest, me ei saa ka ainult selle j\u00e4rgi otsustada, sest valimisi on Eesti riigis \u00fcksjagu tihedalt. Me ei saa asju p\u00e4ris pausile panna, me peame need otsused \u00fcks hetk \u00e4ra tegema. Moel v\u00f5i teisel see m\u00f5jutab. Need on v\u00e4ga keerulised otsustused ja me alati kaalume asjaolusid. Teinekord ongi ainult halvad valikud.<\/p>\n
Kui l\u00f5puks tuleb v\u00e4lja, et Pruunsild ei olnud s\u00fc\u00fcdi, siis kas tema ees ka vabandatakse?<\/p>\n
Me ei saa oodata, et k\u00f5ik asjad, mis kohtusse l\u00e4hevad, l\u00f5pevad s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva kohtuotsusega. See oleks kentsakas olukord. Meile on ajalooliselt ette heidetud, et \u00f5igeksm\u00f5istvaid otsuseid on v\u00e4ga v\u00e4he. Siin on olnud statistikat, et kohtuotsuseid, mis on \u00f5igeksm\u00f5istvad, on kuidagi liiga v\u00e4he. On \u00f6eldud, et kohus on kummitempel. Kus see m\u00f5istlik piir on, kui palju peaks neid olema? Mina ka ei tea, aga ma arvan, et see, et m\u00f5ned kriminaalasjad l\u00f5ppevad \u00f5igeksm\u00f5istva otsusega \u2013 ma ei n\u00e4e selles midagi sellist, mis ei oleks arusaadav.<\/p>\n
Aga vabandamine?<\/p>\n
See s\u00f5ltub konkreetsest olukorrast, mis p\u00f5hjusel on need otsused sellised nagu nad on. Mingis kontekstis v\u00f5ib see olla p\u00f5hjendatud. Mingis kontekstis j\u00e4llegi tuleb \u00f6elda, et uurimisasutus on teinud seda t\u00f6\u00f6d, mida ta peab tegema ja \u00f5igeksm\u00f5istva otsuse p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad.<\/p>\n
Meediast on mulle silma j\u00e4\u00e4nud, kuidas teie k\u00e4est on k\u00fcsitud, et kuidas te julgete minna vastu Eesti k\u00f5ige populaarsemale erakonnale ja selle kaudu tulevasele peaministrile? T\u00f5esti, kas teil hirm ei ole?<\/p>\n
See on osa meie t\u00f6\u00f6st. Me peame arvestama, et me ei saa valida. Kui info viitab kuriteole, tuleb meil seda kontrollida. Me m\u00f5tleme l\u00e4bi oma tegemised, aga me ei saa selle t\u00f5ttu j\u00e4tta midagi tegemata.<\/p>\n
Aprillis ei olnud parlament n\u00f5us v\u00f5tma saadikupuutumatust T\u00f5nis M\u00f6lderilt, v\u00e4ideti, et see on umbusaldusavaldus prokuratuurile. Kas T\u00f5nis M\u00f6lder peab n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4ma igavesti parlamenti, et v\u00f5imalikust kohtuprotsessist p\u00e4\u00e4seda?<\/p>\n
Eks me kaalume seda olukorda siis, kui T\u00f5nis M\u00f6lder peaks uuesti tagasi valitama ja parlamendis j\u00e4tkama. Eks me siis vaatame, kas me l\u00e4heme uuesti taotlema saadikupuutumatuse \u00e4rav\u00f5tmist v\u00f5i ei l\u00e4he. \u00dcks hetk on ikkagi ka absoluutne aegumist\u00e4htaeg ees. Mingeid otsuseid me peame selles kontekstis tegema.<\/p>\n
Rahvusvaheliselt tuleb mulle meelde Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu, kes ei saagi v\u00f5imult lahkuda, sest ta l\u00e4heks ilmselt oma korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste t\u00f5ttu kohe vangi. Ma ei taha n\u00fc\u00fcd M\u00f6lderit ja Netanyahut otse v\u00f5rrelda, kuid eks M\u00f6ldergi saaks ennast kindlustada sellega, et j\u00e4\u00e4bki parlamenti.<\/p>\n
T\u00f5si on, et kui inimene j\u00e4tkab parlamendiliikmena, siis kohtusse saab teda saata ainult siis, kui parlament annab n\u00f5usoleku. Muul juhul me seda teha ei saa.<\/p>\n
\u00dcks maam\u00e4rke prokuratuuri t\u00f6\u00f6 t\u00f5hususes on Tallinna Sadama\u00a0juhtum. K\u00e4is tohutu kohtuprotsess, terve Eesti elas sellele kaasa ja k\u00f5ik l\u00f5ppes kuriteo aegumisega. Kui palju oli selles protsessis sihilikku saamatust teie hinnangul?<\/p>\n
Ma ei oska hinnata sihilikku saamatust. Ma tahaks loota, et seda ei olnud. Kui ma vaatan prokuratuuri t\u00f6\u00f6d, siis kohtueelne uurimine tehti \u00e4ra, arvestades kaasuse mahtu, v\u00e4ga kiiresti. Sisuliselt pooleteise aastaga l\u00e4ks see kohtusse. N\u00fc\u00fcd kohtumenetluses paraku juhtusid k\u00f5ik asjad, mis juhtuda saavad. Selle aja jooksul oli koroonaviirus, mille t\u00f5ttu paljud istungid l\u00fckkusid edasi. Siis oli lugu, et rahvakohtunikud vahetusid ja tuli alustada kohtus otsast peale. Seal oli erinevaid p\u00f5hjuseid, mis menetlust pikemaks venitasid ja l\u00f5puks ta nii l\u00f5ppes. Seal olid \u00f5ppetunnid, m\u00f5tlemise koht, et mida me saaksime teha teisiti, et sedalaadi asjad ei juhtuks.<\/p>\n
N\u00e4iteks rahvakohtunike k\u00fcsimus \u2013 kuidas me saame \u00fcle olukorrast, kui poole menetluse pealt on vaja rahvakohtunikud v\u00e4lja vahetada? Kas me oleme valmis selle riski v\u00f5tma? T\u00e4nase seaduse j\u00e4rgi paraku nii on. Meil on parlamendis eeln\u00f5u, mis k\u00e4sitleb seda, kuidas \u00fcldmenetluses kohtuasju kiiremini lahendada. Seal oli tehnilisi ettepanekuid, mis v\u00f5iksid olla meetmed, et edaspidi selliseid kaasuseid lahendada kiiremini.<\/p>\n
Miks \u00fcldse saab kohtuprotsessidel nii palju venitada? Kuidas on see v\u00f5imalik, et inimesed ilmuvad lakkamatult v\u00e4lja arstit\u00f5enditega? Advokaadid vahetuvad. Kas see on lihtsalt \u00fcks m\u00e4ng, mis k\u00e4ib tohutu raha eest ja m\u00e4ngivad rikkad?<\/p>\n
Siin on mitu tasandit. \u00dchest k\u00fcljest peavad kriminaalmenetluses inimeste p\u00f5hi\u00f5igused olema tagatud, kaitse peab olema tagatud. Kui r\u00e4\u00e4kida haiguslehtedest ja muudest n\u00f5ksudest, siis siin tuleb eristada, mis on p\u00f5hjendatud ja mis on pahatahtlik. Inimesed j\u00e4\u00e4vadki haigeks ja see on objektiivne takistus. Olles kohtunikuna ise neid n\u00e4inud, teinekord ongi p\u00f5hjendatud, inimesel on vaja operatsioonile minna. Siis on juba kohtuniku k\u00fcsimus saada aru, millal see on p\u00f5hjendatud ja millal on see venitamise eesm\u00e4rgil pahatahtlik. Sealt hakkab peale kohtuniku roll, kuidas menetlust juhtida, et ei laseks seda p\u00f5hjendamatult venitada.<\/p>\n
Kui tavaline on see, et advokaadid hakkavad meediasse infot lekitama, et saada enda poolele \u00fchiskonna toetust? Mulle tundub, et kui selline toetus vormida suureks kampaaniaks, v\u00f5ib see konkreetselt m\u00f5jutada kohtulahendit.<\/p>\n
Avalikkuse poolhoiuga on kahetine lugu. On oluline, et teemasid \u00fchiskonnas arutatakse. Teisest k\u00fcljest, kui palju see kohtumenetluses kasu toob? Olles ise kohtuniku rollis olnud, tuli pooltele meenutada, et teie eesm\u00e4rk ei ole publikut veenda, vaid kohut veenda.<\/p>\n
Aga kui avalikkus vaatab teie kui kohtuniku poole n\u00e4oga, et kas te siis aru ei saa, mis on \u00f5ige ja \u00f5ige on see, mida meie teile \u00fctleme, kas see teid \u00fcldse ei m\u00f5juta?<\/p>\n
Kohtunikud ei ole kuskil klaastornis eraldatud. Me tahamegi, et kohtunikud oleksid osa \u00fchiskonnast. Aga kohtuniku professionaalsus on see, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes saab kohtunik tugineda sellele, mis tal toimikus on. S\u00f5ltumata sellest, mis avalikkuses on r\u00e4\u00e4gitud. Kui keegi on avaldanud v\u00e4idetavaid fakte, aga need toimikusse t\u00f5endina ei ole j\u00f5udnud, siis kohtunik ei saa seda arvestada. Nii lihtsalt ongi. See on ka p\u00f5hjus, miks m\u00f5nikord ei ole kohtuotsused k\u00f5igile arusaadavad.<\/p>\n
Mis pilguga te vaatate inimesi, kes menetletakse sisuliselt surnuks v\u00f5i v\u00e4hemalt vigaseks?<\/p>\n
Ma m\u00f5istan, et kriminaalmenetluse algatamine ja kohtusse j\u00f5udmine on asjaosaliste jaoks paratamatult koormav. J\u00e4llegi, mingis m\u00f5ttes on see paratamatu, me ei saa j\u00e4tta selle t\u00f5ttu kriminaalasja kohtusse saatmata. Loomulikult me peame ise sellest teadlikud olema, et mitte p\u00f5hjustada t\u00e4iendavat p\u00f5hjendamatut kannatust, mida me saame \u00e4ra hoida.<\/p>\n
Kas on \u00fcldse v\u00f5imalik p\u00e4ris ausalt elada nii, et \u00fchtegi seaduserikkumist korda ei saada?<\/p>\n
Ma arvan, et ei ole.<\/p>\n
Aga kuidas siis elada nii, et jamasse ei satuks?<\/p>\n
V\u00f5tmes\u00f5na on see sama intuitiivne arusaam, mis on \u00f5ige ja mis ei ole.\u00a0 Kui vaadata \u00f5igusloomet, siis see on nii massiivne, et ei ole m\u00f5eldav, et \u00fcks inimene sellest k\u00f5igest teadlik on. See on paratamatus. N\u00e4iteks finantssektori regulatsioone on sadu. See ei ole lihtsalt m\u00f5eldav, et iga inimene on nendega kursis. T\u00e4nane elu on paraku selline ja see l\u00e4heb j\u00e4rjest keerulisemaks.<\/p>\n
Olete prokuratuuri eesotsas v\u00e4ga keerulisel ajal. Kas olete m\u00f5elnud ka ametist lahkumisele?<\/p>\n
Ei ole m\u00f5elnud. \u00dcksjagu on veel teha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Te alustasite peaprokur\u00f6rina aasta tagasi sellisel ajal, mil teie asutuse maine ei olnud v\u00f5ib-olla just k\u00f5ige parem. Mitu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179479,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[13481,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,1750,25,10094,10613,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-179478","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-astrid-asi","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-oigus","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-prokuratuur","25":"tag-reedene-intervjuu","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116584038208370898","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179478","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=179478"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179478\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179479"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=179478"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=179478"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=179478"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}