Kuigi sellised objektid v\u00f5ivad m\u00f5nel juhul olla hinnalt soodsamad ja pakkuda v\u00f5imalust kinnisvaraturule sisenemiseks v\u00e4iksema kuluga, kaasneb nendega kodulaenu v\u00f5tmisel rohkem riske ning seet\u00f5ttu on vajalik p\u00f5hjalikum riskianal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n
SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallangu s\u00f5nul on sellise kinnisvara puhul peamiseks k\u00fcsimuseks tagatise kvaliteet ning oluline roll on ka kasutuskorraga seotud kokkulepetel, mis m\u00e4\u00e4ravad, millist osa kinnistust iga omanik kasutab ja millised on nende \u00f5igused ning kohustused. <\/p>\n
\u201eErinevalt tavap\u00e4rasest korteriomandist ei ole tegemist selgelt eristatava varaga, sest ostja omab vaid m\u00f5ttelist osa tervikust. See t\u00e4hendab, et kuigi igap\u00e4evases kasutuses v\u00f5ib elamispind olla praktiliselt jagatud, ei pruugi see juriidilises m\u00f5ttes olla sama selgelt piiritletud. Sellest tulenevalt hindavad pangad selliste objektide puhul hoolikamalt, kas kinnisvara on reaalselt kasutatav eraldiseisva elamispinnana ning kas omanike vahelised kokkulepped on piisavalt selgelt paika pandud,\u201c r\u00e4\u00e4kis Hallang. <\/p>\n
Riskid ei piirdu aga ainult laenu saamisega. Kaasomandiga kinnisvara puhul v\u00f5ib osutuda keerulisemaks ka vara m\u00fc\u00fck. Kuna ostja omandab ainult osa kinnistust, on selliste objektide j\u00e4relturg kitsam ning potentsiaalsete ostjate ring v\u00e4iksem. Samuti v\u00f5ivad teised kaasomanikud teatud olukordades m\u00f5jutada m\u00fc\u00fcgiprotsessi v\u00f5i selle tingimusi. Ei tohi unustada, et seadusest tulenevalt kehtib kaasomandis oleva kinnisvara puhul k\u00f5igile kaasomanikele kahe kuu pikkune eelisostu\u00f5igus.<\/p>\n
Suurim ebakindlus tekib sageli olukordades, kus omanike vahel ilmnevad erimeelsused. N\u00e4iteks v\u00f5ivad vaidlused tekkida kinnisvara kasutamise, hoolduse v\u00f5i investeeringute osas, eriti juhul, kui eelnevad kokkulepped ei ole piisavalt detailsed v\u00f5i n\u00f5uetekohaselt vormistatud.<\/p>\n
Siinkohal r\u00f5hutab Hallang, et enne kaasomandiga kinnisvara ostmist tasub koguda v\u00f5imalikult palju teavet. \u201eEelk\u00f5ige tuleks veenduda, et kasutuskord on selgelt paigas. Praktikas t\u00e4hendab see notariaalselt vormistatud kasutuskorra kokkulepet, mis on kantud ka kinnistusraamatusse. Samuti on oluline, et k\u00f5ik osapooled m\u00f5istavad oma \u00f5igusi ja kohustusi. Kaasomandiga kinnisvara v\u00f5ib olla m\u00f5istlik lahendus eelk\u00f5ige juhul, kui kinnisvara on sisuliselt kasutatav eraldi elamispinnana ning omanike vahelised kokkulepped on l\u00e4bim\u00f5eldud ja selgelt fikseeritud. <\/p>\n
Viis asja, milles veenduda enne kaasomandiga kodu soetamist:<\/p>\n
\u2022 Uuri p\u00f5hjalikult, kes on teised kaasomanikud,<\/p>\n
\u2022 kontrolli, kas kasutuskord on notariaalselt vormistatud ja kinnistusraamatusse kantud;<\/p>\n
\u2022 k\u00fcsi, kas kinnisasja on v\u00f5imalik tulevikus jagada,<\/p>\n
\u2022 m\u00f5tle l\u00e4bi, kas suudaksid vajadusel m\u00fc\u00fca ka ainult oma osa,<\/p>\n
\u2022 aruta tehingu ja laenutaotlusega seonduv l\u00e4bi pangaga.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi sellised objektid v\u00f5ivad m\u00f5nel juhul olla hinnalt soodsamad ja pakkuda v\u00f5imalust kinnisvaraturule sisenemiseks v\u00e4iksema kuluga, kaasneb nendega…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179487,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,32889,80208,80207],"class_list":["post-179486","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kaasomand","tag-kaasomandi-muuk","tag-kaasomandi-probleemid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116584112743385940","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179486","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=179486"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179486\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179487"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=179486"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=179486"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=179486"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}