![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3582583h12d9t24.jpg\"\/)
Austria paviljonis, Florentina Holzingeri n\u00e4itusel “Meremaailm Veneetsia” seisab suur vett t\u00e4is paak, mille seest silmitseb ujumismaski tagant rahulikult publikut lihaseline alasti naine Autor\/allikas: Juhan Raud<\/p>\nSeekordne Veneetsia kunstibiennaali pean\u00e4itus “In Minor Keys” ehk “Minooris” tekitab paradoksaalseid m\u00f5tteid. \u00dchelt poolt on see esteetiline kokkupuude v\u00e4ga mitmesuguste ja huvitavate kunstnike teostega: n\u00e4itus on kui rikkalik, v\u00e4rvikirev ja lopsakas pol\u00fcfoonia. Kuid \u00fchtlasi tahab see olla ka nukker ja hillitsetud, m\u00f5tisklev, ehk isegi endasse sulgunud. Kurvale m\u00f5tlikkusele viitavad pealkiri ja n\u00e4itust osadeks liigendavad tekstikatked varalahkunud kuraatorile Koyo Kouoh’le olulistelt autoritelt. Siin-seal on n\u00e4itusetervikus tunda spirituaalset, aga ka ettevaatlikku, heatahtlikku, ent aupaklikult manitsevat tooni. Nii\u00adsugune segu soojusest, valust, melanhooliast ja grandioossusest ajab esimese hooga natukene segadusse ning vajab harjumist.<\/p>\n
Nagu ikka, ei saa biennaali pean\u00e4itusest korralikult aimu enne, kui pole \u00e4ra vaadatud nii Arsenale kui ka Giardini osa, ning see, kummast alustada, m\u00e4\u00e4rab ka \u00fcht-teist. Nii m\u00f5nedki t\u00e4hendused saavad selgemaks alles korduste, peegelduste ja r\u00fctmi toel \u2013 n\u00e4ituse kaks poolt annavad vastastikku teisega v\u00f5rdluseks ainest. Arsenale alal paiknev n\u00e4itus on kui \u00fcks j\u00e4rjestikune jada, millele muudkui lisandub kihistusi, n\u00e4itus Giardini alal on seevastu omamoodi lab\u00fcrint, mis muudkui hargneb: kui keerata m\u00f5nel sealsel teelahkmel nii ja mitte naa, v\u00f5ib t\u00f6\u00f6de kogemisest v\u00f5rsuda hoopiski teist laadi jutustus. Mulle meeldiski Giardini pool pean\u00e4itusest just sel p\u00f5hjusel rohkem: kuraator Koyo Kouoh’ tiim oli minu meelest suutnud selle ruumi n\u00e4ituse tarvis paremini t\u00f6\u00f6le panna. Just see lab\u00fcrintlik vastuolu esteetikate kreoolsuse ja enesek\u00fcllase suletuse vahel on pean\u00e4ituse puhul ise\u00e4ranis s\u00fcmpaatne. Veel on s\u00fcmpaatne, et biennaali pean\u00e4ituse t\u00f6\u00f6d astuvad Veneetsia keskkonna ja selle kihilise ajalooga dialoogi, seavad biennaali potentsiaalse euro\u00adtsentrilisuse \u00f5rnalt pinge alla. “Minooris” t\u00f6\u00f6del on tugev Aafrika dominant ning see m\u00f5jub v\u00e4rskendavalt ja, mis parata, v\u00e4hemasti mulle ka eksootiliselt. Veneetsia kihistustega koos moodustab see laetud kauni terviku, mis sunnib teadvustama oma ajaloo- ja esteetikateooria tundmise piire. Siin k\u00e4ivad m\u00e4ngud, mis j\u00e4\u00e4vad sageli minu teadmishorisondist v\u00e4lja \u2013 ja see on p\u00f5nev. On hea, kui maailma paljusus muudetakse kunstiliste vahenditega vahetult tajutavaks. Mul ei tekkinud n\u00e4itusel “Minooris” \u00e4ratundmist, et see on midagi just minule, aga arvan, et see on paradoksaalsel viisil just selle tugevus.<\/p>\n
Eriti v\u00e4\u00e4rivad esilet\u00f5stmist Daniel Lind-Ramose assamblaa\u017eid, Rajni Perera ja Marigold Santose koost\u00f6\u00f6s valminud ulmeline jumalanna, Edouard Duval-Carri\u00e9 m\u00fctoloogilised t\u00f6\u00f6d, Alfredo Jaari apokal\u00fcptiline punane tuba ning Maria Magdalena Campos-Ponsi suur installatsioon, millel on kujutatud Koyo Kouoh’d ja Toni Morrisoni. K\u00f5ik kokku moodustab n\u00e4itusel mitmeh\u00e4\u00e4lse pingev\u00e4lja, kus keskset kohta justkui ei olegi: saatetekstides on palju juttu empaatiast, kolonisatsiooni \u00fcletamisest, p\u00e4randist, r\u00e4ndest, poliitilisest v\u00e4givallast ja hoolest. See k\u00f5ik on justkui uute v\u00f5imaluste ja ontoloogiate, kosmogooniate ja p\u00e4rimuste avanemine \u2013 aga kas ikka on? Vanad haavad on taas lahti ning tuikavad biennaali taktis kaasa. Pean\u00e4ituse k\u00fclluse taustal hakkab v\u00e4gisi sugenema tunne, et meie piirkond oleks justkui k\u00f5rvale j\u00e4etud. Representatsioonik\u00fcsimus saab j\u00e4rsku v\u00e4ga oluliseks ja seda viisil, mida esimese hooga poleks osanud ette n\u00e4ha.<\/p>\n
Giardini pean\u00e4itusel jalutades m\u00e4rkasin \u00fchte inimest Palestiina kunstniku Mohammed Joha t\u00f6\u00f6de alla kleepimas plakateid, millel m\u00f5isteti hukka igasugune imperialism ning teatati muu hulgas, et Palestiina on maailma tulevik. Kuna minu k\u00e4est olid sama p\u00e4eva hommikul k\u00fcsinud teised Palestiina aktivistid Ukraina ja Palestiina sarnasuste kohta (ma vastasin, et neid on, aga et on ka erinevusi), uurisin plakati kleepija k\u00e4est pahaaimamatult: “Ja kuidas Ukrainaga?” Too hakkas siis n\u00e4itusesaalis vihaselt minu peale karjuma: “Tee ise! Ma olen palestiinlane, mind ei huvita Ukraina!” Eks ma saa tema vastusest mingil emotsionaalsel tasandil aru, aga ikkagi. Kuidagi kahepalgeline v\u00f5i l\u00fchin\u00e4gelik tundub sedasi solidaarsust ja antiimperialismi jutlustada. Eriti kurvaks teeb, et solidaarsus ja antiimperialism on t\u00f5esti olulised, lausa h\u00e4davajalikud impulsid, \u00fctleksin. Kui tahta oma v\u00e4\u00e4rtuste eest seista, siis tuleb need \u00e4ra tunda k\u00f5ikjal. Ja nagu on \u00f6elnud legendaarne pesapallur Yogi Berra: “Kui sa ei l\u00e4he teiste inimeste matustele, ei tule nad ka sinu omale.”<\/p>\n
Kuna kuraator Koyo Kouoh suri biennaali pean\u00e4itust ette valmistades, on see paratamatult mingis m\u00f5ttes l\u00f5petamata. Ei ole teada, mismoodi ta oleks reageerinud t\u00e4navuse biennaali juhtide poliitilistele sigadustele v\u00f5i mismoodi ta oleks pean\u00e4ituse ise l\u00f5puni viinud \u2013 kas see oleks v\u00e4ga palju erinenud sellest, mida praegu Veneetsias n\u00e4ha v\u00f5ib? T\u00e4navuse, j\u00e4rjekorras LXI biennaali \u00fcmber toimuv teeb paratamatult natuke k\u00fc\u00fcniliseks, sest kohati on saatetekstides ja mujal programmiliselt esitatud vabastava abstraktsusega raske siiralt suhestuda. See pole muidugi mitte kunsti, vaid biennaali juhtide s\u00fc\u00fc. Kiusajatele tuleb vastu astuda ja seda v\u00f5ib teha ka kunsti kaudu, ehkki mitte ainult. Tuleb t\u00f5deda, et maailmas on h\u00e4mmastavalt palju erisuguseid viise teha head kaasaegset kunsti ja see mitmek\u00fclgsus on ilus. Pigem v\u00f5ib probleemiks osutuda t\u00f5ik, et selles paljususes ei ole v\u00f5imalik h\u00e4sti orienteeruda. Kohati on tunne, et biennaali k\u00fclastamine v\u00f5ib l\u00f5ppeda t\u00e4ieliku \u00fclek\u00fcllastusega, sest lisaks pean\u00e4itusele on ju v\u00e4ljas ka riikide paviljonid.<\/p>\n
Eesti paviljoni n\u00e4itusel “Lekkiva taeva maja” saab biennaali v\u00e4ltel n\u00e4ha, kuidas Merike Estna maalib 22 l\u00f5uendist koosnevat hiiglaslikku monumentaalmaali. Paviljoni p\u00f5randale on \u00fcles seatud mosaiik, millel on kujutatud am\u00f6\u00f6be, planeete, rasedaid kriipsujukusid, suuri h\u00f5ljuvaid silmi ja niisama kritseldusi \u2026 N\u00e4ituse avamisp\u00e4eva hommikul oli huvitav vaadata, kuidas Estna nii-\u00f6elda ametlikult t\u00f6\u00f6d alustas: see oli naljakalt p\u00fchalik hetk, kuigi projekti kannab ka tugev soov maalimist kui sellist dem\u00fcstifitseerida. K\u00f5ik saali kogunenud hoidsid hinge kinni ja filmisid s\u00fcndmust \u2013 kunstnik ei lasknud end aga k\u00f5igest sellest segada ning j\u00e4tkas loomist. Mulle meeldis, mismoodi Estna l\u00f5uendile v\u00e4rvi valas, see oli natuke nagu kohvipaksuga opereerimine (mida sealt pealt ennustada saab?). M\u00f5ni p\u00e4ev hiljem oli asi juba teine: n\u00fc\u00fcd v\u00f5is selgemini tunda kontrasti avamisp\u00e4eva piduliku ritualiseeritud maalimise ja p\u00e4riselt igap\u00e4evase, argise maalit\u00f6\u00f6ga. Estna maalib mitmel l\u00f5uendil korraga, koorib neilt kihte maha ning maalib siis uusi peale.\u00a0See on tasane ja meditatiivne protsess, t\u00e4pselt nagu lubatud.\u00a0Valmivate maalide kohta on veel raske midagi \u00f6elda, sest nad on just nimelt valmimas. Midagi on selles protsessis v\u00e4ga habrast, ajutist ja v\u00e4\u00e4rtuslikku. Kaunis!<\/p>\n
Ja n\u00fc\u00fcd veel m\u00f5ningaid muljeid teiste riikide paviljonidest, kuhu mul \u00f5nnestus sattuda. Leedu paviljonis peituv Egl\u0117 Budvytyt\u0117 n\u00e4itus “Animism laulab anarhiat” t\u00f5ukub leedu arheoloogi ja antropoloogi Marija Gimbutien\u0117 t\u00f6\u00f6dest. Pimedas ktoonilises paviljoniruumis on \u00fcles seatud kaks videot: esimeses n\u00e4eb unen\u00e4olistes koobastes liikuvaid tantsijaid, keda tabavad j\u00e4rjepanu kummalised t\u00f5mblused, samal ajal manavad taustal tehnoloogiliselt (natuke nagu Autotune’i abil?) moonutatud h\u00e4\u00e4led kr\u00fcptilisi fraase (“Anna meile \u2026 impeeriumi l\u00f5pp. Anna meile \u2026 armastus. Anna meile \u2026 luutihedus. Anna meile \u2026 austrid. Anna meile \u2026 maailm ilma ajata.”) Need on tehnoloogilised loitsud, isev\u00e4rki palve jumalannale. Teises videos toimub midagi samalaadset, ent seekord akadeemilises keskkonnas. M\u00f5lemas videos lahti rulluvad kehalised v\u00e4rinad v\u00f5ivad meenutada epilepsiahoogu v\u00f5i religioosset transsi, ent on selleks liialt kontrollitud. Siiski on tantsijate subjektsus detsentraliseeritud, k\u00f5igi ekraanil olevate tegelaste identiteet on \u00fchtviisi \u00e4hmastunud. M\u00f5lemas teoses v\u00e4risevad inimesed on oma t\u00f5mbluste kaudu osa samast mustrist. Nad loovad, liigendavad ja suunavad pingeid oma keha(de)s. Kohati meenutavad taustal k\u00f5lavad mitmeh\u00e4\u00e4lsed fraasid omas moonutatuses “Twin Peaksi” unen\u00e4ok\u00f5net, ent sisaldavad ootamatul kombel ka n\u00e4iteks tsitaate ja parafraase poplauludest. Kohati j\u00e4\u00e4b mulje, nagu \u00fcritaks Budvytyt\u0117 videotes m\u00f5ni tulevikust p\u00e4rit inimj\u00e4rgne olend, masin v\u00f5i liitsubjekt taastada inimkultuuri. See k\u00e4ib loomulikult Gimbutien\u0117 abil, m\u00fctoloogia kaudu: inimastjate peal katsetatakse vahelduva eduga erisuguseid skripte. V\u00f5ib-olla on need tantsijad nagu kullesed, kes kunagi esimest korda veest v\u00e4lja tulid ning maa peale j\u00f5udsid. K\u00f5ik tuleb tagasi. Piir inimeste, loomade ja tehnoloogia vahel kaob, maad v\u00f5tab animistlik anarhia.<\/p>\n
Austria paviljonis, Florentina Holzingeri n\u00e4itusel “Meremaailm Veneetsia” seisab suur vett t\u00e4is paak, mille seest silmitseb ujumismaski tagant rahulikult publikut lihaseline alasti naine Autor\/allikas: Juhan Raud<\/p>\n
Biennaali hitiks kujunes Austria paviljon, koreograafi, lavastaja ja kunstniku Florentina Holzingeri n\u00e4itus “Meremaailm Veneetsia”, kuhu p\u00e4\u00e4se\u00admiseks pidi enamasti ootama mitu tundi. N\u00e4itus asetab inimkehad j\u00f5hkra pinge alla ning seob ennast valusalt Veneetsia ajaloo ja kliimakriisi valguses paratamatuna n\u00e4iva tuleviku k\u00fclge. J\u00e4rjekorras seistes v\u00f5is n\u00e4ha suurt torni\u00adkella, mille sisse ronis mingite ajavahemike v\u00e4ltel alasti naine (n\u00e4ituse avamisel oli see kunstnik ise) ning pani sealt rippudes oma kehaga kella kaikuma. Paviljoni sees on aga mitu ala: \u00fches ronivad alasti naised m\u00f6\u00f6da k\u00f5rget torni, mille peal seisavad neid endid meenutavad skulptuurid, j\u00e4ttes seega mulje, nagu oleks paar kuju ellu \u00e4rganud. Teises ruumis v\u00e4\u00e4nleb klaasi taga alasti naine, moonutades ja viies oma keha uute ja uute \u00e4\u00e4rmusteni. Tema vastas aga v\u00f5is n\u00e4ha, samuti klaasi taga, reoveet\u00f6\u00f6tluspaake, millest osa lekkis ja pruuni vett pritsis vaatajate poole. Et sellest k\u00f5igest aru saada, tuli aga vaadata otse. Paviljoni keskel seisab suur vett t\u00e4is paak, mille seest silmitseb ujumismaski tagant rahulikult publikut lihaseline, t\u00e4toveeringutega alasti naine. Veega t\u00e4idetud paagi k\u00f5rval on aga kaks k\u00e4imlat, mida julgustati k\u00fclastajaid kasutama. Paviljoni t\u00f6\u00f6tajad andsid juhiseid: tohib ainult urineerida ning vetsupaber tuleb asetada eraldi konteinerisse. Tasapisi loksus kaaderv\u00e4rk paika: inimeste j\u00e4\u00e4tmed filtreeritakse ning saadud vesi l\u00e4heb paaki. Kes tegelikult vee all on? Kui veetase kliima\u00adkatastroofi tagaj\u00e4rjel veelgi t\u00f5useb, v\u00f5ib seesama kogemus palju koledamal kujul oodata ka kogu inimkonda. Raske ja j\u00f5uline paviljon, mis kannab oma idee suurep\u00e4raselt v\u00e4lja. V\u00e4ga ebameeldiv ja huvitav n\u00e4itus.<\/p>\n
Jaapani paviljoni v\u00e4ljapanek “Muru\u00adbeebid, kuubeebid” oli kummaline ja l\u00f5bus. Kunstnik Ei Arakawa-Nash on l\u00e4bi kahe korruse jooksva paviljoniruumi t\u00e4itnud l\u00f5busate, muigvel beebinukkudega. Need enesega rahulolevad p\u00e4ikeseprille kandvad beebinukud on pandud ronima k\u00f6itel, rippuma tellingutel, laskuma laest, varitsema \u00f5ues \u2013 \u00fches\u00f5naga olid nad k\u00f5ikjal. Oli v\u00e4ga huvitav j\u00e4lgida, mismoodi see muudab n\u00e4itusek\u00fclastajate taju. \u00dchelt poolt on beebi ju igati armas, ent kui beebisid on sadu (beebisadu, beebisid sajab!) v\u00f5ib iga\u00fcks t\u00e4heldada oma meeleolu teisenemist. Arusaadavalt on Arakawa-Nash n\u00e4itusega v\u00e4ljendanud muret Jaapani iibe p\u00e4rast, kuid teinud seda omamoodi muinasjutuloogika ja kiiksu kaudu. N\u00e4itus oli korraga armas ja meeldivalt hirmu\u00e4ratav.<\/p>\n
Ma oleksin v\u00e4ga tahtnud minna vaatama Vatikani paviljoni n\u00e4itust, millel on m\u00f5nusalt nihestav pealkiri “K\u00f5rv on hinge silm” \u2013 kas\u00a0v\u00f5i lihtsalt seet\u00f5ttu, et selle on kaaskureerinud legendaarne Hans Ulrich Obrist. N\u00e4itusel on kokku viidud XII sajandi m\u00fcstik, loodusloolane ja helilooja Bingeni Hildegard teiste seas ka selliste n\u00fc\u00fcdisaegsete tegelastega nagu FKA Twigs, Brian Eno, Jim Jarmusch ja Patti Smith\u00a0\u2026 Juba selline p\u00f5iming tekitas tahtmise n\u00e4itust vaatama minna \u2013 mulle meeldivad kummalised kombinatsioonid. Veidral kombel asus paviljoni n\u00e4itus korraga kahes kohas (bilokatsioon?) ning sinna minekuks tuli end enne registreerida, mida mul teha ei \u00f5nnestunud. Ma ei tea, kas Vatikani paviljoni n\u00e4itus hea on, aga selle kontseptsioon tundub igatahes v\u00e4gev.<\/p>\n
Ameerika paviljoni n\u00e4ituse “Ja nimeta mind tuuleiiliks” vaatamine oli veider kogemus: pidulikus valges ruumis on \u00fcles pandud kuldsed v\u00f5i metalsed, natuke ebam\u00e4\u00e4rased orgaanilisi j\u00e4\u00e4tmeid meenutavad skulptuurid. V\u00e4hemalt \u00fchel t\u00f6\u00f6dest oli ka hakkliha tekstuur. Iseenesest ei midagi erilist, aga m\u00e4letan, et mu esimene m\u00f5te oli, et no see siin on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll v\u00e4ga selgesti anti-Trump: kunstnik Alma Allen parodeerib siin Ameerika presidendi \u00fclespuhutud enesekuvandit, tema sisut\u00fchjust, odavat esteetikat ning totakat kulla- ja monarhiaobsessiooni. Hiljem lugesin kusagilt, et seekordse Ameerika paviljoni n\u00e4ituse konkursile lubati ainult sellised kandidaadid, kus v\u00e4ljenduvad selgelt praegused “ameerikalikud v\u00e4\u00e4rtused”. Nii et tuli v\u00e4lja, et see n\u00e4itus polnudki kriitiline v\u00f5i paroodiline. Mida ta siis oli?\u00a0Florida woman comissions pavilion!<\/p>\n
Taani paviljoni n\u00e4itus oli samuti hitt. Selle kahem\u00f5ttelise pealkirja v\u00f5iks eesti keelde t\u00f5lkida n\u00e4iteks kui “Asjad tulevad” (inglise keeles “Things to Come”). N\u00e4ituse keskmes on kehad, pornograafia ja viljakus\u00adkriis, k\u00f5ike seda natukene iroonilisest v\u00f5i ulmelisest vaatenurgast, ehkki, nagu juba Ameerika paviljoni puhul sai t\u00e4heldatud, irooniline m\u00f5\u00f5de ei pruugi biennaali kontekstis alati selgesti v\u00e4lja tulla. Kunstnik Maja Malou Lyse on v\u00f5tnud vaatluse alla viljakuskriisi ja tehnoloogia vastastiksuhted hiliskapitalismi ajastul: \u00fches n\u00e4ituse ruumis seisavad Taani spermapangast saadud konteinerid, mille peale on pandud m\u00e4ngima videod sellest, kuidas seemnerakud l\u00f5busalt rallit s\u00f5idavad. Paviljoni teises ruumis v\u00f5is n\u00e4ha seksit\u00f6\u00f6tajatega filmitud ulmemuusikali.<\/p>\n
N\u00f5nda on pean\u00e4ituse k\u00f5rval ka riikide paviljonid seekordsel biennaalil m\u00f5neti paradoksaalsed: n\u00e4itused suhestuvad ajaloo ja m\u00fctoloogia kihistuste, spekulatiivsete tulevike, aga ka geopoliitilise olevikuga. K\u00f5ige selle seest ja vahelt jooksevad l\u00e4bi erisugused pinged ning (mitte ainult s\u00fcmboolne) kapital, mis \u00e4hvardab biennaali k\u00fclastaja n\u00e4rvi\u00ads\u00fcsteemi s\u00f5lme keerata. Kunstilise k\u00fclluse vahel liigeldes v\u00f5ib t\u00f5deda, et tervikut ei teki. Ja et seda ei saa, ei tohigi tekkida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Seekordne Veneetsia kunstibiennaali pean\u00e4itus “In Minor Keys” ehk “Minooris” tekitab paradoksaalseid m\u00f5tteid. \u00dchelt poolt on see esteetiline kokkupuude…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179542,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,79675,190,140,1278,2740,56464,56460],"class_list":{"0":"post-179541","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-juhan-raud","15":"tag-kunst","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-sirp","18":"tag-veneetsia","19":"tag-veneetsia-biennaal","20":"tag-veneetsia-kunstibiennaal"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116584494404115273","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179541","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=179541"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179541\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179542"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=179541"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=179541"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=179541"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}