\u201eMind on m\u00f5nes poes koheldud nagu varast,\u201c r\u00e4\u00e4gib Maarja. K\u00f5ige eredamalt meenub talle juhtum Ikeas. \u201eTurvamees tuli ja rebis mul koti k\u00e4est \u00e4ra, sest ma ei olnud seda piisavalt kiiresti tagasi pannud. Ma olin t\u00e4iesti \u0161okis. Hiljem sain aru, et ta arvas vist, et ma tahan selle \u00fcheeurose koti \u00e4ra varastada.\u201c<\/p>\n
Naise s\u00f5nul pani see teda m\u00f5tlema, kuhu \u00fchiskond liigub. \u201eKas inimesed on t\u00f5esti nii vaeseks j\u00e4\u00e4nud? Kas vargusi on nii palju? Vanasti ei olnud Eestis sellist tunnet, et sind kogu aeg j\u00e4lgitakse v\u00f5i kontrollitakse.\u201c<\/p>\n
Maarjat \u0161okeerisid ka Eesti hinnad. \u201eKuidas on v\u00f5imalik, et v\u00e4ikeses Eestis on hinnad kohati k\u00f5rgemad kui Los Angeleses?\u201c Eriliselt tunneb ta puudust kvaliteetsest ja puhtast toidust. \u201eL.A-s sain tavalise inimesena lubada endale orgaanilist toitu. Eestis on v\u00e4ga raske leida p\u00e4riselt puhast kraami.\u201c<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on Eestis kaduma l\u00e4inud ka p\u00e4ris kohaliku toidu tunne. \u201ePoes ei ole enam Eesti toitu. Eesti piim tuleb tegelikult kuskilt mujalt kokku segatuna. Ma tahan p\u00e4ris Eesti kartulit, p\u00e4ris juurvilju ja toitu, mis maitseb nagu vanasti.\u201c<\/p>\n
Samas tunnistab Maarja, et hoolimata raskest kohanemisest ei kahetse ta tagasitulekut. \u201eV\u00e4lismaal elades hakkasin ma oma eestlust palju rohkem hindama.\u201c<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem igatseb ta taga aga Ameerika eestlaste kogukonda. \u201eIga teine p\u00fchap\u00e4ev k\u00e4isime Eesti koolis, laulsime kooris, t\u00e4histasime vabariigi aastap\u00e4eva rahvariietes. Kui ma hiljuti Eesti maja kevadkontserdi pilte n\u00e4gin, hakkasin lihtsalt nutma.\u201c<\/p>\n
Praegu t\u00f6\u00f6tab Maarja Tallinnas juuksurina, l\u00f5petab Ameerikas \u00fclikooli ning proovib samm-sammult uue eluga harjuda. \u201eMa olen alles m\u00f5ned kuud tagasi Eestis. Eks see v\u00f5tab aega.\u201c<\/p>\n