{"id":179764,"date":"2026-05-16T20:29:16","date_gmt":"2026-05-16T20:29:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/179764\/"},"modified":"2026-05-16T20:29:16","modified_gmt":"2026-05-16T20:29:16","slug":"ukraina-kasutab-venemaa-kohal-kaose-kulvamiseks-uha-enam-ohupalle-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/179764\/","title":{"rendered":"Ukraina kasutab Venemaa kohal kaose k\u00fclvamiseks \u00fcha enam \u00f5hupalle | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>V\u00e4ljaanne kirjutab, et alates eelmise aasta s\u00fcgisest kuni k\u00e4esoleva aasta kevadeni on Ukraina \u00f5huohtusid j\u00e4lgivates Venemaa Telegrami kanalites ilmunud sadu kordi hoiatusi Ukraina aerostaatidest.<\/p>\n<p>See t\u00e4hendab, et k\u00f5rgel taevas ida poole triivivad Ukraina heeliumi\u00f5hupallid kannavad retroreflektiivseid peibutisi, luureseadmeid, pomme, r\u00fcndedroone v\u00f5i raadioside signaaliv\u00f5imendeid, mis v\u00f5imaldavad teistel droonidel tabada sihtm\u00e4rke Venemaal.<\/p>\n<p>Ukraina v\u00e4ed on saatnud Venemaa suunas teele \u00fcle 1000 sellise \u00f5hupalli ning neid on lisandumas veelgi.<\/p>\n<p>Vabalt lendavad aerostaadid on osalenud r\u00fcnnakutes Venemaa s\u00fcvatagala vastu juba alates 2024. aastast, kuid nende kasutamine on eelmisel ja praegusel aastal m\u00e4rgatavalt sagenenud. Sihtm\u00e4rkideks on olnud rafineerimistehased, raudteed ja muu taristu.<\/p>\n<p>&#8220;Jah, t\u00f5epoolest, Ukraina kaitsev\u00e4gi kasutab \u00f5hupalle aktiivselt peamiselt tugiplatvormidena ja kesk- ja kaugr\u00fcnnakute vahenditena,&#8221; \u00fctles Ukraina erukolonel ja Kaitsestrateegiate Keskuse anal\u00fc\u00fctik Viktor Kevljuk.<\/p>\n<p>Kuigi \u00f5hupallid on raskesti m\u00e4rgatavad, sest enamik neist on pooleldi l\u00e4bipaistvad ja sulanduvad taevaga, \u00fctles \u00fcks allikas, et sageli ongi eesm\u00e4rk hoopis t\u00e4helepanu \u00e4ratada, et sundida Venemaa \u00f5hut\u00f5rjet kasutama kogu oma relvastust, alates Pantsiri-, Tori- ja Buk-s\u00fcsteemidest kuni isegi S-300 ja S-400 rakettideni.<\/p>\n<p>&#8220;Eesm\u00e4rk ongi, et sind avastataks,&#8221; \u00fctles allikas v\u00e4ljaandele Euromaidan Press<\/p>\n<p>&#8220;Need tekitavad venelastes paanikat ja neid on suurel k\u00f5rgusel v\u00e4ga raske alla tulistada, sundides Venemaad kulutama oma \u00f5hut\u00f5rjeressursse,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Kuigi aerostaatide kasutamine on endiselt suhteliselt ni\u0161ivaldkond, \u00fctlesid allikad, et Ukraina v\u00e4gedes selle tehnoloogia kasutuselev\u00f5tt kasvab ning \u00fcha rohkem \u00fcksusi saab v\u00e4lja\u00f5pet selle rakendamiseks. Samas n\u00e4eb Viktor Kevliuk seda arengut pigem innovaatorite ja entusiastide eestvedamisena kui s\u00fcsteemse kaitsepoliitikana, viidates riikliku keskse juhtimise ja \u00fcksuste piiratud ressursside puudumisele.<\/p>\n<p>\u00dcks allikatest m\u00e4rkis, et liitlastel tasuks sellele tehnoloogiale p\u00f6\u00f6rata suuremat t\u00e4helepanu, kuna see v\u00f5ib v\u00f5imaldada nii r\u00fcndev\u00f5imekust kui ka erinevate s\u00fcsteemide, sealhulgas mehitamata maismaas\u00f5idukite ja veedroonide viimist Venemaa tagalasse. &#8220;Kujutage ette Ukraina maismaadroon Punasel v\u00e4ljakul,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Ukraina t\u00f5mmati t\u00e4iemahulisse s\u00f5tta mitmete ebasoodsate l\u00e4htepositsioonidega. Samas on riigil \u00fcks looduslik eelis, mida on v\u00f5imalik \u00e4ra kasutada: domineerivad l\u00e4\u00e4netuuled.<\/p>\n<p>Sellel laiuskraadil puhuvad l\u00e4\u00e4netuuled Ukrainast Venemaa suunas. See t\u00e4hendab, et aerostaatilised balloonid ei vaja liikumiseks oma j\u00f5uallikat, et j\u00f5uda vastase \u00f5huruumi. Venemaal on samuti aerostaate, kuid selles aspektis ei ole atmosf\u00e4\u00e4r nende kasuks.<\/p>\n<p>Samas seab tuulest s\u00f5ltumine vabalt lendavate aerostaatide kasutamisele piirangu, kuna operaatorid ei saa t\u00e4pselt kontrollida, kuhu balloonid l\u00f5puks liiguvad.<\/p>\n<p>Siiski teevad allikate s\u00f5nul selle v\u00f5imalikuks kaks peamist asjaolu. Esiteks on inimestel piisavalt arenenud meteoroloogiline teadmistepagas ning v\u00f5imekus tuuletrajektoore prognoosida, mis muudab balloonid s\u00f5jaliselt kasutatavaks vahendiks. Tehisintellektil p\u00f5hinevad mudelid ja keerukad algoritmid parandavad seda v\u00f5imekust veelgi.<\/p>\n<p>Teiseks saab neid balloone k\u00e4ivitada praktiliselt k\u00f5ikjalt. Kogenud meeskonnal kulub nende ettevalmistamiseks ja teele saatmiseks sobivate ilmastikuolude korral umbes 15 minutit. Samuti v\u00f5ivad need t\u00f5usta enam kui 10 kilomeetri k\u00f5rgusele, kus ebasoodsad ilmastikutingimused m\u00f5jutavad neid oluliselt v\u00e4hem.<\/p>\n<p>Teisalt muutub GPS teatud k\u00f5rgustel problemaatilisemaks. Suuremal k\u00f5rgusel hakkab aerostaat vastu v\u00f5tma laialdase levikuga segamis- ja eksitussignaale, mis raskendab balloonilt k\u00e4ivitatud droonide juhtimist ning nende t\u00e4pse stardikoha kindlaksm\u00e4\u00e4ramist.<\/p>\n<p>See, koos tuule kasutamisele omase ettearvamatusega, t\u00e4hendab, et iga aerostaatidega seotud operatsiooni \u00fcmber j\u00e4\u00e4b alati m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00e4\u00e4ramatus. Samas on see probleem allikate hinnangul piisavalt \u00fcletatav, et tehnoloogia j\u00e4\u00e4b kasutusk\u00f5lblikuks.<\/p>\n<p>Ukraina kasutab \u00fcha enam ka nii-\u00f6elda ankurdatud aerostaate ehk balloone, mis p\u00fcsivad \u00fches kohas ja on kinnitatud kaabli abil. Selles valdkonnas on tuntuim Ukraina ettev\u00f5te Aerobavovna, kelle s\u00fcsteemid on m\u00f5eldud t\u00f5usma umbes 500 kuni 1000 meetri k\u00f5rgusele ning p\u00fcsima \u00f5hus kuni kolm p\u00e4eva korraga. Elektritoide juhitakse seadmeteni l\u00e4bi ankrukaabli.<\/p>\n<p>Need s\u00fcsteemid pakuvad Ukraina relvaj\u00f5ududele nii kaitselist kui ka r\u00fcndelise iseloomuga kasutusv\u00f5imalusi. Neid kasutatakse t\u00f5husate sidekordajatena ning samuti luureks ja olukorrateadlikkuse suurendamiseks. Kaamerate ja sensorite abil on v\u00f5imalik tuvastada muu hulgas ka Shahed-t\u00fc\u00fcpi r\u00fcndedroone ja teisi \u00f5husihtm\u00e4rke.<\/p>\n<p>Need s\u00fcsteemid aitavad operaatoritel suhelda nii FPV-droonide kui ka keskmise tegevusulatusega r\u00fcndedroonidega, mis on \u00fcha sagedamini tabamas Venemaa sihtm\u00e4rke mitmesaja kilomeetri kaugusel.<\/p>\n<p>Lateksist, nailonist ja pol\u00fcet\u00fcleenist valmistatud balloonid on v\u00e4ga odavad ning neid saab toota t\u00e4ielikult Ukraina sisenditest, erinevalt paljudest droonidest, mis s\u00f5ltuvad Hiina tarneahelatest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4ljaanne kirjutab, et alates eelmise aasta s\u00fcgisest kuni k\u00e4esoleva aasta kevadeni on Ukraina \u00f5huohtusid j\u00e4lgivates Venemaa Telegrami kanalites&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179765,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[80236,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,80237,22,20,1926,30,92,93,94],"class_list":["post-179764","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aerostaat","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-sojatoostus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa-ukraina-soda","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116586149614129200","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179764","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=179764"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179764\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179765"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=179764"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=179764"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=179764"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}