![](\"https:\/\/static.delfi.ee\/portal-configuration\/legacy_assets\/kroonika_delfi_ee\/n_icon-star.svg\"\/){kind=icon}
<\/p>\nIlmselt pole Eesti valitsenud \u00fcht spordiala n\u00f5nda v\u00f5imsalt kui meie p\u00fcssilaskurid teise ilmas\u00f5ja eelset ajastut. 1937. aastal v\u00f5ideti legendaarne Argentiina karikas, mis omistati MM-il vabap\u00fcssi meeskondlikus harjutuses 3 x 40 lasku kulla v\u00f5itnud riigile ning kaks aastat hiljem toodi trofee taas koju. Oldi n\u00f5nda k\u00f5vad, et Eesti laskurliidu esimees kindralmajor Otto Sternbeck kinnitas: \u201eMaailma koodis ei v\u00f5idaks Eestit!\u201c<\/p>\n
K\u00e4esolev raamat on k\u00fcll p\u00fchendatud 13 MM-kulda v\u00f5itnud Elmar Kivistikule, ent samas avab toonase Eesti (laske)spordi tagamaad ning kirjeldab karmi ajastut, mil kaotasime iseseisvuse ja vabaduse ning liigagi paljud k\u00f5ik. Masendav on lugeda meie kangelaste saatusest \u2013 \u00fched hukati, teised saadeti Siberisse, kolmas hukkus s\u00f5jas… Ka Kivistik istus k\u00fcmme aastat Venemaa vangilaagris, ent p\u00e4\u00e4ses sealt eluga ja naases kodumaale.<\/p>\n
<\/p>\n
Raamat on k\u00fcll p\u00fchendatud 13 MM-kulda v\u00f5itnud Elmar Kivistikule, ent samas avab toonase Eesti (laske)spordi tagamaad ning kirjeldab karmi ajastut, mil kaotasime iseseisvuse ja vabaduse ning liigagi paljud k\u00f5ik. <\/p>\n
See on siiski eelk\u00f5ige Kivistiku lugu ja siinkohal tuleb tuleb Tiit L\u00e4\u00e4nele aplodeerida, sest asjatundjate s\u00f5nul pigistas ta kivist kaks vett v\u00e4lja. Laskurid pole niigi jutumehed ning toonane (spordi)ajakirjandus ei olnud kuigiv\u00f5rd intervjuudep\u00f5hine, et v\u00f5istluste eel, ajal ja j\u00e4rel kannaks sportlane meediale ette, mis tunne on. L\u00e4\u00e4ne suutis arhiividest v\u00e4lja otside viimse kui s\u00f5na, mida Kivistik \u00fctles ja need raamatus \u00f5igesse kohta paigutada.<\/p>\n
\u201eElmar Kivistikust pole ajaloole peale tema suurv\u00f5itude palju alles j\u00e4\u00e4nud,\u201c kirjutab L\u00e4\u00e4ne raamatu eess\u00f5nas. \u201eVaid tulemused, kirjutised 1930-ndate aastate ajakirjandusest ja m\u00f5ned \u00fcksikud meenutused. Puuduvad otsesed m\u00e4lestused, m\u00fc\u00fcdud, kadunud v\u00f5i varastatud on v\u00f5idetud medalid ja karikad, ei ole ka j\u00e4reltulijaid.\u201c<\/p>\n
Laskmise v\u00f5ttis Kivistik t\u00f5sisemalt k\u00e4sile p\u00e4rast Eesti kaitsev\u00e4e allohvitseride kooli l\u00f5petamist ja edu ei lasknud end kaua oodata \u2013 juba kaks aastat hiljem 1935. aastal Roomas krooniti ta meeskondlikuks maailmameistriks p\u00f5lvelt laskmises.<\/p>\n
Kivistik v\u00f5is olla maailma parim laskur, aga seda mitte t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5istes. Praegu ei p\u00e4lviks ta Eesti ol\u00fcmpiakomiteelt isegi C-kategooria toetust, sest k\u00f5ik tema kuraditosin MM-kulda on tulnud mitteol\u00fcmpiaaladel.<\/p>\n
Milline on kuninglik laskespordiala?<\/p>\n
Juba aegu tagasi oli ol\u00fcmpialiikumise ja laskespordimaailma vahel p\u00f5him\u00f5tteline konflikt \u2013 p\u00fcssilaskurid pidasid k\u00f5ige olulisemaks ehk siis kuninglikuks alaks vabap\u00fcssi 300 meetrilt 3×40 lasku, k\u00f5ige raskemat ja keerulisemat distsipliini. Ainult et 300-meetrist tiiru on keeruline rajada ja lisaks on sel distantsil laskmine<\/a> kurnav ja l\u00e4rmakas. Nii oli toona (ja on ka praegu) ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel kavas v\u00e4ikep\u00fcssi harjutused 50 m distantsilt. Ka siin on Kivistik tulnud neljakordseks meeskondlikuks maailmameistriks (kord lamades-, kord p\u00fcsti- ja kaks korda p\u00f5lveltlaskmises), aga ol\u00fcmpial ei v\u00f5istelnud ta kordagi.<\/p>\n Laskurliidu juht Steinbeck leidis enne 1936. aasta Berliini ol\u00fcmpiat, et sinna pole m\u00f5tet minna p\u00f5hjusel, et p\u00fcssimeestele on kavas vaid v\u00e4ikep\u00fcssi 30 lasku lamades 50 meetrilt ja sel alal on v\u00f5itjaks v\u00f5i kaotajaks tulemine t\u00e4ielik loterii. Ka oli ol\u00fcmpia laskurite jaoks v\u00e4heprestii\u017ene nurgatagune \u00fcritus MM-i k\u00f5rval. \u201eEga meil ol\u00fcmpiajuttu palju r\u00e4\u00e4gitud,\u201c selgitas Kivistik \u00fches loos. \u201eKindral otsustas, et nii on. Miks, mine v\u00f5ta n\u00fc\u00fcd kinni.\u201c<\/p>\n 1937. aasta 8. augustit v\u00f5ib t\u00e4ie \u00f5igusega lugeda heledamaks p\u00e4evaks Eesti spordiajaloos, kirjutas j\u00e4rgmise p\u00e4eva Postimees. \u201eMeie laskurmeeskond p\u00fchitses Helsingi MM-i viimasel p\u00e4eval hiilgavat v\u00f5itu. V\u00f5ideti k\u00f5ige raskema v\u00f5istlusala \u2013 vabap\u00fcssi 120 lasku \u2013 pluss v\u00e4\u00e4rtuslik auhind Argentina sammas. Selle v\u00f5istlusala kaheksast maailmameistritiitlist l\u00e4ksid tervelt kuus Eestile, kusjuures meie laskurid p\u00fcstitasid terve rea uusi hiilgavaid maailmarekordeid. Eestlased v\u00f5itsid Helsingis koguni 10 maailmameistri tiitlit. P\u00fchap\u00e4evaste v\u00f5istluste j\u00e4rel v\u00f5ib kahtlematult kinnitada, et Eesti on maailma parim laskja rahvas.\u201c<\/p>\n Intervjuus Postimehele teatas Kivistik: \u201eT\u00f5mbasin k\u00f5ik v\u00f5imed kokku, mis t\u00f5mmata andis. Lenk (juhtis kiikri abil Kivistiku tuld) \u00fctles, et n\u00fc\u00fcd peab v\u00f5iduks panema veel \u00fche k\u00fcmnesse. Ning tuli ka.\u201c<\/p>\n Eesti on maailma parim laskja rahvas.<\/p>\n Kivistik v\u00f5itis \u00fche p\u00e4evaga kuus MM-kulda: individuaalselt vabap\u00fcssiharjutuse ja p\u00f5lvelt laskmise, meeskondlikult nii kokkuv\u00f5ttes, lamades, p\u00f5lvelt kui p\u00fcstilaskmise.<\/p>\n Kolonel Siir selgitas ajalehes, et v\u00f5it tuli siiski suure \u00fcllatusena. \u201eV\u00f5idu peap\u00f5hjuseks oli meie meeste suur vastupidavus ja sellest j\u00e4rgmiste tulemuste j\u00e4rjekindel paranemine v\u00f5istluste l\u00f5puosas, kuna teistel v\u00f5istlejatel n\u00e4rvid l\u00f5puni ei suutnud vastu panna.\u201c<\/p>\n Laskurite saabumine Tallinna oli suurejooneline ja n\u00e4itab, kuiv\u00f5rd toona armastas Eesti rahvas sporti ja sportlasi. Tegu oli ju pelgalt laskmise MM-iga, aga…<\/p>\n \u201eLaskjate rongk\u00e4ik kujunes t\u00f5eliseks triumfik\u00e4iguks,\u201c kirjeldas Postimees. \u201eKui juba sadamas oli vastu v\u00f5tmas tuhandeid inimesi, siis igal pool nende t\u00e4navate \u00e4\u00e4res, kus laskurmeeskondade tee l\u00e4bi l\u00e4ks, oli kogunenud hiiglamurd publikut. Ikka ja j\u00e4lle puhkesid \u201eElagu!\u201c h\u00fc\u00fcded. Meeskonna ees s\u00f5itis lahtine auto, mis kandis Helsingi v\u00f5istluste peav\u00f5itu, Argentina sammast, mis oli meie parimate laskurite Kivistiku ja Lokotari valve all. J\u00f5udes Ohvitseride kasiino ette, muutus vaimustus eriti suureks. Esimeseks t\u00f5steti k\u00e4tel \u00f5htu Kivistik, temale j\u00e4rgnesid meeskonna juhid.\u201c<\/p>\n Tuleb m\u00e4rkida, et k\u00f5ik kuldsed p\u00fcssilaskurid olid toona ajateenistujad ehk siis Eesti s\u00f5jav\u00e4gi, politsei ja piirivalve panustas laskesporti t\u00e4iega. K\u00f5nes v\u00f5itjate auks kuulutas s\u00f5jav\u00e4gede \u00fclemjuhataja kindral Laidoner: \u201eLaskur oskab valitseda enda \u00fcle, j\u00e4\u00e4da rahulikuks ka k\u00f5ige suuremal h\u00e4daohu silmapilgul. Sellistest laskuritest v\u00f5ib meil kasvada tugev p\u00f5lv. Seep\u00e4rast laskespordill on riigikaitse suhtes suur t\u00e4htsus. Meie s\u00f5jav\u00e4gi vaatab uhkusega teie peale, samuti ka Eesti rahvas.\u201c<\/p>\n Hea, ent samas ka kurb meenutada aegu, kui Eesti kaitsev\u00e4gi toetas laskesporti t\u00e4iega, sest sellel on riigikaitse suhtes suur t\u00e4htsus. Ju n\u00fc\u00fcd enam ei ole ja meie kaitsev\u00e4gi on laskesportlastest loobunud.<\/p>\n Llaskespordil on riigikaitse suhtes suur t\u00e4htsus.<\/p>\n Neli aastat hiljem kordasid Eesti p\u00fcssilaskjad triumfi ning naasid taas Argentina karikaga, Kivistik v\u00f5itis neli ilmameistritiitlit. Aga siis oli ka k\u00f5ik. Algas s\u00f5da ning pillutas mehi siia ja sinna. Kivistikul k\u00e4ks h\u00e4sti, ta j\u00e4i ellu, naasis Siberist kodumaale ning veetis edasise elu t\u00e4nu kuldsetele k\u00e4tele t\u00f6\u00f6kodades. \u201eElmar oskab mehhaaniku, keevitaja, treiali ja sepa t\u00f6\u00f6. Aastak\u00fcmnete jooksul kogutud vilumus, kogemused ja k\u00f5rge kvalifikatsioon on ta t\u00f5stnud eeskujuliku t\u00f6\u00f6mehe seisusesse,\u201c kirjutas J\u00f5geva rajoonileht Punalipp. Kivistik lahkus 1973. aastal ja on maetud \u00c4ksi kalmistule.<\/p>\n Nagu \u00f6eldud, pole see raamat vaid \u00fche l\u00fchikese, karmilt l\u00e4bi raiutud ajastu maailma parimast p\u00fcssilaskurist, vaid kirjeldab \u00fcht olulist perioodi Eesti ajaloos ehk ajastut, mil sport oli siinmail oluline ja v\u00f5itjad riiklikud sangarid, kes t\u00f5stsid rahva eneseusku ja v\u00e4etasid arvamust, et kui k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d teha, on eestlane k\u00f5igeks v\u00f5imeline.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ilmselt pole Eesti valitsenud \u00fcht spordiala n\u00f5nda v\u00f5imsalt kui meie p\u00fcssilaskurid teise ilmas\u00f5ja eelset ajastut. 1937. aastal v\u00f5ideti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[80256,26,27,37,33,35,77380,34,36,31,32,21,9924,41342,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-179967","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-argentina-karikas","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elmar-kivistik","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-laskesport","tag-laskmine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116588662455675528","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179967","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=179967"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179967\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=179967"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=179967"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=179967"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"TRIUMFIS\u00d5IT:](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/a5bdb0d0-b8ac-11eb-98b6-49bcde121acf.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n![\"Argentina](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/1523b810-c4b1-11eb-9da7-e71640ca928a.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n