{"id":180003,"date":"2026-05-17T08:03:40","date_gmt":"2026-05-17T08:03:40","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180003\/"},"modified":"2026-05-17T08:03:40","modified_gmt":"2026-05-17T08:03:40","slug":"halduslepingud-on-solmitud-opetajate-leht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180003\/","title":{"rendered":"Halduslepingud on s\u00f5lmitud &#8211; \u00d5petajate Leht"},"content":{"rendered":"<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00dclikoolid suurendavad vastuv\u00f5ttu tehnika ja tehnoloogia \u00f5ppekavadel.<\/li>\n<li>Riik ja kuus avalik-\u00f5iguslikku \u00fclikooli on leppinud kokku, millistes valdkondades tuleb l\u00e4hiaastatel vastuv\u00f5ttu kasvatada. Suurem lisa\u00f5ppekohtade plaan s\u00f5ltub aga riigi 2027.\u20132030. a eelarvestrateegia l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest, kuhu minister Kristina Kallas l\u00e4heb lisaraha taotlusega.<\/li>\n<\/ul>\n<p>K\u00f5rghariduse lisa\u00f5ppekohtade plaan j\u00f5udis riigi ja avalik-\u00f5iguslike \u00fclikoolide halduslepingutesse, kuid selle maht s\u00f5ltub rahastamisotsustest. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning kuue avalik-\u00f5igusliku \u00fclikooli rektorid kirjutasid alla halduslepingutele aastateks 2026\u20132028. Lepingutes on \u00fcks keskseid \u00fclesandeid suurendada vastuv\u00f5ttu valdkondades, kus puudus k\u00f5rgharidusega spetsialistidest on t\u00f6\u00f6turul k\u00f5ige suurem. K\u00f5ige sagedamini nimetatakse inseneeriat, IT-d, \u00f5petajakoolitust ja veterinaariat.<\/p>\n<p>Kallas r\u00f5hutas \u00d5petajate Lehele, et halduslepingud ei t\u00e4henda veel kogu lisa\u00f5ppekohtade plaanile raha eraldamist. Tema s\u00f5nul tutvustasid ministeerium, rektorite n\u00f5ukogu ja rakendusk\u00f5rgkoolide rektorite n\u00f5ukogu aprilli l\u00f5pus valitsuskabinetis vajadust luua lisa\u00f5ppekohti keskhariduse suuremate aastak\u00e4ikude l\u00f5petajatele.<\/p>\n<p>\u201eR\u00e4\u00e4kisime vajadusest prioritiseerida suure t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadusega valdkondi ja tuua k\u00f5rghariduse pakkumisse struktuurset muutust. R\u00e4\u00e4kisime ka sellega seotud rahavajadust,\u201c \u00fctles Kallas.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cIlma rahata muutusi teha ei saa.<\/p>\n<p>Kristina Kallas<\/p><\/blockquote>\n<p>Ministri s\u00f5nul l\u00e4heb ta 2027.\u20132030.\u00a0a riigi eelarvestrateegia l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele lootusega saada lisaraha. \u201eL\u00e4hen riigi eelarvestrateegia l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele lisaraha taotlusega ja kindlusega, et k\u00f5rgkoolid on valmis need t\u00e4iendavad \u00f5ppekohad looma,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n<p>Halduslepingutes lepiti Kallase s\u00f5nul praegu kokku prioriteedid teadaoleva tegevustoetuse raames, sest ka praeguste \u00f5ppemahtude juures tuleb tagada \u00f5ppe kvaliteet ja \u00f5ppej\u00f5udude palga konkurentsiv\u00f5ime.\u00a0<\/p>\n<p>Allkirjastamise j\u00e4rel \u00fctles Kallas sama m\u00f5tte otse v\u00e4lja: \u201eIlma rahata muutusi teha ei saa.\u201c Tema s\u00f5nul on riigil ja rektoritel n\u00fc\u00fcd olemas plaan, kuid raha eraldamine selleks selgub riigieelarve kokkupanekul.<\/p>\n<p>Suuremad aastak\u00e4igud annavad v\u00f5imaluse<\/p>\n<p>Uued halduslepingud on seotud k\u00f5rghariduse pika plaaniga aastateks 2027\u20132035. Selle \u00fcks l\u00e4htekoht on demograafiline muutus: kui 2024. aastal omandas keskhariduse 10 100 noort, siis 2028. aastal v\u00f5ib l\u00f5petada 12 500. K\u00f5ige tugevamalt j\u00f5uab suuremate aastak\u00e4ikude m\u00f5ju k\u00f5rgharidusse 2029. ja 2030. aastal.<\/p>\n<p>\u201eJ\u00e4rgmistel aastatel on Eesti k\u00f5rghariduses v\u00f5tmet\u00e4htsusega \u00fcli\u00f5pilaste arvu kasvatamine eelk\u00f5ige inseneeria- ja IT-alal ning \u00f5petajakoolituses, kus t\u00f6\u00f6turg vajab k\u00f5rgharidusega spetsialiste k\u00f5ige rohkem,\u201c \u00fctles Kallas.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cAinulaadset ajaakent tuleb targalt kasutada.<\/p>\n<p>Tiit Land<\/p><\/blockquote>\n<p>Rektorite n\u00f5ukogu esimehe, Tallinna tehnika\u00fclikooli rektori Tiit Landi s\u00f5nul on halduslepingute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus laienenud \u00fchine arusaam Eesti arenguvajadustest.<\/p>\n<p>\u201eEesti arengu jaoks tuleb praegust ainulaadset ajaakent targalt kasutada,\u201c \u00fctles Land. Tema s\u00f5nul on \u00fclikoolidesse j\u00f5udnud varasemast arvukam p\u00f5lvkond ning see annab Eestile v\u00f5imaluse suurendada k\u00f5rgelt kvalifitseeritud spetsialistide hulka. Samas n\u00e4evad \u00fclikoolid Landi s\u00f5nul vajadust pikaajalisema ja suurema mahuga riikliku investeeringu j\u00e4rele, kuid m\u00f5istavad keerulist julgeoleku- ja majandusolukorda.<\/p>\n<p>Lisaraha vajadus ulatub 146 miljoni euroni<\/p>\n<p>HTM-i arvestuse j\u00e4rgi tuleb k\u00f5rghariduse esimesel astmel luua aastatel 2027\u20132030 v\u00f5rreldes 2024. aastaga \u00fcle 11 000 t\u00e4iendava \u00f5ppekoha. J\u00e4tku\u00f5ppeks magistrantuuris tuleb lisaks luua umbes 3500 \u00f5ppekohta.<\/p>\n<p>Lisa\u00f5ppekohtade rahastamisvajadus on kokku 146 miljonit eurot. Sellest 106,4 miljonit kuluks esimese astme \u00f5ppekohtadele ning 39,6 miljonit magistri\u00f5ppele. Pikemas vaates tuleks aastatel 2027\u20132035 luua ja rahastada umbes 28 000 t\u00e4iendavat \u00f5ppekohta. Kuni 75% neist peaks loodama suurima t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadusega valdkondades.<\/p>\n<p>Land \u00fctles, et t\u00e4navune olukord erineb eelmisest halduslepingute ringist. Kui eelmisel korral kaalusid \u00fclikoolid s\u00fcgava rahastuskriisi t\u00f5ttu isegi lepingute allkirjastamata j\u00e4tmist, siis seekord sellist ohtu tema s\u00f5nul ei olnud. N\u00fc\u00fcd on riigi ja \u00fclikoolide vahel p\u00f5him\u00f5tteline \u00fcksmeel; peamine k\u00fcsimus on, kes katab tudengite arvu kasvatamisega kaasnevad lisakulud.<\/p>\n<p>Halduslepingutes on \u00fclikoolidele seatud eri prioriteedid: TalTechis on esil IT, tehnika, tootmine ja ehitus, Tallinna \u00fclikoolis \u00f5petajakoolitus ja IT ning Eesti maa\u00fclikoolis p\u00f5llumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria. K\u00f5igil \u00fclikoolidel tuleb \u00f5ppe mahu ja \u00f5ppekavade sisu kujundamisel l\u00e4htuda OSKA anal\u00fc\u00fcsidest ja prognoosidest.<\/p>\n<p>TalTech: rohkem tudengeid t\u00e4hendab ka rohkem \u00f5ppej\u00f5ude<\/p>\n<p>Inseneeria ja IT vastuv\u00f5tu kasvatamine puudutab eriti Tallinna tehnika\u00fclikooli. Landi s\u00f5nul on tudengite arvu kasvatamine neis valdkondades realistlik juba seet\u00f5ttu, et g\u00fcmnaasiumil\u00f5petajaid on l\u00e4hiaastatel varasemast rohkem. Samas ei t\u00e4henda suurem vastuv\u00f5tt ainult seda, et \u00fclikool avab rohkem \u00f5ppekohti.<\/p>\n<p>TalTechil on juba kasvukogemus. Land viitas, et inseneeria ja IT esimese astme vastuv\u00f5tt on \u00fclikoolis kasvanud ligikaudu 30%. Edasise kasvu puhul on \u00fcks peamisi k\u00fcsimusi, kas \u00fclikool suudab piisavalt leida \u00f5ppet\u00f6\u00f6ks \u00f5ppej\u00f5ude ja moodustada praktikagruppe.<\/p>\n<p>\u201eVastuv\u00f5tu kasvatamine on reaalne, aga kui see t\u00f5us j\u00e4tkub, pole \u00f5ppej\u00f5ude leida lihtne,\u201c \u00fctles Land. Samuti nimetas ta v\u00e4ljakutsena raha ja v\u00e4ljalangust.<\/p>\n<p>Riik v\u00f5ib soovida, et rohkem noori \u00f5piks t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudusega erialasid, kuid \u00fclikoolide jaoks t\u00e4hendab see vajadust \u00f5ppej\u00f5udude, \u00f5pperuumide, praktikav\u00f5imaluste ja \u00f5ppijate toetamise j\u00e4rele. Vastasel juhul v\u00f5ib suurem vastuv\u00f5tt t\u00e4hendada ka suuremat katkestajate arvu.<\/p>\n<p>Land \u00fctles siiski, et on kokkuv\u00f5ttes optimistlik. Tema s\u00f5nul on TalTech viimastel aastatel suutnud v\u00e4ljalanguse negatiivset suundumust muuta ning liikuda nominaalajaga l\u00f5petamise kasvu poole.\u00a0<\/p>\n<p>\u00d5petajakoolituses tuleb hoida saavutatud kasvu<\/p>\n<p>Tallinna \u00fclikooli vaates ei t\u00e4henda haldusleping \u00f5petajakoolituses eesk\u00e4tt uut j\u00e4rsku h\u00fcpet vastuv\u00f5tus, vaid senise k\u00f5rge taseme hoidmist. \u00dclikooli rektori Priit Reiska s\u00f5nul on \u00f5petajakoolituse vastuv\u00f5ttu viimastel aastatel juba m\u00e4rgatavalt suurendatud.<\/p>\n<p>\u201eHalduslepinguga seoses on Tallinna \u00fclikooli peamine kohustus hoida \u00f5petajakoolituse vastuv\u00f5tt senisel k\u00f5rgel tasemel,\u201c \u00fctles Reiska. Tema s\u00f5nul on riikliku sihttoetuse abil vastuv\u00f5ttu suurendatud ligikaudu 60% ehk \u00fcle 500 t\u00e4iendava \u00fcli\u00f5pilase v\u00f5rra.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cTuleb hoida nii vastuv\u00f5tumahtu kui ka \u00f5petamise taset.<\/p>\n<p>Priit Reiska<\/p><\/blockquote>\n<p>Reiska t\u00f5i esile ka l\u00f5petamise n\u00e4itajad. \u201eHaridusvaldkonnas on l\u00f5petajate osakaal samuti v\u00e4ga k\u00f5rge olnud: 70% \u00f5ppijatest l\u00f5petab nominaalajaga, Eesti keskmine on 62%,\u201c m\u00e4rkis ta. Tallinna \u00fclikooli eesm\u00e4rk on tema s\u00f5nul hoida nii vastuv\u00f5tumahtu kui ka \u00f5petamise taset, et \u00f5petajakoolitus annaks koolidele v\u00f5imalikult stabiilse j\u00e4relkasvu.<\/p>\n<p>\u00d5petajate j\u00e4relkasvu puhul ei piisa siiski ainult sellest, et \u00fclikool v\u00f5tab rohkem \u00f5ppijaid vastu ja aitab neil l\u00f5petada. Sama oluline on, et l\u00f5petajad j\u00f5uaksid kooli t\u00f6\u00f6le ning j\u00e4\u00e4ksid sinna pidama.<\/p>\n<p>Reiska s\u00f5nul saab \u00fclikool panustada eelk\u00f5ige \u00f5ppe kvaliteeti, \u00f5ppijate toetamisse ja praktikakogemuse kaudu koolit\u00f6\u00f6ks ettevalmistamisse. Samas j\u00e4\u00e4b osa \u00f5petajate j\u00e4relkasvu probleemist \u00fclikooli otsesest m\u00f5jualast v\u00e4ljapoole. \u201eL\u00f5petanute kooli t\u00f6\u00f6le j\u00f5udmist ja ametis p\u00fcsimist m\u00f5jutavad ka tegurid, mis j\u00e4\u00e4vad \u00fclikooli otsesest m\u00f5jualast v\u00e4ljapoole: t\u00f6\u00f6tingimused, t\u00f6\u00f6koormus, palk ja laiem kutsekindlus,\u201c \u00fctles Reiska.<\/p>\n<p>Seega ei saa \u00f5petajakoolituse puhul halduslepinguid vaadata ainult vastuv\u00f5tunumbrite kaudu. \u00dclikool saab hoida \u00f5petajakoolituse mahtu ja kvaliteeti, kuid \u00f5petajate puuduse leevendamine s\u00f5ltub l\u00f5puks ka sellest, kas noored \u00f5petajad j\u00f5uavad kooli t\u00f6\u00f6le ja j\u00e4\u00e4vad sinna p\u00fcsima.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dclikoolid suurendavad vastuv\u00f5ttu tehnika ja tehnoloogia \u00f5ppekavadel. Riik ja kuus avalik-\u00f5iguslikku \u00fclikooli on leppinud kokku, millistes valdkondades tuleb&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":180004,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,6136,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-180003","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-slaider","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116588878459499827","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180003","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180003"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180003\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/180004"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180003"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180003"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180003"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}