{"id":180162,"date":"2026-05-17T12:17:27","date_gmt":"2026-05-17T12:17:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180162\/"},"modified":"2026-05-17T12:17:27","modified_gmt":"2026-05-17T12:17:27","slug":"soja-ulevaade-1543-paev-tihe-konveier-toi-kahe-kula-kaotuse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180162\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1543. p\u00e4ev – tihe konveier t\u00f5i kahe k\u00fcla kaotuse"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 16. mai 2026: <\/p>\n

tihe konveier t\u00f5i kahe k\u00fcla kaotuse \u00fches l\u00f5igus, \u00fcldseis siiski ok.<\/p>\n

1. K\u00f5ik sihtm\u00e4rgiks sobib.<\/p>\n

2. Sihtm\u00e4rke jagus.<\/p>\n

3. Sum\u00f5: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna:<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: vist muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: muutusteta.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: kahe k\u00fcla kaotus.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. venemaa on astunud esimese sammu Euroopa \u00e4rivarade ulatusliku konfiskeerimise suunas.<\/p>\n

12. USA suurim pank ennustas p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu Ukrainale \u201eSoome stsenaariumi\u201d.<\/p>\n

13. Prokur\u00f6ridele anti k\u00e4sk v\u00f5tta t\u00e4ielik kontroll venelaste sundv\u00e4rbamise ja mobiliseerimise \u00fcle.<\/p>\n

14. Rosselhoznadzor avastas Armeenia toodetes uusi rikkumisi p\u00e4rast seda, kui Pa\u0161injan keeldus putini paraadil osalemast.<\/p>\n

15. Eritribunaliga on liitunud 36 riiki.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

FT teatel sisaldasid Kiievit tabanud vene Kh-101 tiibraketid enam kui 100 L\u00e4\u00e4nes toodetud komponenti. Ukraina ekspertide hinnangul olid k\u00f5ik uuritud raketid, sealhulgas \u00fcks, mis tabas elamut, toodetud 2026. aasta teises kvartalis ning varustatud Texas Instrumentsi, AMD, Kyocera AVXi, Harting Technology Groupi ja Nexperia kiipidega.<\/p>\n

Zelenski \u00fctles, et HUR sai k\u00e4tte dokumendid, mis n\u00e4itavad, et venemaa valmistub Ukraina vastu uuteks raketi- ja droonir\u00fcnnakuteks, sealhulgas sihtm\u00e4rkideks, mida Moskva kirjeldab otsustuskeskustena. Loetletud objektide hulgas on ligi kaks tosinat poliitilist keskust ja s\u00f5jalist punkti.<\/p>\n

venelased postitasid video tahtlikest droonir\u00fcnnakutest \u00dcRO s\u00f5idukitele Hersonis ja kustutasid selle seej\u00e4rel kiiresti. Nad nimetasid selgelt m\u00e4rgistatud humanitaarabis\u00f5idukeid kahesuguse kasutusega sihtm\u00e4rkideks, samas kui \u00dcRO v\u00e4idab, et ei tea, kes neid r\u00fcndas.<\/p>\n

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 263 lahingukokkup\u00f5rget ehk siis tihedam konveier j\u00e4tkub ilma puhkepausideta (eks n\u00e4is kaua). Sektoriti ikka nii, et kus oli tihedam, seal on edasi tihe. K\u00f5ik nagu varem ehk siis v\u00e4ikesed jalav\u00e4egrupid \u00fcritavad j\u00f5uda max kaugele (iga 500 m annab preemiat) ning kipuvadki kohati p\u00e4ris kaugele j\u00f5udma. \u00dctleks, k\u00f5hutunde pealt, et 75% saavad teel olles tabamuse ja 20% kuskil kanna maha saades possal olles. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 5% kas suudavad possat hoida v\u00f5i elusalt taanduvad\u2026<\/p>\n

Eile sooritas vaenlane kaks raketir\u00fcnnakut kahe raketiga ja 89 \u00f5hur\u00fcnnakut, heites alla 270 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9153 kamikaze-drooni ja viis l\u00e4bi 3027 kaudtulelasku, sealhulgas 55 mitmikraketiheitjaga ehk siis tavap\u00e4rane viimaste kuude keskmine. J\u00e4tkuvalt nii kaudtule kui muu tagalatoetus\u00fcksusi tihedalt tabatakse.<\/p>\n

Kuumalaine on tulemas ka Ukrainasse ja see ei j\u00e4ta m\u00f5juta kummagi poolt. Termovaatluse v\u00f5imekus halveneb (k\u00f5ik on kuum) ning palavus tekitab rohkem loidust ning rutiinis olek hakkab uinutama ning igatsugu f\u00fc\u00fcsiline tegevus toob kaasa suure vedeliku kaotuse, millest palju riietesse ladestub suure koguse soola n\u00e4ol.<\/p>\n

1. 16. mai \u00f6\u00f6sel r\u00fcndas vene okupatsiooniarmee Odessa oblastis Izmaili rajoonis kriitilist infrastruktuuri ja elamuid, p\u00f5hjustades inimohvreid. Rajooni administratsioon m\u00e4rgib, et Izmaili linnas said pihta kriitiline infrastruktuur ja elamud\/kortermajad.<\/p>\n

Alates 16. mai algusest on vene v\u00e4ed j\u00e4tkanud Harkivi r\u00fcndamist. \u00dcks raketir\u00fcnnak tabas kesklinna, kahjustades kolme metroo v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su, kolme \u00fchistranspordipeatust ja haridusasutust. \u00d6istes vaenlase r\u00fcnnakutes sai vigastada kaks inimest.<\/p>\n

2. Rjazanis on v\u00e4lja kuulutatud erakorraline seisukord. Kuberner pavel malkovi juhitud piirkondlik komisjon tegi otsuse p\u00e4rast eile \u00f6ist droonir\u00fcnnakut, mis kahjustas \u00fchte venemaa suurimat naftat\u00f6\u00f6tlemistehast ja p\u00f5hjustas linnas naftavihma. Regionaalvalitsuse teatel kehtib erakorraline seisukord alates 15. maist kuni edasise teatamiseni. P\u00e4rast r\u00fcnnakut t\u00f5usis tehase kohale paks must suits ja elanikud kaebasid p\u00f5lemisl\u00f5hna \u00fcle. Kohalikud elanikud teatasid peagi naftavihmast \u2013 kleepuvad mustad plekid ladestusid autodele, akendele ja hoonete fassaadidele. Sarnast vihma oli varem sadanud Tuapses p\u00e4rast Tuapse naftat\u00f6\u00f6tlemistehase r\u00fcnnakuid ja Permis p\u00e4rast Transnefti jaama r\u00fcnnakut. Keskkonnakaitsjad ja keemikud hoiatavad, et sudu ja naftavihm sisaldavad pol\u00fcaromaatseid s\u00fcsivesinikke (PAH), sealhulgas benseeni, mis on I klassi kantserogeen.<\/p>\n

CyberBoroshno esialgse anal\u00fc\u00fcsi kohaselt p\u00f5hjustas 15. mail venemaa Rjazani rafineerimistehasele toimunud r\u00fcnnak ulatusliku tulekahju piirkonnas, mis h\u00f5lmas k\u00f5iki naftat\u00f6\u00f6tlemis\u00fcksusi, sealhulgas AVT-1\/2\/3\/4 ja AT-6, mille projekteeritud aastane tootmisv\u00f5imsus oli umbes 19\u201320 miljonit tonni. Rafineerimistehase ja soojuselektrijaama vahel, m\u00f5lemat objekti \u00fchendava protsessiviadukti l\u00e4hedal, oli n\u00e4ha ka eraldi tulekahjutsooni.<\/p>\n

Ukraina mehitamata s\u00fcsteemide v\u00e4ed r\u00fcndasid eile \u00f6\u00f6sel Jeiski lennuv\u00e4lja venemaa Krasnodari krais, h\u00e4vitades t\u00e4ielikult \u00fche Be-200PS lennuki. AviVector avaldas \u00f5huv\u00e4ebaasist j\u00e4relkaamerad, mis n\u00e4itavad droonir\u00fcnnaku tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n

Ukraina kaitsev\u00e4ed tabasid Kaspiiski merev\u00e4ebaasis v\u00e4ikest raketilaeva ja miinitraalerit, teatas Ukraina peastaap eile. Black Spark \/ Chernaja Iskra v\u00e4idavad, et p\u00e4rast r\u00fcnnakut Kaspia meres Kapiiskis asuvale Projekt 21630 Buyan klassi laevale plahvatas selle laskemoon ja laev uppus.<\/p>\n

T\u00e4na kesk\u00f6\u00f6 kanti algas nii Krimmi kui kgu Musta mere \u00e4\u00e4rse venemaa osas vene s\u00f5jablogijate paanika v\u00f5imaliku suure Ukraina drooniohu t\u00f5ttu ja kardeti l\u00f6\u00f6ke energiataristu pihta ja soovitati k\u00f5ik v\u00f5imalik \u00e4ra laadida.<\/p>\n

venemaa avaliku sektori r\u00fchmitused teatavad, et Stavropoli krais Nevinnom\u00f5skis asuvat keemiatehast r\u00fcnnati droonide poolt, mis p\u00f5hjustas tulekahju. Avalike r\u00fchmituste andmetel r\u00fcnnatakse Stavropoli krais Nevinnom\u00f5skis Azoti keemiatehast droonidega. venemaa avaliku sektori r\u00fchmitused m\u00e4rgivad, et seda tehast on alates venemaa s\u00f5ja algusest Ukraina vastu r\u00fcnnatud v\u00e4hemalt kuus korda. Nevinnom\u00f5ski Azot on L\u00f5una-venemaa suurim keemiatehas ja kuulub valdusettev\u00f5ttesse EuroChem-Azot. See toodab mitmeid keemilisi \u00fchendeid, millel on kahesugune kasutusala \u2013 tsiviilkeemia p\u00f5llumajanduses ja strateegiline s\u00f5janduses.<\/p>\n

3. Sum\u00f5: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: vist muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: konveier pole toonud muutusi rindejoones.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: kaks k\u00fcla korraga kaotati.<\/p>\n

Vozdv\u00f5\u017eivka k\u00fclas (sektori Huljaipole kant) r\u00fcnnati droonidega seal olevaid vene soldateid. Jooksev seis on veel teadmata, kas k\u00fcla j\u00e4i vene poole kontrolli alla. K\u00fcll teeb pisu muret, et nii lihtsalt suutis v\u00e4hemalt \u00fcks grupp j\u00f5uda Ukraina possadeni ning sama seis sealt l\u00f5una poole j\u00e4\u00e4vas Zarivne k\u00fclas. Ootab pisut, et kas vene pool suudab seal kanda p\u00fcsivamalt kinnitada.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

venelased teatasid, et Ukraina kasutab \u0160meli leegiheitjatega relvastatud mehitamata paate venemaa positsioonide r\u00fcndamiseks Kinburni poolsaarel Hersoni oblastis.<\/p>\n

11. Reedel rahuldas Moskva arbitraa\u017eikohus kinnisel istungil venemaa F\u00f6deratsiooni keskpanga n\u00f5ude Belgia depoo Eurocleari vastu, kus on alates 2022. aastast k\u00fclmutatud ligikaudu 200 miljardit eurotvenemaa kulla- ja v\u00e4lisvaluutareserve.<\/p>\n

Hagi, milles n\u00f5utakse 18,17 triljonit rubla (218 miljardit eurot) \u2013 summa, mis v\u00f5rdub poolega f\u00f6deraaleelarvest \u2013, esitati detsembris ja see oli m\u00f5eldud vastuseks plaanidele konfiskeerida Euroopas blokeeritud vahendid. Keskpanga n\u00f5uded h\u00f5lmavad k\u00fclmutatud vahendite summat, sanktsioneeritud v\u00e4\u00e4rtpaberite v\u00e4\u00e4rtust ja saamata j\u00e4\u00e4nud kasumit.<\/p>\n

venemaa keskpank teatas, et on rahul kohtu otsusega, mis leidis, et Eurocleari depoo tegevus, mis p\u00f5hjustab venemaa Pangale kahju, on ebaseaduslik. Depoo advokaadid Maksim Kulkov ja Sergei Saveljev v\u00e4itsid, et kohus rikkus \u00f5igust \u00f5iglasele kohtuprotsessile.<\/p>\n

Varad, mida venemaa v\u00f5imud kavatsevad keskpanga n\u00f5ude rahuldamiseks arestida, j\u00e4\u00e4vad ebaselgeks. Euroclearil endal on venemaal C-t\u00fc\u00fcpi kontodel k\u00fclmutatud ligikaudu 17 miljardit eurot. Presidendi m\u00e4\u00e4rus keelab nende kasutamise kohtu kaudu sissen\u00f5udmiseks, kuid see on ajutine ja t\u00fchistamisele kuuluv.<\/p>\n

venemaal praktiliselt puudub Euroopa riikidele kuuluv suver\u00e4\u00e4nne vara, v\u00e4lja arvatud diplomaatiline vara. Nende varade arestimine v\u00f5ib olla vastumeede, nagu ka Euroopa kodanikele ja ettev\u00f5tetele kuuluvate vahendite konfiskeerimine, v\u00e4idavad Reutersi poolt varem intervjueeritud juristid.<\/p>\n

Esimeses etapis on v\u00f5imalik konfiskeerida otseinvesteeringuid ebas\u00f5braliku nimekirja kuuluvatest riikidest, eelk\u00f5ige Norra Naftafondist ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast (EBRD), teatasid allikad RBC-le detsembris.<\/p>\n

Eelmise aasta alguses kiitis valitsus vastuseks teiste riikide sarnastele tegudele heaks v\u00e4lisvarade konfiskeerimise seaduseeln\u00f5u. Lisaks on juba j\u00f5us venemaa presidendi 23. mai 2024. aasta m\u00e4\u00e4rus nr 442, mis lubab konfiskeerida USA vara ja Ameerika isikute eraomandi, m\u00e4rgib Delcredere\u2019i finants\u00f5iguse ja kapitaliturgude praktika juht Jevgeni Konovalov. \u201ePraegu kehtib see m\u00e4\u00e4rus ainult USA isikutele, kuid selle ulatuse laiendamine ELi isikutele ei oleks keeruline. Piisaks selle m\u00e4\u00e4ruse muutmisest venemaa presidendi uue m\u00e4\u00e4rusega.\u201d<\/p>\n

Konovalovi s\u00f5nul k\u00e4ib t\u00f6\u00f6 selles valdkonnas aktiivselt ja see v\u00f5ib igal ajal \u00fcsna kiiresti eesm\u00e4rgini j\u00f5uda.<\/p>\n

Enne s\u00f5da oli Euroopa investoritel venemaal otseinvesteeringuid 364 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses. Ja kuigi paljud ettev\u00f5tted lahkusid venemaalt v\u00f5i kaotasid oma varad konfiskeerimise t\u00f5ttu, omavad Euroopa investorid endiselt sularaha ja v\u00e4\u00e4rtpabereid ning Euroopa ettev\u00f5tted omavad endiselt osalusi venemaa ettev\u00f5tetes. Nende hulgas on Austria Raiffeisenile ja Itaalia UniCreditile kuuluvad suured pangad.<\/p>\n

Detsembris teatas venemaa keskpank plaanist esitada Euroopa pankade vastu kohtuasju seoses nende varade k\u00fclmutamisega. Seda aga kunagi ei tehtud.<\/p>\n

12. vene-Ukraina s\u00f5ja k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem tulemus on \u201eSoome stsenaarium\u201d\u201d, kus Kiiev kaotab osa territooriumist, kuid s\u00e4ilitab oma suver\u00e4\u00e4nsuse, armee ja p\u00fchendumuse L\u00e4\u00e4nega integreerumisele. Selle prognoosi pakuvad USA suurima panga JPMorgan Chase anal\u00fc\u00fctikud oma aruandes \u201eUkraina l\u00f5ppm\u00e4ng: tee ebat\u00e4iusliku rahuni\u201d.<\/p>\n

Nende s\u00f5nul otsustatakse s\u00f5ja tulemus l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taga, kuna olukord lahinguv\u00e4ljal on j\u00f5udnud patiseisu ja rinne on p\u00fcsinud paigal \u00fcle kahe aasta. JPMorgan usub, et osana kompromissist venemaaga v\u00f5idakse Ukraina sundida n\u00f5ustuma neutraalsuse ja oma armee suuruse ning v\u00f5imekuse piiramisega. Moskva saab tulemust esitleda v\u00f5iduna ilma Ukraina t\u00e4ielikku alistumist saavutamata.<\/p>\n

JPMorgan usub, et Ukrainat ootab ees sarnane tee Soomega: p\u00e4rast s\u00f5da NSV Liiduga kaotas ta umbes 10% oma territooriumist, kuid s\u00e4ilitas oma demokraatliku s\u00fcsteemi, turumajanduse ja sidemed L\u00e4\u00e4nega, v\u00e4ltides otsest vastasseisu oma naabriga. Kiievi jaoks t\u00e4hendab see j\u00e4rkj\u00e4rgulist integreerumist Euroopa Liitu ja v\u00f5imalik, et ka NATO-sse, ehkki esialgu ilma alliansi harta artikli 5 t\u00e4ieliku kaitseta.<\/p>\n

Aasta tagasi pidasid JPMorgani anal\u00fc\u00fctikud Ukraina baasstsenaariumiks \u201eGruusia stsenaariumi\u201d, mille puhul riik naaseb j\u00e4rk-j\u00e4rgult kremli orbiidile. Selle arengu t\u00f5en\u00e4osust hinnati 50%-le. N\u00fc\u00fcd on pank oma prognoosi oluliselt muutnud: \u201eSoome stsenaariumi\u201d t\u00f5en\u00e4osust hinnatakse 50%-le, \u201eGruusia stsenaariumi\u201d t\u00f5en\u00e4osust 30%-le, \u201eIisraeli stsenaariumi\u201d t\u00f5en\u00e4osust 10%-le ning \u201eL\u00f5una-Korea\u201d ja \u201eValgevene\u201d stsenaariumide t\u00f5en\u00e4osust kumbki 5%-le.<\/p>\n

JPMorgan m\u00e4rgib, et prognoosi muutus on peamiselt tingitud Euroopa suurenenud toetusest Kiievile. P\u00e4rast USA s\u00f5jalise abi peaaegu t\u00e4ielikku v\u00e4hendamist 2025. aastal suurendas Euroopa Ukrainale antavat abi v\u00f5rreldes 2022.\u20132024. aasta keskmisega. Selle tulemusel j\u00e4i abi kogumaht 2025. aastal peaaegu samaks. Euroopa Liit on avanud Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu ning Rahvusvaheline Valuutafond on alustanud 8,1 miljardi dollari suuruse laenu v\u00e4ljamaksmist l\u00fchiajalise eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi katteks.<\/p>\n

JPMorgan hindab Ukraina eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki 2026. aastal ligikaudu 50 miljardile dollarile, arvestamata k\u00f5iki s\u00f5jalisi kulutusi. Pank hindab Ukraina \u00fclesehitust\u00f6\u00f6de maksumuseks j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi jooksul ligi 600 miljardit dollarit. Aruandes r\u00f5hutatakse, et see on peaaegu kolm korda suurem kui Ukraina praegune aastane SKP (190 miljardit dollarit).<\/p>\n

Pank hindab \u201eGruusia stsenaariumi\u201d t\u00f5en\u00e4osust 30%-le. See stsenaarium n\u00e4eb ette L\u00e4\u00e4ne toetuse j\u00e4rkj\u00e4rgulist v\u00e4henemist, pikaajalist ebastabiilsust ja v\u00f5imalikku tagasip\u00f6\u00f6rdumist venemaa orbiidile ilma alistumata. Pank peab \u201eL\u00f5una-Korea\u201d stsenaariumi, mis eeldab t\u00e4ielikke Ameerika julgeolekugarantiisid ja L\u00e4\u00e4ne v\u00e4gede paigutamist Ukraina territooriumile, ebat\u00f5en\u00e4oliseks. JPMorgan hindab selle t\u00f5en\u00e4osust vaid 5%-le. Pank peab \u201eValgevene\u201d stsenaariumi halvimaks stsenaariumiks \u2013 samuti 5% t\u00f5en\u00e4osusega \u2013, kus Ukrainast saab sisuliselt Moskvast s\u00f5ltuv riik.<\/p>\n

Aruandes m\u00e4rgitakse ka, et venemaa on huvitatud kokkuleppele j\u00f5udmisest praeguse USA administratsiooni ajal. JPMorgan usub, et Moskva tajub Washingtoni praegust positsiooni endale soodsamana, kuna USA ei soovi arutada Ukraina NATO liikmelisust ja on valmis Kiievit survestama territoriaalsetele j\u00e4releandmistele.<\/p>\n

Panga anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul on venemaa viimase aasta jooksul vallutanud vaid umbes 0,8% Ukraina territooriumist, mille maksumus on umbes 35 000 inimohvrit kuus. Alates 2022. aasta l\u00f5pust on venemaa v\u00e4ed suurendanud oma kontrolli all olevat territooriumi umbes 1,5% v\u00f5rra. Anal\u00fc\u00fctikud hindavad venemaa kogukaotusteks umbes 325 000 surnut ja 875 000 haavatut. Aruande autorid usuvad, et konflikti tulemust m\u00e4\u00e4rab n\u00fc\u00fcd v\u00e4hem olukord rindel kui diplomaatiliste, rahaliste ja s\u00f5jaliste tegurite kombinatsioon. Samal ajal viib igasugune lahendus peaaegu kindlasti venemaa-vastaste sanktsioonide osalise leevendamiseni.<\/p>\n

13. venemaa karmistab prokuratuuri j\u00e4relevalvet ajateenistuse ja s\u00f5jav\u00e4e registreerimise s\u00fcsteemide \u00fcle. Verstka t\u00e4helepanu all oleva peaprokuratuuri korralduse eeln\u00f5u kohaselt on j\u00e4relevalve ulatuslik ja m\u00f5jutab praktiliselt k\u00f5iki tasandeid \u2013 alates s\u00f5jav\u00e4e registreerimis- ja v\u00e4rbamisametitest ning valitsusasutustest kuni t\u00f6\u00f6andjate, koolide, \u00fclikoolide ja \u00f5iguskaitseorganiteni. P\u00f5him\u00f5tteliselt j\u00e4lgivad prokur\u00f6rid kogu mobilisatsiooniressursside moodustamise ts\u00fcklit.<\/p>\n

Dokument n\u00e4eb ette ajateenijate registreerimise t\u00e4ieliku j\u00e4relevalve, sealhulgas t\u00f6\u00f6tajate ja riigiteenistujate isikutoimikute pidamise, t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmise ja vallandamise andmete edastamise ning \u00fcli\u00f5pilaste vastuv\u00f5tmise ja v\u00e4ljaarvamise \u00fcle. Prokur\u00f6rid j\u00e4lgivad ka kodanike \u00f5igeaegset saabumist s\u00f5jav\u00e4e registreerimis- ja v\u00e4rbamisametitesse ning edasil\u00fckkamiste ja reservatsioonide seaduslikkust s\u00f5ja ja mobilisatsiooni ajal.<\/p>\n

Erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse asutustevahelisele andmevahetusele. Prokur\u00f6rid j\u00e4lgivad, kuidas siseministeerium edastab teavet uute venemaa kodanike ja kriminaalasjades s\u00fc\u00fcdistatavate kohta ning kuidas f\u00f6deraalne vanglateenistus j\u00e4lgib vangide registreerimist s\u00f5jav\u00e4eteenistusse. S\u00f5jav\u00e4e registreerimis- ja v\u00e4rbamisb\u00fcroode j\u00e4relevalve h\u00f5lmab andmete kogumist, tervisekontrolle, dokumentide esitamist ja muid k\u00fcsimusi. Prokur\u00f6rid j\u00e4lgivad ka kogu s\u00f5jav\u00e4e registreerimisteabe edastamist riiklikesse elektroonilistesse andmebaasidesse.<\/p>\n

S\u00f5jav\u00e4eprokur\u00f6rid j\u00e4lgivad peastaabi, kaitseministeeriumi, v\u00e4lisluureteenistuse ja FSB t\u00f6\u00f6d armee v\u00e4rbamise ja arvepidamise osas.<\/p>\n

Inim\u00f5iguslased usuvad, et kui korraldus vastu v\u00f5etakse, muudab see prokuratuuri sisuliselt mobilisatsiooni haldamise vahendiks. Aleksei Tabalov, Ajateenijate kooli asutaja, m\u00e4rgib, et venelastel muutub palju raskemaks kaduda s\u00f5jav\u00e4e registreerimis- ja v\u00e4rbamisb\u00fcroode vaatev\u00e4ljast. \u201eProkur\u00f6rid hakkavad politseid kiusama selle p\u00e4rast, kas nad teevad piisavalt pingutusi ajateenistusest k\u00f5rvalehoidjate leidmiseks. Sellest tulenevalt v\u00f5ib politsei tegevus selles valdkonnas suureneda,\u201d m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

\u201e\u0414\u0432\u0438\u0436\u0435\u043d\u0438e \u0441\u043e\u0437\u043d\u0430\u0442\u0435\u043b\u044c\u043d\u044b\u0445 \u043e\u0442\u043a\u0430\u0437\u0447\u0438\u043a\u043e\u0432\u201d (Teadlikult S\u00f5jateenistusest keeldujate Liikumine, DSO) usub, et peaprokuratuuri korralduse eesm\u00e4rk on tugevdada kontrolli ajateenistuse ressursi \u00fcle. \u201eKeskendutakse registreerimisele, inimeste otsimisele ja andmevahetusele\u2026 Dokumendi \u00fcldine loogika on tagada mobilisatsiooniandmebaasi maksimaalne t\u00e4ielikkus ja minimeerida kadunud isikute arvu,\u201d selgitavad inim\u00f5iguslased.<\/p>\n

Nende s\u00f5nul on prokuratuur sisuliselt kohustatud j\u00e4lgima k\u00f5iki: s\u00f5jav\u00e4e registreerimis- ja v\u00e4rbamisb\u00fcroosid, siseministeeriumi, kohalikke ametnikke, t\u00f6\u00f6andjaid, koole, haiglaid ja isegi seda, kuidas s\u00f5jalis-patriootilist kasvatust l\u00e4bi viiakse. DSO kardab, et see v\u00f5ib viia massiliste \u201eatraktiivsete tegelaste nimel tehtavate kontrollideni\u201c ja suurenenud surveni kodanikele.<\/p>\n

13. mail lisas venemaa riigiduuma seadusandlikult \u00f5iguskaitseorganite \u00fclesannete hulka ennetava t\u00f6\u00f6 venelastega, kes ei soovi armees teenida, sealhulgas mobilisatsiooni ajal.<\/p>\n

Julgeolekuj\u00f5udude volituste laiendamine toimub aastaringse ajateenistuse ajal, mis algas 1. jaanuaril. Sel aastal plaanivad v\u00f5imud uute eeskirjade kohaselt, mis lubavad kutseid saata igal p\u00e4eval, ajateenistusse kutsuda 261 000 inimest. Lisaks on kaitseministeeriumile antud luba paigutada 2 miljoni meheline mobilisatsioonireserv v\u00e4lismaal asuvate kriitiliselt oluliste rajatiste ja operatsioonide kaitsmiseks.<\/p>\n

Need meetmed v\u00f5ivad viidata sellele, et kreml valmistab elanikkonda ette uueks mobilisatsioonivooruks, m\u00e4rkisid juba veebruaris USA-s asuva S\u00f5jauuringute Instituudi (ISW) eksperdid. kremli strateegia Ukrainas tugineb armee pidevale t\u00e4iendamisele, et kompenseerida rindejoone kaotusi, kuid ISW m\u00e4rkis, et lepinguliste s\u00f5durite kaasamise v\u00f5imekus on ammendumas.<\/p>\n

14. Moskva ja Jerevani vaheliste pingete eskaleerumise keskel on venemaa v\u00f5imud teatanud uutest rikkumistest Armeenia toidu ja muude kaupade impordil ning f\u00fctosanitaarkontrolli tugevdamisest piiril. Rosselhoznadzori aruande kohaselt on Armeenia eksportijate imporditud puu- ja k\u00f6\u00f6giviljatoodetes aasta algusest alates avastatud 146 ohtlike putukate ja bakteritega saastumise juhtumit (sel perioodil imporditi 16 300 tonni kaupu). \u201eVaatamata puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade impordimahtude v\u00e4henemisele j\u00e4tkuvad avastused. Nende kaupade j\u00e4lgitavus ja f\u00fctosanitaarkontroll [Armeenia poolel] on keeruline, mida Armeenia pool tunnistas,\u201d teatas agentuur.<\/p>\n

Viimane diplomaatiline eskaleerumine venemaa ja Armeenia vahel leidis aset aprilli alguses p\u00e4rast seda, kui peaminister Nikol Pa\u0161injan kuulutas kremlis putiniga kohtumisel, et Armeenias valitseb demokraatia ja internetiblokeeringuid ei ole. P\u00e4rast seda avastasid venemaa v\u00f5imud rikkumisi Armeeniast imporditud konjakis (tegelikult br\u00e4ndi) ja mineraalvees ning venemaa Julgeolekun\u00f5ukogu aseesimees aleksei \u0161evtsov hoiatas, et kui Jerevan soovib Euroopa Liiduga liituda, peab ta k\u00f5igepealt lahkuma Euraasia Majandusliidust (EAEU). Seej\u00e4rel keeldus Pa\u0161injan osalemast 9. mail Moskvas toimunud v\u00f5idup\u00fcha paraadil ja r\u00f5hutas, et tema riik ei ole venemaa liitlane Ukraina k\u00fcsimuses.<\/p>\n

putin omalt poolt teatas, et Armeenia peaks meeles pidama Ukraina saatust, kelle vastu s\u00f5da algas just p\u00e4rast viimase katset EL-iga liituda. Ta \u00fctles ka, et Jerevan peaks korraldama referendumi EL-iga liitumise ja EAEU-st lahkumise kohta; alles siis saavad need kaks riiki taotleda \u00f5rna, intelligentset ja vastastikku kasulikku lahutust.<\/p>\n

Rosselhoznadzor teatas ka, et avastas Armeeniast imporditud l\u00f5ikelilledes suures koguses California lilletripsi, mis on taimedele kahjulik kahjur (aasta algusest on venemaale imporditud 39 miljonit). Kokku avastati kahjureid 135 juhul, mis moodustas 77% k\u00f5igist 2025. aasta avastustest (176).<\/p>\n

Lisaks teatas amet Armeeniast saabunud v\u00f5ltsitud kalatoodetest, mis arvatavasti olid Euroopa p\u00e4ritolu, t\u00e4psemalt vikerforellidest, mis ei vastanud kehtestatud spetsifikatsioonidele. \u201eAmet selgitas, et selliste toodete suhtes v\u00f5idakse kohaldada erilisi majandusmeetmeid (sanktsioone),\u201d seisis avalduses.<\/p>\n

Seoses sellega viivad Rosselhoznadzori spetsialistid l\u00e4bi kontrolli Armeenia ettev\u00f5tetes, kelle saadetised venemaale on peatatud. See otsus tehti p\u00e4rast ameti juhi Sergei Dankverti ja Armeenia toiduohutusinspektsiooni juhi Tigran Petrosjani l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. Aprilli alguses v\u00e4ljendas Dankvert muret ka Armeeniast p\u00e4rit v\u00f5i ja juustude p\u00e4rast.<\/p>\n

15. Euroopa N\u00f5ukogu on heaks kiitnud Ukraina-vastase venemaa agressiooni kuriteo uurimiseks eritribunali loomise. Radio Liberty teatel on lepinguga \u00fchinenud 36 riiki. T\u00e4psemalt on lepingule alla kirjutanud 34 Euroopa N\u00f5ukogu liiget (Andorra, Austria, Belgia, Horvaatia, K\u00fcpros, T\u0161ehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Iirimaa, Itaalia, L\u00e4ti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Moldova, Monaco, Montenegro, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, San Marino, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, \u0160veits, \u00dchendkuningriik ja Ukraina), samuti Austraalia ja Costa Rica. Nimekiri v\u00f5ib tulevikus pikeneda.<\/p>\n

Eritribunal, mis on loodud N\u00fcrnbergi tribunali eeskujul, mis m\u00f5istis p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da kohut natsi-s\u00f5jakurjategijate \u00fcle, hakkab tegutsema Haagis. Sellel on \u00f5igus l\u00e4bi viia ametlikku uurimist, koguda t\u00f5endeid ja koostada s\u00fc\u00fcdistusi venemaa tipppoliitiliste ja s\u00f5jaliste juhtide, sealhulgas putini vastu, kes vastutasid Ukraina sissetungi eest.<\/p>\n

\u201eEritribunal esindab \u00f5iglust ja lootust\u2026 Aeg venemaa agressiooni eest vastutusele v\u00f5tmiseks l\u00e4heneb kiiresti,\u201d \u00fctles Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4r Alain Berset. Ukraina v\u00e4lisminister Andri S\u00f5biha m\u00e4rkis, et eritribunal on saanud juriidiliseks reaalsuseks. Tema s\u00f5nul said putin ja teised venemaa juhid 15. mail oma pileti Haagi.<\/p>\n

Euroopa N\u00f5ukogu teatas ka, et Holland on n\u00f5ustunud v\u00f5\u00f5rustama tribunali t\u00f6\u00f6 algfaasi. 2026. aasta jaanuaris eraldas EL selle k\u00e4ivitamiseks esimesed 10 miljonit eurot.<\/p>\n

Varem teatas Deutsche Welle allikas, et eritribunal kavatseb kohtu alla anda 20 venemaa ametnikku, kuid nende nimesid ei avalikustatud.<\/p>\n

\u00dcRO defineerib agressioonikuritegu kui riigi poolt relvastatud j\u00f5u kasutamist teise riigi suver\u00e4\u00e4nsuse, territoriaalse terviklikkuse v\u00f5i poliitilise iseseisvuse vastu. Haagis asuval Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul (ICC), mis varem andis putinile v\u00e4lja vahistamism\u00e4\u00e4ruse Ukraina laste sunniviisilise v\u00e4ljasaatmise s\u00fc\u00fcdistusega, puudub p\u00e4devus selliste uurimiste l\u00e4biviimiseks ja tribunali kutsutakse \u00fcles see l\u00fcnk k\u00f5rvaldama.<\/p>\n

Lisaks toetasid Euroopa N\u00f5ukogu riigid 15. mail rahvusvahelise kahjun\u00f5uete komisjoni loomist \u2013 see on osa Ukraina h\u00fcvitusmehhanismist. See vaatab l\u00e4bi rahvusvahelisele kahjun\u00f5uete registrile esitatud kahjun\u00f5uded. Euroopa N\u00f5ukogu andmetel on ta juba saanud \u00fcle 150 000 taotluse.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

putin allkirjastas dekreedi, mis lihtsustab Transnistria elanikele venemaa kodakondsust. See samm j\u00e4rgneb seadusele, mis lubab armeed kasutada v\u00e4lismaal elavate venelaste kaitsmiseks, luues otsese ohu Ukraina l\u00f5unapiirile Moldovaga.<\/p>\n

Slovakkia peaminister Fico \u00fctles, et Euroopa vajab putiniga peetavatel v\u00f5imalikel k\u00f5nelustel vene hinge tundjat. Ta lisas, et Euroopa poliitikud kritiseerivad avalikult kontakte Moskvaga, kuid mitteametlikes vestlustes k\u00fcsivad kremli seisukoha ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste v\u00f5imalikkuse kohta.<\/p>\n

Zelenski \u00fctles, et venemaa avaldab Valgevenele \u00fcha suuremat survet, et see liituks uute agressiivsete operatsioonidega Valgevene territooriumilt, kas Ukraina T\u0161ernihivi-Kiievi telje v\u00f5i l\u00e4hedalasuva NATO riigi vastu. Ta \u00fctles, et Ukraina tugevdab T\u0161ernihivi-Kiievi suunda ja vaatab Stavkas l\u00e4bi vastusplaani, samal ajal kui partnerid on teadlikud sellest, mille poole Moskva \u00fcritab Valgevenet suruda.<\/p>\n

lavrov s\u00fc\u00fcdistas Saksamaad taas natsismi toetamise eestvedamises Euroopas ja v\u00e4itis, et Zelenskile m\u00e4\u00e4rati f\u00fc\u00fcreri roll. Samuti \u00e4hvardas ta Indias ajakirjanikku p\u00e4rast seda, kui teda segati, \u00f6eldes, et kui telefoni talle ei anta, kasutatakse relvi.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 16. mai 2026: tihe…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":180163,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-180162","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116589877487762717","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180162","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180162"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180162\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/180163"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180162"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180162"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180162"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}