Kunstniku ja kirjaniku Edgar Valteri loominguga on Eestis \u00fcles kasvanud mitu p\u00f5lvkonda lapsi. Valteri kasut\u00fctre testamendiga on igas m\u00f5ttes suur p\u00e4rand j\u00f5udnud riigi k\u00e4tte. “AK. N\u00e4dal” uuris, millest k\u00f5igest see koosneb ja mis saab kunstniku P\u00f6\u00f6rism\u00e4e talust.<\/p>\n
Edgar Valteriga on seotud suurim eraisiku p\u00e4rand, mis Eesti riigile sel sajandil p\u00e4randatud on. Riigile kuuluvad n\u00fc\u00fcdsest nii Valteri Tartus asuv korter, kui ka seal asuvad isiklikud esemed.<\/p>\n
Lisaks neljale Tartus asuvale korterile ja Edgar Valteri isiklikele esemetele on p\u00e4randi hulgas ka pangakontol olnud ligi 150 000 eurot ja V\u00f5rumaal P\u00f6\u00f6rism\u00e4el asuv talu. Samuti maalikogu, mille suurus oli \u00fcllatus ka Eesti lastekirjanduse keskusele. Eesti lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone m\u00e4rkis, et maalikogu v\u00f5ib k\u00fc\u00fcndida poole tuhande maalini.<\/p>\n
Kuigi nii suur p\u00e4rand toob r\u00f5\u00f5mu, kaasneb Soone s\u00f5nul sellega ka palju kohustusi. Kuna p\u00e4randaja, Edgar Valteri kasut\u00fctar K\u00fclli Leppik soovis, et P\u00f6\u00f6rism\u00e4e tallu tuleks Edgar Valteri p\u00e4randi ja loome keskus, siis plaanibki lastekirjanduse keskus selle idee ellu viia kasutades nii pangakontol olnud summat kui ka Tartus asuvate korterite m\u00fc\u00fcgitulu.<\/p>\n
“Me ei loo ainult mingit muuseumit juurde, vaid eelk\u00f5ige sellist kohta, mis annaks tagasi meie lastekirjanduse valdkonnale ja selle t\u00f5ttu need m\u00f5tted on, et P\u00f6\u00f6rism\u00e4e talust v\u00f5iks kunagi saada selline loomekeskus, residentuurikeskus,” r\u00e4\u00e4kis Soone.<\/p>\n
T\u00e4iesti uus valdkond, millega lastekirjanduse keskus n\u00fc\u00fcd p\u00e4rijana tegelema peab, on autori\u00f5igused.<\/p>\n
“Need otsad l\u00e4hevad ka v\u00e4lismaale, sest Edgar Valteri autoriraamatuid antakse v\u00e4lisriikides v\u00e4lja. \u00c4sja olid meil l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised “Pokuraamatu” v\u00e4ljaandmiseks Poola kirjastusega, aga ka L\u00e4ti, Leedu, Saksamaa. Need on ka kohad, kus Valteri loomingut ilmub,” \u00fctles Soone.<\/p>\n
Rahandusministeeriumi riigivara n\u00f5uniku Kaidi Ranna s\u00f5nul on Edgar Valteri p\u00e4randi riigile j\u00f5udmine erakordne, kuna testamendij\u00e4rgne p\u00e4rija ei ole riik varem olnud. Juhtumeid, kus eraisikul p\u00e4rijad puuduvad ja nii j\u00f5uab p\u00e4rand seadusej\u00e4rgselt riigile, on aastas kaks kuni kolm.<\/p>\n
“Ma jagaksin need varad kahte leeri. \u00dched on hoonestamata varad, pigem maad, metsad, p\u00f5llud. Reeglina on need p\u00e4randid tulnud v\u00e4liseestlaste poolt, kellel ei ole j\u00e4reltulijaid. Teine osa on siis korterid v\u00f5i hooned, \u00fcldjuhul on see kaasomandi osa ja p\u00e4randaja on kas Venemaal v\u00f5i m\u00f5nes muus riigis surnud. Edgar Valteri p\u00e4rand on v\u00e4ga ainulaadne, testamendij\u00e4rgne p\u00e4rija ei ole riik varem olnud,” r\u00e4\u00e4kis Rand.<\/p>\n
Lastekirjanduse keskus on p\u00e4randit veidi enam kui aasta jooksul korrastanud, kuid t\u00f6\u00f6p\u00f5ld on endiselt lai. P\u00e4randiga kaasneb n\u00fc\u00fcd kohustus seda s\u00e4ilitada, tutvustada ja edasi arendada, et ka nooremad p\u00f5lvkonnad Edgar Valteri tegelasi m\u00e4lestustes edasi kannaksid.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla inimesed arvavad, et n\u00fc\u00fcd tuleb v\u00e4ga palju Valteri maale ja joonistusi siia, k\u00f5ike tema loomingut kuskil oksjonite kaudu m\u00fc\u00fcgile, siis meie poolt kindlasti mitte, sest meie hakkame seda p\u00e4randit ikkagi eelk\u00f5ige s\u00e4ilitama,” s\u00f5nas Soone.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“AK. N\u00e4dal”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kunstniku ja kirjaniku Edgar Valteri loominguga on Eestis \u00fcles kasvanud mitu p\u00f5lvkonda lapsi. Valteri kasut\u00fctre testamendiga on igas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18037,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,1328,37,33,35,34,36,31,32,21,10912,5670,28,29,95,19,10913,10914,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-18036","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-edgar-valter","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kirjanik","20":"tag-kunstnik","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-paran","26":"tag-poorismae-talu","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18036","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18036"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18036\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18037"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18036"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18036"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18036"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}