Pildid, videod ja v\u00f5imalus suhelda internetis r\u00f6\u00f6vivad t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcha enam noorte aega ja t\u00e4helepanu, tekitades s\u00f5ltuvust ja vahendades mitte-eakohast sisu. Et seda muuta, liigub Euroopa Liit alla 16-aastastele sotsiaalmeedia keelamise suunas. Eesti on \u00fcks v\u00e4hestest riikidest, kes lausalist keeldu ei poolda.<\/p>\n
Sotsiaalmeedia on meie \u00fcmber olnud juba enam kui 20 aastat. Eriti aktiivsed kasutajad on noored, kellel pole veel v\u00e4lja arenenud pidurdusmehhanisme, mis neid s\u00f5ltuvust tekitavatest algoritmidest eemal hoiaks. Oma platvorme hoiavad tehnoloogiahiiud, n\u00e4iteks Facebook, TikTok ja YouTube, kiivalt saladuses, kuid on teada, et ainu\u00fcksi t\u00e4helepanu k\u00f6itmisega t\u00f6\u00f6tab neis sadu inimesi.<\/p>\n
“\u00c4rimudeli m\u00f5ttes on see soovitusalgoritm, mis kuvab meile erinevaid asju, t\u00e4iesti v\u00f5tmet\u00e4htsusega. Seda t\u00e4helepanu m\u00f5\u00f5detakse hetkel peamiselt selles, kui kaua sa oled platvormil, kas sa aktiivselt kerid, mida sa vaatad l\u00f5puni, mille peale sa kl\u00f5psad ja nii edasi,” \u00fctles Tallinna \u00fclikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg.<\/p>\n
Keskmine teismeline veedab sotsiaalmeedias iga p\u00e4ev kaks kuni kolm tundi. \u00dche aasta peale teeb see kokku terve kuu. Kuid leidub neidki, kellel kulub seal n\u00e4iteks kuus tundi p\u00e4evas.<\/p>\n
Ulatuslik kasutus tekitab s\u00f5ltuvust ja toob kaasa omajagu muid riske: \u00fcle poole Eesti lastest on viimase aasta jooksul n\u00e4inud internetis h\u00e4irivat sisu, n\u00e4iteks v\u00e4givalda; seksuaalse sisuga s\u00f5numeid on saanud iga viies \u00f5pilane (EU Kids Online Eesti 2025. aasta tulemused). Arutelu sotsiaalmeedia kahjulikest m\u00f5judest on j\u00f5udnud punkti, kus Euroopa Liit kaalub selle keelamist 16. eluaastani.<\/p>\n
“Me ei pea leppima, et meie lapsi t\u00f5mmatakse \u00fcha \u00e4\u00e4rmuslikumasse sisusse. Me ei pea leppima, et t\u00fcdrukute ja naiste fotosid kasutatakse tehisaruga seksualiseeritud piltide tegemiseks,” \u00fctles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.<\/p>\n
Kui esmapilgul tundubki loogiline noori \u00fchismeediast v\u00f5imalikult kaugel hoida, siis Eesti poliitikud ja eksperdid vaidlevad vastu.<\/p>\n
“See keelamine tundub poliitikutele v\u00e4ga kiire ja kerge lahendus, aga see ei ole imeplaaster. OECD r\u00f5hutab v\u00e4ga tugevalt, et meil on vaja kombineeritud l\u00e4henemist. Kurja juur on praegu ikkagi sisu, mis seal levib, ja s\u00f5ltuvust tekitav keskkond, mida on vaja reguleerida. Soovitatakse muuta platvormide disaini. Need suured organisatsioonid, kes on sotsiaalmeedia taga, peaksid tegelema selle s\u00f5ltuvust tekitava disainiga,” selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.<\/p>\n
Kuid mitmed riigid on juba iseseisvalt piiramise teed l\u00e4inud. Esimesena tegi otsuse Austraalia, kes blokeeris alla 16-aastastele ligip\u00e4\u00e4su populaarsetele veebisaitidele juba eelmisel aastal. Kohe on j\u00e4rgnemas Prantsusmaa, Norra, Hispaania ja Saksamaa. Praegu j\u00e4lgitakse pingsalt, kas keeld ka tulemusi annab, kuid p\u00f5hjapanevad uuringud selleks veel puuduvad. Austraalia noored on igatahes nutikad ning on leidnud viise piirangutest m\u00f6\u00f6dahiilimiseks.<\/p>\n
“Ma k\u00fcsisin selleks intervjuuks valmistudes Austraalia kolleegilt, kes juhib Curtini \u00fclikoolis digitaalse lapsep\u00f5lve tippkeskust ja on absoluutne ekspert. Ta \u00fctles, et esialgsete andmete p\u00f5hjal kasutab sotsiaalmeediat endiselt 60\u201370 protsenti noortest. Nad kas muutsid olemasolevatel kontodel vanuse \u00e4ra v\u00f5i kasutavad platvorme sisse logimata. See on omakorda probleem, sest me ei tea \u00fcldse, mida lapsed teevad v\u00f5i on n\u00e4inud,” r\u00e4\u00e4kis Tiidenberg.<\/p>\n
Paraku pole see veennud Euroopat keelust loobuma. Oma selget vastasseisu on \u00fcles n\u00e4idanud vaid Belgia ja Eesti. Siin leitakse, et sotsiaalmeediaga kaasneb ka palju positiivset, n\u00e4iteks v\u00e4heneb \u00fcksindustunne.<\/p>\n
“OECD PISA uuringu j\u00e4rgi ilmestab meie noori OECD keskmisest madalam kuuluvustunne. Eelmise aasta kaitsepolitsei raport t\u00f5i v\u00e4lja, et kuuluvustundeta noored leiavad kiiresti tee \u00e4\u00e4rmusteni. See on foon, mille najal me praegu tegutseme. Sotsiaalmeedia on koht, kus noored leiavad kuuluvustunde ja t\u00e4helepanu,” m\u00e4rkis Kindsiko.<\/p>\n
Tiidenbergi s\u00f5nul annab sotsiaalmeedia positiivse t\u00f5uke ka noorte identiteedi kujunemisele ja erinevate oskuste, sealhulgas digip\u00e4devuste, aga ka loomingulisuse arenemisele.<\/p>\n
Eesti poliitikud, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ja Isamaa liige Priit Sibul, oma lastele sotsiaalmeediat p\u00e4ris \u00e4ra keelanud pole, k\u00fcll aga muretsevad m\u00f5lemad seal leviva sisu p\u00e4rast.<\/p>\n
“N\u00e4iteks \u00fcheteistaastasel on 15\u201330 minutit p\u00e4evas lubatud kasutust. Temal on telefon \u00f6\u00f6sel lukus, isegi kui ta tahaks, ei saaks ta internetti kasutada,” r\u00e4\u00e4kis Sikkut.<\/p>\n
Seep\u00e4rast pooldab Sikkut platvormidel vanuse tuvastamist ja noortele teatud sisu, n\u00e4iteks v\u00e4givalla ja pornograafia, blokeerimist.<\/p>\n
“Kui kasutaja vanus on \u00f5igesti tuvastatud ja on teada, kas tegemist on lapse, teismelise v\u00f5i t\u00e4iskasvanuga, v\u00f5iks koost\u00f6\u00f6s platvormidega kokku leppida reeglid, et lastele ebasobivat sisu \u2013 pornot ja tapmist \u2013 ei n\u00e4idata,” lisas Sikkut.<\/p>\n
Sibul seevastu ei poolda \u00fchtegi regulatsiooni, vaadata tuleks hoopis iseenda otsa.<\/p>\n
“Lahendus ei peitu keeldudes, vaid vanemate eeskujus ja teadlikkuses, et peredes oleksid head suhted. Kui h\u00e4id suhteid ei ole, probleemid ajas ainult paisuvad. T\u00e4na olid mul Otep\u00e4\u00e4 lapsed k\u00fclas. K\u00e4sud ja keelud tunduvad lihtne lahendus, aga noored \u00fctlevad, et on ka positiivset \u2013 n\u00e4iteks \u00fcleilmsed s\u00f5brad, keda minul omal ajal ei saanud olla,” \u00fctles Sibul.<\/p>\n
Kuigi Sibula endagi kodus t\u00e4idab nutividin tihti lapsehoidja rolli, on tema v\u00e4iksematel lastel endil nuputelefonid.<\/p>\n
“Minu jaoks oli \u0161okeeriv, kui jalutasin apteegi juures m\u00f6\u00f6da autost, kus imikule oli turvah\u00e4llis pandud ette iPad. See ehmatas mind,” meenutas Sibul.<\/p>\n
K\u00fcsimusi tekitab ka praktiline lahendus. Br\u00fcssel pakub vanuse kontrolli rakendust, kus k\u00f5ik sotsiaalmeedia kasutajad peaksid oma vanust t\u00f5estama hakkama. See toimib sarnaselt digiallkirja andmisega, kuid salvestab vaid inimese vanuse.<\/p>\n
“Tekib isikuandmete kaitse k\u00fcsimus: kas tegeletakse n\u00e4otuvastusega, milliseid andmeid jagatakse ja kus neid hoitakse. See teema vajab igal juhul l\u00e4biarutamist. Mina ei leia, et lapse s\u00fcnniaeg on tundlikum info kui see, et ta postitab pilte oma n\u00e4ost v\u00f5i toast,” \u00fctles Sikkut.<\/p>\n
Aga mida arvavad noored ise? Suur osa nende p\u00e4evast v\u00f5ib m\u00f6\u00f6duda telefonis, sageli isegi seitse tundi, kuid osa sellest kulub \u00f5nneks \u00f5ppet\u00f6\u00f6le. Sotsiaalmeedias oldud tunnid kipuvad ka m\u00e4rkamatult aega neelama.<\/p>\n
“See on viis, kuidas aega maha v\u00f5tta. Kui oled p\u00e4rast pikka p\u00e4eva v\u00e4ga sotsiaalne olnud ja sul on palju stressi, on see v\u00f5imalus korraks k\u00f5igest eemale minna,” r\u00e4\u00e4kis 17-aastane \u00f5pilane Isrid Ingermann.<\/p>\n
“Minu suurim ajaneelaja on TikTok. M\u00f5tlen k\u00fcll, et vaatan ainult viis minutit, aga aeg hakkab m\u00e4rkamatult jooksma. L\u00f5puks on tund m\u00f6\u00f6das ja ma ikka kerin edasi,” tunnistas 16-aastane \u00f5pilane Elisabeth Mii Arbeiter.<\/p>\n
“V\u00f5iks luua algoritmi, mis alguses n\u00e4itab sulle pool tundi kuni tund aega seda, mida vaadata tahad. Kui see tuvastab, et j\u00e4id rakendusse kinni, v\u00f5iks see hakata ette viskama igavamaid postitusi,” pakkus v\u00e4lja 19-aastane \u00f5pilane Isabela Helena Viks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pildid, videod ja v\u00f5imalus suhelda internetis r\u00f6\u00f6vivad t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcha enam noorte aega ja t\u00e4helepanu, tekitades s\u00f5ltuvust ja vahendades…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":180394,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,28,29,19,25,80315,80314,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-180393","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-liit","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-sotsiaalmeedia-algoritm","24":"tag-sotsiaalmeedia-keeld","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116591438332705353","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180393","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180393"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180393\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/180394"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180393"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180393"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180393"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}