Riigikogu arutab niinimetatud n\u00f5usolekuseadust, mis kehtestab n\u00f5ude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget n\u00f5usolekut. AK N\u00e4dal uuris, kuidas seadus muudab v\u00e4gistamise ohvrite v\u00f5imalusi \u00f5igust n\u00f5uda. Prokuratuur ootab seadust, kuid leiab, et v\u00e4gistamiste uurimisel nende t\u00f6\u00f6 oluliselt ei muutuks.<\/p>\n
N\u00f5usolekuseadus s\u00e4testab, et seksuaaltegevuseks on vaja m\u00f5lema poole selgelt v\u00e4ljendatud n\u00f5usolekut, vastasel juhul on tegu kuriteoga. Seadust hakati ette valmistama juba kaks aastat tagasi.<\/p>\n
“See on eelk\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine ja paradigmat muutev muudatus Eesti \u00f5iguskorras. Minule tundub, et kaasaegne \u00fchiskond on valmis, et seksuaalsuhe peaks olema m\u00f5lema poole poolt aktsepteeritav. See p\u00f5hineb usaldusel ja \u00fcksteise austamisel, mitte sellel, kas ma suutsin piisavalt kiiresti \u00e4ra minna v\u00f5i ei \u00f6elda,” \u00fctles riigikogu \u00f5iguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond).<\/p>\n
\u00d5igusem\u00f5istmisel see samas v\u00e4ga palju ei muuda ja sageli on tegemist s\u00f5na s\u00f5na vastu olukordadega, mida tuleb l\u00f5puks t\u00f5endada, \u00fctlevad praktikud.<\/p>\n
“Meie kohtupraktika on v\u00e4gistamise kuriteokoosseisu t\u00f5lgendanud minu hinnangul v\u00f5rdlemisi avaralt just selles osas, kas tegemist on v\u00e4givalla v\u00f5i eesk\u00e4tt abitusseisundiga. Praktilise poole pealt ma ei n\u00e4e, et meil oleks praegu l\u00fcnk, mida see s\u00e4te k\u00f5rvaldada aitaks,” r\u00e4\u00e4kis Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees Erkki Hirsnik.<\/p>\n
“Sellega, et seaduse teksti tuli muuta, oleme t\u00e4iesti p\u00e4ri. Kas see muudab midagi meie praktikas? Ei, prokuratuuri v\u00f5i politsei vaates ei muuda see mitte midagi. Oleme j\u00e4tkuvalt asutused, kes peavad koguma t\u00f5endeid, neid anal\u00fc\u00fcsima ja otsustama, kas nende pinnalt on alus esitada s\u00fc\u00fcdistus v\u00f5i mitte,” selgitas P\u00f5hja ringkonnaprokuratuuri vanemprokur\u00f6r Arika Lepp.<\/p>\n
Sellegipoolest ootab prokuratuur n\u00f5usolekuseadust v\u00e4ga. Eelk\u00f5ige julgustab see rohkem kannatanuid politseisse p\u00f6\u00f6rduma. Nii ei j\u00e4\u00e4 nad \u00fcksi ja saavad kiiremini abi \u2013 olgu see kasv\u00f5i ps\u00fchholoogiline. Seda lootust toetab teiste riikide praktika, kes on n\u00f5usolekuseadust rakendanud.<\/p>\n
“Teiste riikide praktika on n\u00e4idanud, et piiripealsetes asjades, millega varem kohtusse ei mindud, tehakse seda julgemalt, sest need teod t\u00e4idavad igal juhul kuriteokoosseisu,” lisas Lepp.<\/p>\n
Hirsniku s\u00f5nul t\u00f5lgendatakse praegugi erinevaid olukordi \u00fcpris avaralt.<\/p>\n
“K\u00f5iki ohvri magamise ajal toime pandud seksuaaltegusid on peetud abitusseisundi ajal toime panduks. V\u00f5rdlemisi hiljutine juhtum oli ka see, kus kasutati \u00e4ra \u00fcllatusmomenti: keegi oli vees ja teda krabati ootamatult \u2013 ka seal leiti, et tegemist on abitusseisundiga,” m\u00e4rkis Hirsnik.<\/p>\n
Kui pole ei v\u00e4givalda ega abitusseisundit ning kannatanu on n\u00e4iteks enesealalhoiuinstinkti t\u00f5ttu otsustanud teo \u00e4ra kannatada, on praeguse seaduse j\u00e4rgi neid juhtumeid Lepa s\u00f5nul raske kohtusse viia. Uus seadus v\u00f5iks seda aga toetada.<\/p>\n
“Vastuhakkajaid on v\u00e4he. V\u00e4he on kannatanuid, kes v\u00f5itlevad oma elu eest. T\u00f5endamiskese l\u00e4heb natukene teise kohta. Kui praegu t\u00f5endame v\u00e4givalda v\u00f5i abitusseisundit, siis osade kaasuste puhul hakkame t\u00f5endama n\u00f5usolekut v\u00f5i selle puudumist,” selgitas Lepp.<\/p>\n
“Meil on objektiivsed v\u00f5i p\u00f5hiseaduslikud takistused: s\u00fc\u00fctuse presumptsioon ning kahtluste s\u00fc\u00fcdistatava kasuks t\u00f5lgendamise p\u00f5him\u00f5te. Lootus, et me edaspidi k\u00f5ik probleemid ja vaidlused seadusemuudatusega \u00e4ra lahendame, ei ole kuigi realistlik,” t\u00f5des Hirsnik.<\/p>\n
Timpson \u00fctles, et m\u00f5istis seaduse menetluse ajal, et seda on vaja siin-seal k\u00f5lavate m\u00f5ttemallide muutmiseks.<\/p>\n
“Minu k\u00f5rvadele oli valus kuulda komisjonis arvamusi, et kui on jaanip\u00e4ev ja on vaja, siis on vaja, peaksid olema erandid ning pealegi lahendame sellega iibeprobleeme. Mul said s\u00f5nad otsa. Teine seisukoht oli, et kui oled abielus ja oled korra jah \u00f6elnud, kehtib see etteulatuvalt kuni abielu l\u00f5puni. Sellega on mul aga keeruline n\u00f5us olla,” nentis Timpson.<\/p>\n
Riigikogu \u00f5iguskomisjoni plaani j\u00e4rgi v\u00f5etakse n\u00f5usolekuseadus vastu juuni algul ja see v\u00f5iks kehtima hakata uue aasta algusest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikogu arutab niinimetatud n\u00f5usolekuseadust, mis kehtestab n\u00f5ude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget n\u00f5usolekut. AK N\u00e4dal uuris, kuidas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":132788,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3202,28,29,19,316,25,9402,23,24,22,20,5203,30],"class_list":{"0":"post-180400","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jah-mudel","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-nousolekuseadus","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-riigikogu-oiguskomisjon","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-vagistamine","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116591481617253879","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180400","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180400"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180400\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/132788"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180400"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180400"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180400"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}