CNN<\/a>.<\/p>\n\u201eKehtestame internetikaablitele tasud,\u201d kuulutas Iraani s\u00f5jav\u00e4e pressiesindaja Ebrahim Zolfaghari eelmisel n\u00e4dalal sotsiaalmeedias. Iraani revolutsioonikaardiga seotud meedia teatas, et Teherani plaan v\u00e4inast tulu teenida kohustaks ettev\u00f5tteid nagu Google, Microsoft, Meta ja Amazon j\u00e4rgima Iraani seadusi, samas kui veealuste kaablite ettev\u00f5tted peaksid maksma kaablite eest litsentsitasusid, kusjuures remondi- ja hooldus\u00f5igused antakse ainult Iraani ettev\u00f5tetele.<\/p>\n
M\u00f5ned neist ettev\u00f5tetest on investeerinud Hormuzi v\u00e4ina ja P\u00e4rsia lahe l\u00e4bivatesse kaablitesse, kuid pole selge, kas need kaablid l\u00e4bivad Iraani territoriaalvett.<\/p>\n
Samuti on ebaselge, kuidas Iraani v\u00f5imud saaksid sundida tehnoloogiahiiglasi Iraanile makseid tegema, kuna neil on see rangete USA sanktsioonide t\u00f5ttu keelatud; seet\u00f5ttu v\u00f5ivad ettev\u00f5tted ise pidada Iraani avaldusi pigem poosetamiseks kui t\u00f5siseks poliitikaks.<\/p>\n
Sellegipoolest on riigiga seotud meediakanalid avaldanud varjatud \u00e4hvardusi, hoiatades kaablite kahjustuste eest, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada triljonite dollarite suurust \u00fclemaailmset andmeedastust ja m\u00f5jutada \u00fclemaailmset interneti\u00fchendust.<\/p>\n
Kuna kasvavad hirmud, et s\u00f5da v\u00f5ib p\u00e4rast USA presidendi Donald Trumpi naasmist Hiinast j\u00e4tkuda, annab Iraan \u00fcha enam m\u00e4rku, et tema k\u00e4sutuses on lisaks s\u00f5jalisele j\u00f5ule ka v\u00f5imsad vahendid. See samm r\u00f5hutab Hormuzi v\u00e4ina olulisust lisaks energiaekspordile, kuna Teheran p\u00fc\u00fcab oma geograafilist m\u00f5juv\u00f5imu muuta pikaajaliseks majanduslikuks ja strateegiliseks j\u00f5uks.<\/p>\n
Merealused kaablid moodustavad \u00fclemaailmsete \u00fchenduste selgroo, kandes valdava osa maailma interneti- ja andmeliiklusest. Nende r\u00fcndamine m\u00f5jutaks palju enamat kui lihtsalt interneti kiirust, ohustades k\u00f5ike alates panganduss\u00fcsteemidest, s\u00f5jav\u00e4e sidest ja tehisintellekti pilveinfrastruktuurist kuni kaugt\u00f6\u00f6, veebim\u00e4ngude ja voogedastusteenusteni.<\/p>\n
Iraani \u00e4hvardused on osa strateegiast, mille eesm\u00e4rk on demonstreerida oma m\u00f5juv\u00f5imu Hormuzi v\u00e4ina \u00fcle ja tagada re\u017eiimi p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mine, mis on Islamivabariigi peamine eesm\u00e4rk selles s\u00f5jas, \u00fctles Bloomberg Economicsi L\u00e4his-Ida juht Dina Esfandiary.<\/p>\n
\u201eSelle eesm\u00e4rk on panna maailmamajandusele nii suur koormus, et keegi ei julgeks Iraani enam r\u00fcnnata,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n
Hormuzi v\u00e4ina l\u00e4bib mitu suurt mandritevahelist veealust kaablit. Iraani pikaajaliste julgeolekuriskide t\u00f5ttu on rahvusvahelised operaatorid teadlikult v\u00e4ltinud Iraani territoriaalvett, koondades selle asemel suurema osa kaablitest kitsale ribale Omaani poole j\u00e4\u00e4vates vetes, \u00fctles Araabia \u00dchendemiraatides asuva Habtoori uurimiskeskuse vanemteadur Mostafa Ahmed, kes avaldas artikli ulatusliku r\u00fcnnaku m\u00f5jude kohta veealusele kommunikatsioonitaristule P\u00e4rsia lahes.<\/p>\n
Kuid kaks neist kaablitest, Falcon ja Gulf Bridge International (GBI), l\u00e4bivad Iraani territoriaalvett, \u00fctles telekommunikatsiooniuuringute firma TeleGeography teadusdirektor Alan Mauldin.<\/p>\n
Iraan ei ole otses\u00f5nu \u00f6elnud, et kavatseb kaableid saboteerida, kuid on ametnike, rahvasaadikute ja riikliku meedia kaudu korduvalt kuulutanud oma kavatsust karistada Washingtoni liitlasi piirkonnas. See n\u00e4ib olevat re\u017eiimi uusim as\u00fcmmeetrilise s\u00f5japidamise tehnika oma naabrite r\u00fcndamiseks.<\/p>\n
Ahmedi s\u00f5nul kujutab Islamirevolutsioonikaart (IRGC), mis on relvastatud sukeldujate, v\u00e4ikeste allveelaevade ja veealuste droonidega, ohtu veealustele kaablitele, lisades, et iga r\u00fcnnak v\u00f5ib k\u00e4ivitada mitmel kontinendil kaskaadse \u201edigitaalse katastroofi\u201d.<\/p>\n
Iraani naabrid P\u00e4rsia lahe taga v\u00f5ivad silmitsi seista t\u00f5siste interneti\u00fchenduse katkestustega, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada kriitilist nafta- ja gaasieksporti ning pangandust. Piirkonnast v\u00e4ljaspool v\u00f5ib m\u00f5jutatud olla ka India internetiliiklus, mis \u00e4hvardab Ahmedi s\u00f5nul oma tohutut allhanket\u00f6\u00f6stust miljarditesse ulatuvate kahjudega.<\/p>\n
Ahmedi s\u00f5nul on v\u00e4in oluline digitaalne koridor Aasia andmekeskuste, n\u00e4iteks Singapuri, ja m\u00f5nede Euroopa kaablivahejaamade vahel. Igasugune katkestus v\u00f5ib aeglustada ka finantskaubandust ja piiri\u00fcleseid tehinguid Euroopa ja Aasia vahel, samas kui Ida-Aafrika osades v\u00f5ivad tekkida interneti\u00fchenduse katkestused.<\/p>\n
Ja kui Iraani k\u00e4silased otsustavad Punases meres sarnast taktikat kasutada, v\u00f5ib kahju olla palju suurem.<\/p>\n
Hong Kongis asuva HGC Global Communicationsi andmetel katkes 2024. aastal kolm allveekaablit, kui Jeemeni Iraaniga liitunud Houthi v\u00f5itlejate r\u00fcnnak ankrut m\u00f6\u00f6da merep\u00f5hja lohistas, h\u00e4irides ligi 25% piirkonna internetiliiklusest.<\/p>\n
Kuigi kaablite kahjustuste m\u00f5ju v\u00f5ib L\u00e4his-Idas ja m\u00f5nes Aasia riigis olla suur, \u00fctles TeleGeography, et \u201eHormuzi v\u00e4ina l\u00e4bivad kaablid moodustavad 2025. aasta seisuga v\u00e4hem kui 1% \u00fclemaailmsest rahvusvahelisest ribalaiusest\u201d.<\/p>\n
Esimene transatlantiline telegramm saadeti allveekaabli kaudu 1858. aastal, kandes Suurbritannia kuninganna Victoria 98-s\u00f5nalist \u00f5nnitluss\u00f5numit USA presidendile James Buchananile, mille kohalej\u00f5udmine v\u00f5ttis \u00fcle 16 tunni. Allveekaablite t\u00e4htsus on sellest ajast alates h\u00fcppeliselt kasvanud.<\/p>\n
Rahvusvahelise Kaablikaitsekomitee andmetel suudab \u00fcksainus valguskiud t\u00e4nap\u00e4evastes allveekaablites edastada valguskiirusel umbes 150 miljoni samaaegse telefonik\u00f5nega v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset andmemahtu.<\/p>\n
Veealuste sidekaablite katkestamise tava ulatub ligi kahe sajandi taha, mil 1850. aastal La Manche\u2019i v\u00e4ina paigaldati esimene telegraafikaabel. Esimese maailmas\u00f5ja avasammude hulgas katkestas Suurbritannia Saksamaa peamised telegraafikaablid, katkestades side v\u00e4gedega.<\/p>\n
Enamik t\u00e4nap\u00e4evaseid kaablikahjustusi p\u00f5hjustab minimaalseid h\u00e4ireid, kuna operaatorid saavad liiklust kiiresti \u00fcmber suunata \u00fclemaailmses allveev\u00f5rkude v\u00f5rgustikus. Ometi oleks igal ulatuslikul kahjustusel t\u00e4nap\u00e4eval palju suuremad tagaj\u00e4rjed kui telegraafiajastul, arvestades maailma peaaegu absoluutset s\u00f5ltuvust nende kaablite kaudu liikuvatest andmevoogudest.<\/p>\n
K\u00e4imasolev s\u00f5da Iraanis v\u00f5ib kaablite remondikatseid t\u00f5siselt raskendada, kuna hoolduslaevad peavad rikete parandamise ajal pikka aega paigal seisma, \u00fctlevad eksperdid. Probleemi lisab asjaolu, et viiest hoolduslaevast, mis tavaliselt piirkonnas tegutsevad, on Mauldini s\u00f5nul P\u00e4rsia lahes vaid \u00fcks.<\/p>\n
Iraani uudistev\u00e4ljaanded on oma vetes l\u00e4bivate veealuste kaablite eest tasu v\u00f5tmise ettepaneku nimetanud rahvusvahelise \u00f5igusega koosk\u00f5las olevaks, viidates 1982. aasta \u00dcRO mere\u00f5iguse konventsioonile (UNCLOS), mis sisaldab veealuseid kaableid reguleerivaid s\u00e4tteid.<\/p>\n
Kuigi Iraan on konventsiooni allkirjastanud, kuid mitte ratifitseerinud, peab \u00f5igusringkond seda rahvusvahelise tava\u00f5iguse alusel siduvaks. UNCLOSi artikkel 79 \u00fctleb, et rannikuriikidel on \u00f5igus kehtestada tingimused kaablite v\u00f5i torujuhtmete sisenemiseks oma territooriumile v\u00f5i territoriaalmerre.<\/p>\n
Iraani meediav\u00e4ljaanded on pretsedendina viidanud Egiptusele. Kairo on \u00e4ra kasutanud Suessi kanali strateegilist asukohta, et majutada paljusid Euroopat ja Aasiat \u00fchendavaid veealuseid kaableid, teenides igal aastal sadu miljoneid dollareid transiidi- ja litsentsitasude n\u00e4ol.<\/p>\n
Suessi kanal on aga Egiptuse territooriumi kaudu kaevatud kunstlik veetee, samas kui Hormuzi v\u00e4in on looduslikult tekkinud v\u00e4in, mida reguleerib teistsugune \u00f5igusraamistik, v\u00e4idab rahvusvahelise \u00f5iguse ekspert.<\/p>\n
\u201eMuidugi peab Iraan olemasolevate kaablite puhul j\u00e4rgima lepingut, mis s\u00f5lmiti kaabli paigaldamise ajal,\u201d \u00fctles CNN-ile Londoni SOASi \u00fclikooli rahvusvahelise \u00f5iguse professor Irini Papanicolopulu. \u201eKuid uute kaablite puhul saab iga riik, sealhulgas Iraan, otsustada, kas ja millistel tingimustel v\u00f5ib kaableid tema territoriaalmerre paigaldada.\u201d<\/p>\n
Bloomberg Economicsi esindaja Esfandiary \u00fctles, et Iraan \u201eteoreetiliselt teadis\u201d, et tal on v\u00e4ina \u00fcle m\u00f5juv\u00f5im, kuid ta ei olnud kindel, kui m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne oleks m\u00f5ju, kui ta nendele ohtudele reageeriks.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, lisas ta, on Teheran selle \u201em\u00f5ju avastanud\u201d.<\/p>\n
\n\tLoe veel:<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Julgustununa Hormuzi v\u00e4ina edukast s\u00f5jalisest blokaadist p\u00f6\u00f6rdub Iraan \u00fche maailmamajanduse varjatud arteri poole: veeteede all kulgevate veealuste kaablite…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":180440,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-180439","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116591737326251255","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180439","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180439"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180439\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/180440"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180439"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180439"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180439"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}