Sirbis<\/a>.<\/p>\nEnne algust on alati veel midagi. Kris Lemsalu n\u00e4itus “Nirvana” paneb taas m\u00f5tlema metamorfooside, d\u00fcnaamilisuse ning h\u00fcbriidsuse peale, j\u00e4tkates sedasi kunstniku metaf\u00fc\u00fcsilist projekti. Ent sellele lisanduvad k\u00fcsimused paljususe piiridest ning erisugustest vastastiksuhetest.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6d jaotuvad tinglikult kaheks. \u00dche seina \u00e4\u00e4res seisavad reas pealkirjastamata saabas-olendite pead, ent n\u00e4ituse enamuse moodustavad neli isev\u00e4rki keraamilist naisetorsot. On need torsod \u00fche ja sama (kujuteldava) naise representatsioonid? M\u00f5ne idee variatsioonid, versioonid, vibratsioonid, aspektid, moodused, permutatsioonid? V\u00f5i on tegemist ka sisult t\u00e4iesti eraldiseisvate, enesek\u00fcllaste, autonoomsete figuuridega? Kas need on \u00fcksteisest s\u00f5ltumatud v\u00f5i osa millestki suuremast? Mismoodi suhestuvad keraamilised teosed hiiglasliku betoonist hernekaunaga? Kas need saabas-olendid on naisetorsode plehku pannud pead v\u00f5i on tegemist hoopis millegi muuga?<\/p>\n
M\u00f5ni torso on meelega tehtud nii, et tekstuur meenutab aedvilja oma, n\u00e4iteks brokolit v\u00f5i kapsast. \u00dche torso v\u00e4line vorm on tehtud arvukatest savist keeltest. Siin on justkui tegu inimkehadega, kuid sellistega, mis on samal ajal ka taimed, maskid, unen\u00e4od, deliirsed kogumid vanu t\u00e4hendusi ning enesesamasuse vastu v\u00f5itlevad pingev\u00e4ljad. K\u00f5igi naisekujude sekundaarseid sootunnuseid on kunstnik nimme komplitseerinud: \u00fchel torsol on rindade asemel n\u00e4iteks roosid, teisel j\u00e4llegi linnupead. \u00dche torso istmiku moodustavad klounimaskid, teise oma koosneb j\u00e4llegi hiiglaslikest teokarpidest. Siin-seal v\u00f5ib “Nirvana” n\u00e4itusel silmata keraamilisi tigusid, mis korduva spiraalse motiivina teisi t\u00f6id \u00fcksteisele l\u00e4hemale toovad. Seina \u00e4\u00e4res valvavad saabas-olendid on samuti h\u00fcbriidsed, kategoriseerimisele v\u00f5i lahterdamisele vastu astuvad kooslused \u2013 \u00fchtaegu loomad, saapad, vohama l\u00f6\u00f6nud kehad ning alati midagi muud veel pealekauba. Kobardunud identiteedid ja anagrammistunud savi.<\/p>\n
Lisaks \u00e4hmaselt kuju v\u00f5tvatele filosoofilistele k\u00fcsimustele tuli mul n\u00e4ituse t\u00f6id vaadates millegip\u00e4rast meelde Max Ernsti maal “Euroopa p\u00e4rast vihma” \u2013 midagi on sellel maalil kujutatud maailmas ning Lemsalu skulptuurides sarnast. Ja eks muidugi Ernsti obsessioonid lindudega ka v\u00f5imendavad seda seost, v\u00f5ib-olla isegi liialt. Iga Lemsalu skulptuur oleks justkui tardunud keset s\u00fcrrealistlikku moondumist, peatunud \u00fcleminekul \u00fchest olekust teise. T\u00e4iesti p\u00f5hjendatult meenuvad lisaks lindudele ka n\u00e4kid, sfinksid, mardused ja teised \u00fcleloomulikud olendid. Kuid ehk on vahepealsusest olulisem hoopiski ainulisuse ja paljususe vaheline pinge kui selline?<\/p>\n
V\u00f5i kui teisiti s\u00f5nastada: kas neis kujundites ja m\u00e4ngudes on mingi korra\u00adp\u00e4ra? Mitte tingimata kalkuleeritus, vaid lihtsalt mingi omam\u00fctoloogiline s\u00fcsteemsus. V\u00f5i on just nimelt juhuslikkus, suvaliste elementide kohtumine ning nende rahutu suhe terviklikkusega see, mis annab kunstniku ideid k\u00f5ige paremini edasi? Sest vaieldamatult on Kris Lemsalu loomingus korduvad elemendid, aspektid ja metaf\u00fc\u00fcsilised s\u00f5lmpunktid, mille juurde ta ikka ja j\u00e4lle tagasi tuleb. Mingi maailmatunnetus, mida ta tahab oma loominguga v\u00e4ljendada. Mis see t\u00e4psemalt olla v\u00f5iks?<\/p>\n
\u00dcks intrigeeriv v\u00f5imalus oleks p\u00fc\u00fcda sellele l\u00e4hemale j\u00f5uda osa ja terviku suhete kaudu. Lemsalu teostes on ainulisus ja terviklikkus alati pingestatud, sest iga skulptuur n\u00e4ib kohati sisaldavat endas teisi, nii-\u00f6elda v\u00f5\u00f5raid kehasid, need aga on mingis teises tausts\u00fcsteemis juba ise terviklikud. Metaf\u00fc\u00fcsika haru, mis uurib osade ja tervikute suhteid, nimetatakse mereoloogiaks. Kas tervik saab koosneda omakorda mitmest pisemast tervikust? Kas \u00fcks tervik saab ka olla fragmentaarne v\u00f5i v\u00e4listab katkendlikkus igasuguse terviklikkuse juba eos? Kui enesek\u00fcllased saavad millegi komponendid ikkagi olla? Kas millegi osadeks ja tervikuteks jaotamine on ikkagi vaatepunkti k\u00fcsimus? Kus on \u00fche teose algus ja teise l\u00f5pp? Mis piiritleb osa v\u00f5i tervikut? Lemsalu teostes on sageli raske neid eristada \u2013 ka siis, kui tema teos on t\u00e4iesti valmis. Seet\u00f5ttu on alati \u00f5hus poolikuid metamorfoose ning mereoloogilisi probleeme, isegi kui savi enam ei liigu.<\/p>\n
Niisiis on Lemsalu kunst on alati mitme maailma vahel, millegi ristumispunktis. Erisuguste kategooriate, osiste, kehade, s\u00fcmbolite ja kildude \u00fchte ja samasse tausts\u00fcsteemi asetamine, \u00fcksteisele l\u00e4hendamine h\u00f5lbustaks justkui eri maailmade v\u00f5i olemisre\u017eiimide vahelist liikumist. See k\u00f5ik teeb “Nirvana” n\u00e4ituse huvitavalt laetuks. Ja samal ajal on ikkagi p\u00f5nev m\u00f5elda, mis saab k\u00f5ige selle k\u00e4igus nende kokkusobimatute maailmade piiridest. Kas need j\u00e4\u00e4vad \u00fcldse alles? Ehk siis t\u00e4psemini, kas ei taanda erisuguste maailmade \u00fcksteisele l\u00e4hendamine, olemisviiside l\u00f5putu h\u00fcbridiseerimine paradoksaalselt hoopiski k\u00f5ike \u00fcheks eristamatuks substantsiks? Kas Lemsalu teosed on m\u00e4rk maailma(de) paljususest ja lopsakusest? V\u00f5i ehk v\u00f5ib siin n\u00e4ha hoopiski mingit totaalset instrumentaliseerimist, mis k\u00f5ik erisused tasal\u00fclitab, metamor\u00adfoosid, kategooriavead ning r\u00f5\u00f5msad vastuolud \u00fchele ja samale m\u00f5\u00f5tkavale asetades juba ette v\u00e4listab?<\/p>\n
Vahest v\u00f5ib sellest kahvlist v\u00e4lja saamiseks kasu olla Spinoza filosoofiast. Panteistlik vabam\u00f5tleja Baruch Spinoza tuli XVII sajandil lagedale maailmak\u00e4sitlusega, et kogu universum on \u00fcks terviklik substants ehk siis miski, mis ei vaja olemasoluks midagi muud peale iseenda. Samal ajal \u00f5nnestus tal selles tervikus s\u00e4ilitada ka l\u00f5pmatu variatiivsus ning lepitada vabadus determinismiga. Lihtsustatult \u00f6eldes, Spinoza \u00e4hmastas erinevuse f\u00fc\u00fcsilise universumi ja oma ajastu jumaliku tegelikkuse vahel. \u00dcks tema kuulsamaid fraase ongi “Jumal ehk loodus”, s.t k\u00f5ik, mis eksisteerib, on mingist otsast materiaalne, aga mingist otsast ka meeleline. Selle jumal-looduse v\u00f5i maailma l\u00f5putud aspektid v\u00e4ljenduvad erinevates oluviisides v\u00f5i moodustes \u2013 need on siis k\u00f5ik need vibratsioonid, mille kuju loodus parasjagu v\u00f5tab, olgu need siis n\u00e4iteks hernekaunad, teod, f\u00f6\u00f6niksid v\u00f5i kellegi unen\u00e4od. Maailma partikulaarsused on alati k\u00f5ik \u00fche ja sama s\u00fcsteemi ilmingud, pole midagi, mis oleks k\u00f5igest muust eraldi, kuid samal ajal on k\u00f5igel ka tunnetamatuid tahke.<\/p>\n
Tundub, et panteistlik l\u00e4henemine lubaks Lemsalu kunsti tornaadolikku universumit kuidagi raamistada ja s\u00fcsteemsemalt vaadelda, j\u00e4ttes sellele siiski alles mingi \u00fcleva v\u00f5i salajase m\u00f5\u00f5tme. See vaatlus ei peaks otseselt spinozalik olema, aga v\u00f5ib-olla saaks siin tekkida mingeid huvitavaid seoseid. Vabadus, paratamatus, afektide vastastikune tants \u2026 Saabas-olend ei pea alati olema naistorso pea, n\u00e4itusek\u00fclastaja v\u00f5ib vabalt olla oma pea kaotanud ning k\u00f5iksus v\u00f5ibki olla tunnetuslike j\u00f5udude ja \u00fcleminekute liikuv s\u00fcsteem \u2013 terviklik ja samal ajal h\u00fcbriididest koosnev m\u00fcsteerium.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus n\u00e4itusKris Lemsalu “Nirvana” Temnikova ja Kasela galeriis 11. oktoobrini Arvustus ilmus Sirbis. Enne algust on alati veel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1806,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1958,28,29,95,19,1957,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-1805","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kris-lemsalu","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-nirvana","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1805","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1805"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1805\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1806"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1805"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1805"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1805"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}