{"id":180579,"date":"2026-05-18T03:32:08","date_gmt":"2026-05-18T03:32:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180579\/"},"modified":"2026-05-18T03:32:08","modified_gmt":"2026-05-18T03:32:08","slug":"koolivorgu-korrastamise-voti-raagi-inimestega-ja-ara-rabista-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180579\/","title":{"rendered":"Kooliv\u00f5rgu korrastamise v\u00f5ti: r\u00e4\u00e4gi inimestega ja \u00e4ra rabista | Eesti"},"content":{"rendered":"

Tallinna halduskohus peatas eelmisel n\u00e4dalal<\/a> esialgse \u00f5iguskaitsega Saaremaa valla aprillikuise otsuse panna s\u00fcgisest kinni Kihelkonna kooli 4.-6. klass. Kohus p\u00f5hjendas \u00f5iguskaitse andmist L\u00e4\u00e4neranna valla koolide sulgemisotsuse t\u00fchistanud riigikohtu lahendiga, \u00f6eldes, et Saaremaa vald ei ole lapsevanemaid piisavalt \u00e4ra kuulanud.<\/p>\n

Mullu novembris tehtud riigikohtu lahend s\u00f5nastas 30 aasta jooksul esimest korda p\u00f5hjalikult juriidilised eeldused, kuidas omavalitsus saaks vajadusel v\u00e4ikekooli sulgeda.<\/p>\n

Riigikohtu otsuse \u00fcks tegijatest, kohtunik Ivo Pilving meenutas, et L\u00e4\u00e4neranna koolide kaasus polnud mustvalge, vaid seal oli \u00e4\u00e4rmiselt palju tahke, mis tulid avaliuks alles p\u00e4rast p\u00f5hjalikku l\u00e4biarutamist.<\/p>\n

Riigikohus t\u00f5des, et L\u00e4\u00e4neranna endised vallajuhid olid j\u00e4tnud anal\u00fc\u00fcsimata ja kaardistamata, kuidas koolide sulgemine v\u00f5i liitmine valla lapsi m\u00f5jutab.<\/p>\n

“Vallal puudus sellest selge pilt. Oli vaid \u00fcldine hinnang, et k\u00fcll need lapsed kuskile kooli ikka saavad,” s\u00f5nas Pilving.<\/p>\n

Kohus: poliitilisest otsusest kooli sulgemiseks ei piisa<\/p>\n

L\u00e4\u00e4neranna vald oli muudeski k\u00fcsimustes eksinud. N\u00e4iteks on seaduses selgelt kirjas laste koolitee valem, mis t\u00e4hendab, et 80 protsendil lastest ei tohi iseseisev koolitee olla pikem kui \u00fcks tund \u00fches suunas. L\u00e4\u00e4neranna vald aga polnud kontrollinud, kui paljude laste koolitee l\u00e4heb lubatust pikemaks.\u00a0<\/p>\n

Riigikohtul tuli m\u00f5testada sedagi, mis saab \u00fclej\u00e4\u00e4nud 20 protsendist lastest, kelle koolitee veelgi pikeneb.<\/p>\n

“Meie seisukoht oli, et \u00fcldisemate p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi ei saa ka nende laste koolitee olla l\u00f5pmatult pikk v\u00f5i t\u00e4iesti suvaline. See on selge ja k\u00e4egakatsutav laste huvidega arvestamine: et koolitee ei l\u00e4heks kellelgi liiga pikaks ega hakkaks karjuvalt seda \u00fchte tundi \u00fcletama,” s\u00f5nas Pilving.<\/p>\n

Riigikohus ei n\u00f5ustunud ka valla argumendiga, et lapse kooli vastuv\u00f5tmine ei anna mingit lubadust tulevikuks. Kohus on seisukohal, et kui laps v\u00f5etakse kooli vastu, on see kinnitus, et koolitee k\u00e4iakse selles kooliastmes l\u00f5puni.<\/p>\n

“Kui on tungiv vajadus reformiks, saab sellest lubadusest taganeda, kuid see ei saa olla lihtsalt poliitiline otsus, vaid peab p\u00f5hinema andmete anal\u00fc\u00fcsil ja laste huvidel,” selgitas kohtunik.<\/p>\n

Ivo Pilving Autor\/allikas: Taavi Leppiman\/Riigikohus<\/p>\n

Reforme saab teha, aga tuleb teha korralikult<\/p>\n

Pilving r\u00f5hutas, et see ei t\u00e4henda muidugi, et laps on igas menetluses selline trump, et \u00fchtegi reformi ei saagi teha.<\/p>\n

“Kellegi olukord v\u00f5ib halveneda, aga kui \u00fcldine kasu on sellest suurem ja valla haridust saab tervikuna parandada, saab reformi teha. Me ei saa elu seisma panna p\u00f5him\u00f5ttega, et midagi reformida ei tohi. Ka L\u00e4\u00e4neranna kaasuses ei saa me \u00f6elda, et liitmist ei oleks mingil juhul tohtinud teha. Probleem oli selles, et andmed j\u00e4id v\u00e4lja selgitamata ja anal\u00fc\u00fcsimata,” selgitas kohtunik.<\/p>\n

Vastates k\u00fcsimusele, mida saaksid kogukonnad ja omavalitsused teha, et kooliv\u00f5rku \u00fcmber korraldada nii, et asi ei j\u00f5uaks kuluka kohtuasjani, \u00fctles Pilving, et lahendus on vallajuhtide k\u00e4tes \u2013 kas nad r\u00e4\u00e4givad inimestega piisavalt ja j\u00e4tavad selleks aega v\u00f5i j\u00e4tavad selle tegemata.<\/p>\n

“Vallal on v\u00f5imalik kooli kaudu suhelda iga perega ja vestelda iga lapsevanemaga, et selgitada, mis on kooli sulgemisel nende saatus. Kui inimesed n\u00e4evad, et nende mured kuulatakse \u00e4ra, on nad palju leplikumad \u2013 elu on n\u00e4idanud, et see t\u00f6\u00f6tab. Valusad otsused v\u00f5ivad olla vastuv\u00f5etavad, kui inimesi kuulatakse, aga kui vald sellega ei pinguta, ei j\u00e4\u00e4 kogukonnal muud \u00fcle kui oma \u00f5igusi kaitsta,” r\u00e4\u00e4kis Pilving.<\/p>\n

Pilving on seda meelt, et L\u00e4\u00e4neranna valda puudutanud otsus on \u00fclekantav ka k\u00f5igile muudele reformidele, mida Eesti v\u00f5imuesindajad plaanivad.<\/p>\n

“Me ei taotlenud seda m\u00f5ju otseselt, kuid n\u00e4eme, et v\u00e4lja\u00f6eldud p\u00f5him\u00f5tted \u2013 inimeste \u00e4rakuulamine ning adekvaatse ja detailse andmestiku loomine \u2013 on olulised. Suuri reforme ei saa teha lahmides ka teistes valdkondades,” lausus ta.<\/p>\n

Kallas: protsess on pikk \u2013 aga nii peabki<\/p>\n

L\u00e4\u00e4neranna kaasuse m\u00f5jusid kooliv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamisele tagantj\u00e4rgi kommenteerides viitab ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200), et reformi ei tohi teha kiirustades.<\/p>\n

“T\u00fcli ei teki tihti mitte kooli sulgemise m\u00f5ttest, vaid sellest, et seda tehakse liiga kiiresti ja laste tulevast kooliteed l\u00e4bi arutamata. Iga olukord on erinev, kuid saan s\u00f5nastada \u00fcldp\u00f5him\u00f5tte, millest peaksime Eestis kooliv\u00f5rgu korrastamisel l\u00e4htuma. L\u00e4\u00e4neranna n\u00e4itel tehti otsus ju paari kuuga. Kuna madalamate kooliastmete sulgemine puudutab v\u00e4ga v\u00e4ikeseid lapsi \u2013 mitte g\u00fcmnaasiumi v\u00f5i kutsehariduse taset, kus \u00f5pilased on mobiilsemad \u2013, siis ei saa selliseid otsuseid paari kuuga teha,” r\u00e4\u00e4kis Kallas.<\/p>\n

Kallas n\u00f5ustub, et iga koolilapse pere kaasamine muudab kooliv\u00f5rgu korraldamise pikaks protsessiks, kuid lapsevanemad peavad olema protsessi kaasatud.<\/p>\n

“See t\u00e4hendabki, et see on pikem protsess kui vaid paari kuuga tehtud volikogu otsus. Toon n\u00e4ite: me oleme haridus- ja teadusministeeriumis g\u00fcmnaasiumiv\u00f5rgu korrastamise anal\u00fc\u00fcsi teinud ja omavalitsustega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidanud juba kolm aastat. Me pole veel isegi m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsiga l\u00f5pule j\u00f5udnud. See n\u00e4itab, kui pikk see protsess tegelikult on, et j\u00f5uda l\u00f5pliku kokkuleppeni. Kiirustades ei saa seda teha,” r\u00f5hutas minister.<\/p>\n

Kristina Kallas Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Linnade ja valdade liit: valdadelt n\u00f5utakse palju<\/p>\n

Kuigi Saaremaa jaanuaris ametisse asunud vallav\u00f5imul oleks Kihelkonna koolielu \u00fcmberkorraldades olnud v\u00f5imalik \u00f5ppust v\u00f5tta juba olemasolevast riigikohtu lahendist, siis millegip\u00e4rast tehti otsus piisavalt kaasamata ja kiirustades.<\/p>\n

Nagu m\u00e4rkis halduskohus, ei kuulatud vanemaid, ning ei arvestatud ka riigikohtu s\u00f5nastatud p\u00f5him\u00f5ttega, et kooli juba vastu v\u00f5etud lapsed peavad saama \u00fcldjuhul kogu kooliastme samas koolis k\u00e4ia. Kihelkonnas oleksid lapsevanemad pidanud valla kevadel tehtud otsuse valguses aga juba selleks s\u00fcgiseks lapsele uue kooli otsima.<\/p>\n

Halduskohtu otsus anda koolile \u00f5iguskaitse on m\u00e4rgiline ka selle t\u00f5ttu, et Kihelkonna kool on v\u00e4ikekool isegi omasuguste hulgas \u2013 seal \u00f5pib alla 20 \u00f5pilase, mis t\u00e4hendab, et kool on liiga v\u00e4ike ka riiklikuks v\u00e4ikekoolide toetuseks.<\/p>\n

Linnade ja valdade liidu esindaja haridusk\u00fcsimustes Robert Lippin n\u00f5ustus, et riigikohus andis L\u00e4\u00e4neranna kohtuotsusega ette konkreetsed sammud, mida vald saaks koolielu korraldades l\u00e4bi k\u00e4ia. “See on n\u00fc\u00fcd t\u00f5esti puhtalt valdade julguse k\u00fcsimus, kas see teekond ette v\u00f5tta,” lausus Lippin.<\/p>\n

Kas v\u00e4hese \u00f5pilastearvuga koole \u00fcldse sulgeda, on samuti kohaliku omavalitsuse esindajate otsus, kus tulevad aga m\u00e4ngu kohaliku poliitika tihti haprad j\u00f5ujooned ja valimisv\u00f5idu nimel antud kallid lubadused.<\/p>\n

“Kas omavalitsused l\u00e4hevad koolireformi teed v\u00f5i mitte, on ausalt \u00f6eldes keeruline prognoosida, sest see s\u00f5ltub paljuski kohalikest v\u00f5imuvahekordadest. Oluline on see, millised erakonnad on v\u00f5imule saanud, millised on olnud nende valimislubadused ja kus tehakse kompromiss. Kui on valimislubadus, et kooliv\u00f5rgus muudatusi ei tehta, ja volikogus ollakse koalitsioonis \u00fcheh\u00e4\u00e4lelise \u00fclekaaluga, siis on selge, et muutusi ka ei tule,” lausus Lippin.<\/p>\n

Samas on Lippini hinnagul selge, et kooliv\u00f5rku tuleb kohendada.<\/p>\n

“Kooliv\u00f5rk on viimase saja aasta jooksul tegelikult alati rahvastikutrendidega kaasas k\u00e4inud,” lausus ta.<\/p>\n

Lippin nentis, et riigikohtu lahend on selles m\u00f5ttes hea, et andis selguse, mida peab tegema. “Kas see p\u00e4riselus alati rakendatav on, on omaette k\u00fcsimus, sest l\u00e4bitav tee on pikk ja keeruline. Seal v\u00f5ib t\u00f5esti julgusest ja j\u00f5ust puudu tulla,” lisas ta.<\/p>\n

Lippini hinnangul n\u00f5utakse KOV-idelt suuri samme samal ajal, kui ka riik pole hariduse \u00fcmberkorraldamisel piisavalt j\u00f5uliselt tegutsenud ehk ka riigil endal on tema hinnangul julgust vajaka.<\/p>\n

“Praegu on laual k\u00fcsimus keskharidusest, kus riik on \u00f6elnud, et tahab v\u00f5tta rohkem vastutust, kuid pole ise julgenud siin v\u00e4ga j\u00f5ulisi samme teha. T\u00e4pselt samad k\u00fcsimused, mis on kohalikul tasandil, on ka riigi tasandil: kas on poliitilist valmisolekut ja julgust mingite teemadega edasi liikuda,” lausus Lippin.<\/p>\n

Kohalike omavalitsuste kohustus koolielu korraldada eeldab ka seda, et volikogudes oleks selleks vajalikud teadmised. Samas puudub Eestis isegi riiklikult \u00fchtne arusaam, kuidas m\u00f5\u00f5ta kooli kvaliteeti.<\/p>\n

Eneli KIndsiko Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Liiga emotsionaalne hariduselu<\/p>\n

Arenguseire keskuse ekspert Eneli Kindsiko \u00fctles, et kvaliteedist r\u00e4\u00e4kides on suurim probleem, et kvaliteeti defineeritakse Eestis v\u00e4ga erinevalt ja esmalt peaks \u00fchiskond kokku leppima, millist koolikeskkonda saavutada tahame. Kindsiko s\u00f5nul segab seda arutelu aga vastutamatus, mis on haridusellu tekkinud.<\/p>\n

“Sageli on juhtimine dubleeritud, n\u00e4iteks g\u00fcmnaasiumiastmega tegelevad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused. Kooliv\u00f5rgu vaates on puudu pikk vaade. K\u00f5ik tegelevad l\u00fchiajaliselt oma kooli s\u00e4ilitamisega, kuid harva k\u00fcsitakse, milline on piirkond 10 v\u00f5i 20 aasta p\u00e4rast. Omavalitsused teevad anal\u00fc\u00fcse oma piiride l\u00f5ikes ega arvesta haridusr\u00e4nnet. Paljud lapsed ei k\u00e4igi oma valla koolis, vaid l\u00e4hevad naabervalda parema kvaliteedi otsinguil,” r\u00e4\u00e4kis anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n

Kindsiko m\u00e4rkis, et arenguseire keskuse kooliv\u00f5rgukaardid n\u00e4itavad selgelt, et Eesti on mituk\u00fcmmend aastat eiranud inimeste liikumist maapiirkondade sees.<\/p>\n

“Inimesed ehitavad maju uutesse kohtadesse, aga kool asub ikka vanas asukohas, mis j\u00e4rjest t\u00fchjeneb. Meil on hariduspoliitikas liiga v\u00e4he andmep\u00f5hist l\u00e4henemist ja liiga palju emotsioone,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Koolide v\u00f5i kooliastmete sulgemine on Kindsiko s\u00f5nul kaasus kaasuse haaval lahendatav k\u00fcsimus, kus ei saa \u00fcldistada.<\/p>\n

“Ei saa \u00f6elda, et k\u00f5ik suurkoolid on halvad ja v\u00e4ikekoolid head. On v\u00e4ikekoole, kus saab v\u00e4ga kehva hariduse, ja neid, kus saab v\u00e4ga hea hariduse. T\u00e4na lihtsustame liigselt. Kusjuures Eesti m\u00f5istes peame suurkooliks kohati juba 50 v\u00f5i 100 \u00f5pilasega kooli,” lausus ta.<\/p>\n

Kindsiko \u00fctles, et Eestis vaieldakse sageli andmeid vaatamata. “Meil on v\u00e4ga head andmed nii v\u00e4ikeste kui ka suurte koolide kohta: \u00f5petajate tase, laste edasij\u00f5udmine ja heaolu. Me ei tohi unustada, et iga kool on eraldi juhtum,” lisas ta.<\/p>\n

Reforme segab ka uskumus, et kui l\u00e4heb kool, l\u00e4heb ka k\u00fcla. “See on linnalegend. Tegelikult on k\u00f5ige t\u00e4htsamad t\u00f6\u00f6kohad,” s\u00f5nas Kindsiko.<\/p>\n

Kooliteemaliste kohtuasjade hulk teeb Kindsiko murelikuks. Sarnaselt kohtunik Ivo Pilvingule leiab ka tema, et kogukonna liikmed peaksid p\u00fc\u00fcdma saavutada kokkuleppeid enne kohtusse minekut.\u00a0<\/p>\n

“Tahaks v\u00e4ga n\u00e4ha graafikuid, kui palju on koolidega seotud kaasuste hulk kohtutes viimase k\u00fcmne aasta jooksul kasvanud. Maksame need miljonid kohtukuludena kollektiivselt kinni laste arvelt \u2013 see raha v\u00f5iks minna \u00f5petajate palkadeks v\u00f5i koolimajade remondiks. Kooliv\u00f5rgu korrastamine takerdubki selle taha, et keegi ei julge enam tegutseda. Isegi kui on tegemist v\u00e4ga \u00f5igete otsustega, hakkab julgus kaduma,” s\u00f5nas Kindsiko.<\/p>\n

Haridussilma andmetel<\/a> on 2025\/26. \u00f5ppeaastal Eestis kokku 52 kooli, kus \u00f5pib v\u00e4hem kui 50 \u00f5pilast. Alla 20 \u00f5pilasega koole on paark\u00fcmmend ja enamik neist asuvad \u00e4\u00e4remaadel v\u00f5i saartel. Alla k\u00fcmne \u00f5pilasega v\u00e4ikekoolid asuvad n\u00e4iteks Pranglil, Unipihas, Mustjalas, Kihelkonnas, Laimjalas ja Ruhnus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna halduskohus peatas eelmisel n\u00e4dalal esialgse \u00f5iguskaitsega Saaremaa valla aprillikuise otsuse panna s\u00fcgisest kinni Kihelkonna kooli 4.-6. klass.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":180580,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,3298,37,33,35,34,36,31,32,21,26325,80347,28,29,80346,19,25,23,24,22,20,1679,1681,32110,30],"class_list":["post-180579","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-demograafia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-koolireform","tag-koolivorgu-umberkorraldamine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnade-ja-valdade-liit","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaikekoolid","tag-vaikekoolide-opilased","tag-vaikekoolide-sulgemine","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116593475286572642","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180579","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180579"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180579\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/180580"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180579"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180579"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180579"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}