Eesti on asunud kavandama mastaapset rohelise vesiniku transiiditrassi, kuid projektile on tekkinud tugev konkurent \u2013 mitme riigi ettev\u00f5tted, sealhulgas ka Soome Gasgrid, soovivad ehitada otsetoru L\u00e4\u00e4nemere p\u00f5hjas Soomest Saksmaale. Trassi valikust s\u00f5ltub lisaks transiiditulule ka P\u00e4rnumaale kavandatavate vesinikutehaste saatus.<\/p>\n
Valitsus algatas t\u00e4navu 23. m\u00e4rtsil riigi eriplaneeringu, et leida sobivaim koridor Eesti maismaad l\u00e4bivale vesinikutorule. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) projektijuhi Monika Korolkovi s\u00f5nul ollakse praegu protsessiga t\u00e4iesti alguses \u2013 k\u00e4imas on kohtumised kohalike omavalitsustega, et projekti ja vesinikutehnoloogiat tutvustada.<\/p>\n
Eriplaneeringu esimene etapp l\u00e4heb maksma orienteeruvalt 1,5 miljonit eurot ning peagi kuulutatakse v\u00e4lja riigihange konsultandi leidmiseks. Korolkov selgitas, et esialgne planeeringuala p\u00f5hineb Eleringi ettepanekul, mis arvestab olemasoleva gaasitaristu ja elektriv\u00f5rguga.<\/p>\n
Konkreetsemate alternatiivsete trassikoridorideni, mis liiguvad p\u00f5hja poolt L\u00e4ti suunas, tahetakse j\u00f5uda j\u00e4rgmise aasta alguseks. Praegu on eriplaneeringusse haaratud 24 omavalitsust J\u00f5el\u00e4htmest L\u00f5una-Eesti valdadeni.<\/p>\n
Vaid paar n\u00e4dalat hiljem,\u00a0 9. aprillil allkirjastati Riias \u00a0kokkulepe, mis senised plaanid kapitaalselt \u00fcmber m\u00e4ngib: Saksamaa juhtiv gaasitaristu ettev\u00f5te GASCADE, Saksa riiklik energiakontsern SEFE (Securing Energy for Europe) ning Soome ja Rootsi arendajaid koondav Baltic Sea Hydrogen Collector (BHC) konsortsium teatasid ametlikust koost\u00f6\u00f6st, et ehitada suur vesiniku magistraaltoru otse L\u00e4\u00e4nemere p\u00f5hjas Soomest Saksmaale. \u00a0<\/p>\n
Nii maismaa- kui ka mereprojekti peamine ajend on Saksamaa t\u00f6\u00f6stuse soov asendada seni maagaasist toodetud vesinik Euroopa Liidu sisese rohelise vesinikuga, mida toodetakse meie piirkonna tuuleparkides ajal kui elektri hind on odav.<\/p>\n
“Ilmselgelt ei ole m\u00f5istlik m\u00f5lemat nendest samal ajal kasutusele v\u00f5tta. Esimeses l\u00e4henemises on m\u00f5istlik teha ainult \u00fcks nendest,” nentis Eleringi juht Kalle Kilk.<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et otsustajateks on siin otspunktid ehk Soome ja Saksamaa, kes kaaluvad kummagi variandi plusse ja miinuseid.<\/p>\n
Elering eelistab maismaatrassi l\u00e4bi Eesti<\/p>\n
Ehkki merep\u00f5hja ehitamine s\u00e4\u00e4staks arendajaid maismaaomanike ja kohalike omavalitsustega kaasnevatest vaidlustest, eelistab Elering kindlalt maismaatrassi. Kilgi s\u00f5nul on m\u00e4ngus Eesti riigi\u00a0 huvid.<\/p>\n
Esmalt muidugi majanduslik huvi, transiidi pealt on v\u00f5imalik raha teenida. “Kui me seda ei taha, v\u00f5ime kohe \u00f6elda, et minge meist m\u00f6\u00f6da, aga see ei ole m\u00f5istlik,” \u00fctles Kilk.<\/p>\n
Maismaaprojektil, mis l\u00e4bib mitmeid liikmesriike, on suurem t\u00f5en\u00e4osus saada Euroopa Komisjonilt k\u00f5rge kaasrahastusm\u00e4\u00e4raga \u00fchishuvi toetust, kuigi trass ise on\u00a0 maismaal selgelt kallim.<\/p>\n
Lisaks loovad Kilgi s\u00f5nul Euroopa-sisesed \u00fchised energiakoridorid\u00a0 vastastikust s\u00f5ltuvust. Kui Saksa t\u00f6\u00f6stus s\u00f5ltub Eestit l\u00e4bivast torust, suurendab see liitlaste huvi meie piirkonna julgeoleku kaitsmiseks, r\u00f5hutas Kilk.<\/p>\n
Trassi valikul on otsene m\u00f5ju ka Eesti kohalikele arendustele<\/p>\n
Kuna vesinikku on suurtel vahemaadel majanduslikult m\u00f5istlik transportida ainult gaasilisel kujul ja toru m\u00f6\u00f6da (erinevalt maagaasist ei saa seda laevatranspordiks lihtsalt veeldatuks kokku suruda), peavad tootmisseadmed asuma trassi l\u00e4hedal.<\/p>\n
Kui valituks osutub meretrass, oleks sellega geograafiliselt v\u00f5rdlemisi lihtne \u00fchendada Liivi lahe meretuuleparki, kuid see n\u00f5uaks vesinikutehase ehitamist t\u00f5en\u00e4oliselt L\u00e4\u00e4ne-Saaremaale.<\/p>\n
Samas seaks meretrass suure k\u00fcsim\u00e4rgi alla P\u00e4rnumaale planeeritavad \u00fclisuured vesinikutehased. “P\u00e4rnu on meretrassist ilmselgelt p\u00e4ris kaugel. P\u00e4rnu projektidele kindlasti oleks lihtsam liituda m\u00f6\u00f6da maismaad mineva toruga,” t\u00f5des Kilk.<\/p>\n
Monika Korolkov n\u00f5ustus, et kui maismaatoru ei tule, on P\u00e4rnumaa tehaste saatus lahtine: “T\u00f5epoolest nii on. Aga seda n\u00e4itab aeg, t\u00e4na me seda ei oska hinnata.”<\/p>\n
L\u00f5plik otsus tehakse k\u00fcmnendi vahetusel<\/p>\n
MKM-i kinnitusel ei ole Saksa, Soome v\u00f5i Norra konsortsiumid, kes merep\u00f5hja trassi kaaluvad, ametlikult ministeeriumi poole p\u00f6\u00f6rdunud. Korolkov ja Kilk on \u00fchel meelel, et praegune paralleelne planeerimine ei ole mahavisatud t\u00f6\u00f6, vaid vajalik riskide maandamiseks ja parima \u00e4riplaani v\u00e4ljaselgitamiseks.<\/p>\n
“Me saame sellest loobuda suvalisel hetkel, kui n\u00e4eme, et kokkuv\u00f5ttes ta ei ole piisavalt tasuv. Aga see, et me praegu menetluse l\u00e4bi l\u00e4heme \u2013 sellest saadav kasu on potentsiaalselt k\u00f5vasti probleeme \u00fcletav,” m\u00e4rkis Kilk.<\/p>\n
Kuna tegemist on \u00fclipika perspektiiviga infrastruktuuriga, selguvad l\u00f5plikud investeerimisotsused alles aastatel 2030\u20132031, mil planeeringud on valmis ning on teada Saksa t\u00f6\u00f6stuse tegelik valmisolek Soome vesiniku eest maksta.<\/p>\n
Kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt ja valituks osutub maismaatrass, v\u00f5iks vesinik Eestis liikuma hakata k\u00f5ige varasemalt aastal 2035 v\u00f5i hiljem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti on asunud kavandama mastaapset rohelise vesiniku transiiditrassi, kuid projektile on tekkinud tugev konkurent \u2013 mitme riigi ettev\u00f5tted,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":180596,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,655,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,28323,30],"class_list":["post-180595","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elering","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vesinikutoru","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116593648317655313","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180595","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180595"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180595\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/180596"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180595"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180595"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180595"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}