![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2617570h5c38t24.jpg\"\/)
Kalle Kilk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nKui suur konkurent on mere p\u00f5hja\u00a0 plaanitav vesinikutoru Eestis eriplaneeringuga plaanitavale maismaatorule?<\/p>\n
K\u00f5igepealt tuleb \u00fcldse aru saada, et m\u00f5lema toru eesm\u00e4rk on teenida Saksa t\u00f6\u00f6stuse huvi saada endale kuskil Euroopa sees tehtud niinimetatud rohelist vesinikku, mitte fossiilsest maagaasist toodetut. Saksamaa on alustanud v\u00f5imalike erinevate kanalite kaardistamise ja arendamisega tegelikult p\u00e4ris mitu aastat tagasi.<\/p>\n
M\u00f5lemad projektid on ellu kutsutud \u00fche ja sama eesm\u00e4rgi jaoks ning neid uuritaksegi p\u00f5him\u00f5tteliselt kui alternatiive. Ilmselgelt ei ole m\u00f5istlik m\u00f5lemat samal ajal kasutusele v\u00f5tta, et m\u00f5lemad tarniksid Soomest vesinikku Saksamaa poole.<\/p>\n
\u00dche puhul uuritakse varianti tulla piki maismaad l\u00e4bi Balti riikide ja Poola ning teise puhul l\u00e4bi L\u00e4\u00e4nemere. Ilmselgelt on v\u00e4hemalt esimeses l\u00e4henemises m\u00f5istlik teha ainult \u00fcks nendest.<\/p>\n
Kes seda otsustab?<\/p>\n
Needsamad osanikud, sest m\u00f5lema projekti peamised initsiaatorid on otspunktid ehk Saksamaa ja Soome. Kuna nendel kahel on k\u00f5ige suurem majanduslik huvi, vaatavad nad kokkuv\u00f5ttes kummagi projektiga kaasnevaid plusse ja miinuseid.<\/p>\n
Need arutelud, mis praegu\u00a0 Eestis eriplaneeringuga seoses k\u00e4ivad \u2013 kas toru tuleb H\u00e4\u00e4demeeste kandist v\u00f5i kuskilt Abja-Paluoja kandist \u2013, v\u00f5ivadki l\u00f5ppeda sellega, et sinna toru ei tulegi ja see ehitatakse hoopis L\u00e4\u00e4nemerre?<\/p>\n
Jaa, see v\u00f5imalus on olemas. Planeeringuid tehaksegi ju selleks, et aru saada, kas mingisugust projekti on v\u00f5imalik ellu viia, kus kohas ja millise raha eest.<\/p>\n
Paralleelselt planeeringute tegemisega pannakse kokku m\u00f5lema toru \u00e4riplaan. Sealt on v\u00f5imalik aru saada, kas see \u00e4riplaan tervikuna \u00fcldse l\u00f5puks plussi tuleb, ja seda peavad needsamad investorid l\u00f5puks otsustama. Kui otsustatakse teha, siis valitakse ka trass \u2013 kas merd v\u00f5i maismaad m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n
Kui on v\u00f5imalik see toru panna mere p\u00f5hja, seal on ju h\u00e4iringud v\u00e4iksemad kui\u00a0 maismaal, \u00e4ra j\u00e4\u00e4ks vaidlused maaomanikega ning raadamisest tulenev keskkonnakahju. Ilmselt on v\u00e4ga lihtsaid ja kaalukaid argumente nii \u00fche kui ka teise poole kasuks?<\/p>\n
T\u00e4pselt nii, need argumendid tulebki kirja panna. Maismaad m\u00f6\u00f6da minnes t\u00e4hendab see kindlasti mingisuguseid piiranguid meie maismaa kasutusele, aga samas kaasnevad sellega ka konkreetsed kasun\u00e4itajad.<\/p>\n
N\u00e4iteks kui see toru l\u00e4heb merd m\u00f6\u00f6da Eestist m\u00f6\u00f6da, siis Eestil ei ole v\u00f5imalik teenida transiiditulu. Kui see l\u00e4heb merd m\u00f6\u00f6da, siis Eesti ei v\u00f5ida energiajulgeoleku aspektist midagi juurde.<\/p>\n
Eesti huvi v\u00f5iks\u00a0 olla, et me oleme \u00fcks nendest, kellest teised Euroopa Liidu liikmed energeetika kontekstis s\u00f5ltuvad \u2013 mida suurem on huvi, seda rohkem tegeletakse ka meie \u00fchise kaitsmisega.<\/p>\n
Need ei ole ainult majanduslikud projektid, vaid k\u00f5ik sellised liidusisesed \u00fchised infrastruktuuriprojektid v\u00f5imendavad positiivses v\u00f5tmes meie \u00fchist vajadust \u00fcksteise turvalisuse eest hoolitseda.<\/p>\n
Juhul kui toru tuleb merep\u00f5hja, siis Eleringil ju selle ehitamisega mingit puutumust ei tekigi? Samas on see ju otsene rahavoog Eleringile, kui toru tuleb maa peale \u2013 saate projekti juhtida, Euroopa Komisjoni rahade eest. Teil on majanduslikult vaadates ju huvi ehitada see pigem maismaale?<\/p>\n
Just, aga seda ma tahangi \u00f6elda, et kuna Elering on 100 protsenti riigile kuuluv ettev\u00f5te, siis on Eesti riigi asi hinnata, kas Eesti riik tahab seda transiiditulu v\u00f5i ei taha. Kui ta ei taha, siis me v\u00f5ime kohe \u00f6elda, et minge meist m\u00f6\u00f6da. Mina arvan, et see ei ole m\u00f5istlik \u2013 seda nii potentsiaalse transiiditulu valguses kui ka just seep\u00e4rast, et Eesti riik v\u00f5idab projektist julgeolekuaspektis.<\/p>\n
Muidugi v\u00f5ib siia k\u00f5rvale veel \u00f6elda, et ega keegi t\u00e4na ette ei tea, kui suureks ja mis mahus vesinikumajandus kaugemas tulevikus \u2013 20 pluss aastat edasi \u2013 muutub. On ju v\u00f5imalus, et vesinikule tekivad laiemad rakendused ikkagi ka energeetikas.<\/p>\n
See ei ole t\u00e4na \u00e4riplaanist osa, aga see on j\u00e4rjekordselt \u00fcks argument, mis n\u00e4itab, et sellel projektil on potentsiaali natuke laiemaks kasuks. Juhul kui vesinik saab energeetika osaks, saab Eestis arendada energeetikaprojekte l\u00e4htuvalt sellest, et transiiditoru annab t\u00e4iendavaid v\u00f5imalusi. Selliseid kaudseid v\u00f5imalikke kasusid tuleks samuti suuta siia juurde hinnata.<\/p>\n
Teie jutust ikkagi k\u00f5lab l\u00e4bi see, et\u00a0 Elering huvitatud ainult maismaavariandist?<\/p>\n
Elering on kindlasti huvitatud maismaavariandist just sellep\u00e4rast, et kui see projekt osutub transiiditulu m\u00f5ttes kasumlikuks, siis on see otsene raha Eesti riigile.<\/p>\n
Kui toru tuleb merre ja l\u00e4heb L\u00e4\u00e4nemere keskel siis on vaja Liivi lahe tuulepargi elekter enne muuta vesinikuks, mida torusse suunata.\u00a0 Kas see tehas peab asuma Saaremaal v\u00f5i saab kasutada ka neid tehaseid, mis on P\u00e4rnumaale planeeritud? <\/p>\n
\u00a0Ilmselgelt mida kaugemalt Eestist see toru m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb, seda pikem haru\u00fchendus tuleks ehitada transiiditorust kuni nendeni, kes tahavad seda kasutama hakata.<\/p>\n
Saaremaa taga olev tuulepark v\u00f5ib geograafiliselt vaadates olla suhteliselt l\u00e4hedal sellele merd m\u00f6\u00f6da minevale projektile, aga P\u00e4rnu on ilmselgelt p\u00e4ris kaugel. P\u00e4rnu projektidel oleks kindlasti lihtsam liituda maismaad m\u00f6\u00f6da mineva toruga.<\/p>\n
Kui toru tuleb t\u00f5esti L\u00e4\u00e4nemerre ja Liivi lahe tuulepark valmis ehitatakse, on m\u00f5istlik see elektrit vesinikuks moondav tehas ehitada kuhugi L\u00e4\u00e4ne-Saaremaale?<\/p>\n
Mida l\u00e4hemal on tootmispaigaldised transiiditorule, seda v\u00e4iksem on investeeringukulu tehase ehitamiseks. Seda peab investor ise hindama, kas tema \u00e4riplaani mahub pika toru\u00fchenduse ehitamine v\u00f5i on see talle liigne t\u00e4iendav kulu.<\/p>\n
Kalle Kilk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt Euroopa Komisjonil pole ju vahet, kellele ta raha annab \u2013 kas merep\u00f5hjas olevale torule v\u00f5i sellele, mis tuleb Soome lahe juurest maa peale ja liigub siit edasi L\u00e4ti poole? Nende jaoks pole vahet?<\/p>\n
\u00a0Ma arvan, et on. Euroopa Komisjon rahastab selliseid asju tavaliselt \u00fchishuvi rahastusest. Mida suurematel riikidel on projektist potentsiaalne kasu, seda suurema t\u00f5en\u00e4osusega ja suurema kaasfinantseeringu m\u00e4\u00e4raga sealt raha saab.<\/p>\n
\u00a0Selles kontekstis on eelis kindlasti torul, mis l\u00e4bib rohkemaid liikmesriike ja mille puhul on v\u00f5imalik n\u00e4idata, et neil liikmesriikidel on tulevikus potentsiaalne lisav\u00e4\u00e4rtus muustki kui ainult transiidist.<\/p>\n
Mina usun k\u00fcll, et maismaaprojektil on selles kontekstis natuke suurem edu. Suure t\u00f5en\u00e4osusega on maismaaprojekt ise ka natukene kallim, sest maismaad m\u00f6\u00f6da ei saa toru p\u00e4ris otse sirgelt vedada. Seda peab alles majandusanal\u00fc\u00fcs n\u00e4itama, kas k\u00f5ikide vahepealsete riikide potentsiaalsed t\u00f6\u00f6kasud \u00f5igustavad natukene pikema ja kallima toru tegemist.<\/p>\n
Puhtalt kommertsalusel ja turup\u00f5hiselt see toru ei tasuks ennast kunagi \u00e4ra vist?<\/p>\n
Ei oska seda \u00f6elda. See selgub p\u00e4rast seda, kui on teada, kas Saksamaa kliendid on n\u00f5us maksma Soomes toodetava vesiniku ja selle transiiditasu eest. Kui selliseid kliente on piisavalt palju, siis tasub \u00e4ra.<\/p>\n
Paralleelselt planeeringutega k\u00e4ibki kogu \u00e4rimudeli kokkupanemine ja pikaajalisest vesiniku hankimisest huvitatud klientide v\u00e4ljaselgitamine.<\/p>\n
See baseerub peamiselt praegusel Saksa t\u00f6\u00f6stusel, kes on siiamaani saanud oma vesiniku kohapeal fossiilsest maagaasist \u2013 nendel on endal seadmed, mis teevad gaasi vesinikuks. Nad kaaluvad praegu just seda, et mis siis oleks, kui nad saaksid Euroopa Liidu siseselt toodetud vesinikku kuskilt Soomest v\u00f5i mujalt. \u00c4kki on see neile majanduslikult piisavalt atraktiivne? T\u00f5en\u00e4oliselt on see v\u00e4hemalt esialgu fossiilse maagaasi suhtes kallim, aga seal on t\u00e4iendavad kasud, mida nad i n\u00e4evad. Kokkuv\u00f5ttes on see ikkagi klientide hinnangu j\u00e4rgi tehtav investeerimisotsus: kui nemad tahavad, siis me teeme selle toru, ja kui ei taha, siis ei tee.<\/p>\n
Euroopa Komisjonis v\u00f5iks liikmesriikide valitsuste s\u00f5na maksta. Kas meie, L\u00e4ti ja Leedu valitsused hakkavad ajama seda, et toru tuleks kindlasti maismaad pidi, v\u00f5i vaatavad nad protsessi k\u00f5rvalt?<\/p>\n
Eks see on k\u00f5ikide infrastruktuuriprojektidega nii, et kui riigi valitsus otsustab mingi projektiga tegeleda, siis ta tegeleb. Meie jaoks n\u00e4itab valitsuse algatatud eriplaneering just seda, et valitsusel on huvi aru saada, kas projektiga on m\u00f5tet minna p\u00e4ris investeerimiseni v\u00e4lja v\u00f5i mitte.<\/p>\n
V\u00f5imalik investeerimisotsus ise peaks tulema alles kuskil 2030. v\u00f5i 2031. aastal, kui planeering on valmis ja asjaolud teada.<\/p>\n
Esialgne huvi on olemas. Kas see huvi hajub \u00e4ra siis, kui projekti k\u00fcpsuse kohta tuleb rohkem infot, seda n\u00e4itab anal\u00fc\u00fcs. Ma olen n\u00f5us, et nii mastaapse projekti tegemiseks peab valitsuse huvi kokkuv\u00f5ttes olema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui suur konkurent on mere p\u00f5hja\u00a0 plaanitav vesinikutoru Eestis eriplaneeringuga plaanitavale maismaatorule? K\u00f5igepealt tuleb \u00fcldse aru saada, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":180612,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,30633,28,29,19,25,23,24,22,20,28323,30],"class_list":["post-180611","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kalle-kilk","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vesinikutoru","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116593738637810215","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180611","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180611"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180611\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/180612"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180611"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180611"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180611"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}