P\u00f5him\u00f5tte Koja majandusraport<\/a> tegeles paljuski samade teemadega. Erinevalt Aaviksoost j\u00e4tsin riigireformi teema k\u00f5rvale, sest see l\u00e4ks majanduse fookusest v\u00e4lja. See ei t\u00e4henda, et see ei oleks oluline, eriti kui r\u00e4\u00e4gime avaliku sektori efektiivsemaks muutmisest.<\/p>\nRaport tekitas meedias korraks p\u00e4ris elava diskussiooni. T\u00f5si, t\u00e4helepanu leidsid peamisel v\u00f5imaliku pensionireformiga seotud ideed, mis kogu raporti vaates moodustasid ettepanekutest v\u00e4ikese osa.<\/p>\n
Seoses debatiga ja meedias k\u00f5lanud v\u00e4idetega sooviksin \u00e4ra klaarida paar eksiarvamust ning paari s\u00f5naga v\u00e4lja tuua raporti p\u00f5hiteemad ja need ei olnud seotud pensionitega.<\/p>\n
Esiteks \u00fcritati iga hinna eest mulle otsa ette kleepida Isamaa silti, aga liim h\u00e4sti ei pidanud ja silt pudenes sealt kogu aeg maha. Kui vaadata maksudega seotud ettepanekuid, siis minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da ei ole Isamaa kunagi r\u00e4\u00e4kinud astmelisest tulumaksust v\u00f5i ettev\u00f5tte tulumaksust, samuti ei ole nad minu teadmist m\u00f6\u00f6da toetanud pensionide indekseerimist.<\/p>\n
Viimase ettepaneku taustast nii palju, et minuga sarnaselt on selle ettepaneku teinud Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliit ehk see ei ole unikaalne ja ainult minu v\u00e4lja pakutud idee. Nii on ka paljude teiste ideedega, n\u00e4iteks on NUTS2 regioonide jaotamise ideed aktiivselt propageerinud professor Urmas Varblane, erakondadest Vabaerakond jne.<\/p>\n
Teine levinud v\u00e4ide oli, et raport tegeles pigem \u00fcmberjaotamise ideedega ja ei pakkunud mingeid uusi arengusuundi v\u00f5i kasvusuundi v\u00e4lja. Selle \u00fcle v\u00f5ib vaielda, sest kui raport tegelikult l\u00e4bi lugeda, siis on sealt n\u00e4ha, et maksukeskkonna muutuste \u00fcks idee on lisaks t\u00e4iendavale kodumaise tulu saamisele luua keskkond, mis oleks atraktiivne suurtele rahvusvahelistele finantskorporatsioonidele ja fondidele.<\/p>\n
See t\u00e4hendaks, et meie maksus\u00fcsteem tekitaks olukorra kus suured USA fondid tahaksid siia tulla, kuna see oleks neile kasulik. T\u00e4pselt nii, nagu on teinud Luksemburg, mis on USA finantsinstitutsioonide jaoks ideaalne sihtpunkt Euroopas tegutsemiseks.<\/p>\n
Luksemburgi maksus\u00fcsteem on k\u00f5ike muud kui lihtne. Meie arusaamine, et ettev\u00f5tte tulu reinvesteerimise puhul ei pea ettev\u00f5te tulumaksu maksma, t\u00f6\u00f6tas v\u00f5ib olla 20 aastat tagasi., n\u00fc\u00fcd see kindlasti enam ei t\u00f6\u00f6ta. Seda n\u00e4itavad ka andmed, mille j\u00e4rgi on Leedu v\u00e4lisinvesteeringud inimese kohta kohe-kohe j\u00f5udmas Eesti tasemele, kui n\u00fc\u00fcdseks juba ei ole j\u00f5udnud. Me oleme varasemale haljale oksale puhkama j\u00e4\u00e4nud ja teised l\u00e4hevad meist m\u00fcrinal m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n
Lisaks tooks NUTS2 erandi taotlemine t\u00e4iendavaid ressursse EL-i regionaalpoliitika vahendistest. Elatustaseme kasvu tingimustes on reaalne oht, et varsti ei ole me Euroopa raha m\u00f5ttes statistiliselt abik\u00f5lblikud, sest Tallinna SKP k\u00f5rge tase t\u00f5stab ka Eesti keskmise taseme \u00fcles.<\/p>\n
Sooviksingi r\u00f5hutada kahte teemat, mis v\u00f5ib-olla on v\u00e4hem t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud. \u00dcks on maksureformi teema ja teine on regionaalpoliitika teema.<\/p>\n
Maksureformist on palju r\u00e4\u00e4gitud, kuid r\u00e4\u00e4kimisest kaugemale j\u00f5utud ei ole. Tavaliselt enne valimisi vaibub teema t\u00e4ielikult \u00e4ra, sest nagu Kaja Kallas ka ausalt v\u00e4lja \u00fctles, et kui me oleksime enne valimisi maksut\u00f5usudest r\u00e4\u00e4kinud, siis ei oleks keegi meid valinud.<\/p>\n
“Eesti on koos L\u00e4tiga ainsad riigid, kus kapitalimaksud moodustavad alla k\u00fcmne protsendi k\u00f5ikidest maksutuludest.”<\/p>\n
Maksureformi sisu ei peaks olema lihtsalt maksut\u00f5usud, nagu seda on viimastel aastatel tehtud, vaid pigem maksude struktuuri muutused. Eesti on koos L\u00e4tiga ainsad riigid, kus kapitalimaksud moodustavad alla k\u00fcmne protsendi k\u00f5ikidest maksutuludest. Eestis 8,5 protsenti ja L\u00e4tis 9,3 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on 22 protsenti.<\/p>\n
Tarbimismakse ei saa l\u00f5pmatult t\u00f5sta, seda n\u00e4itasid 100 000 allkirja, mis koguti toiduainete k\u00e4ibemaksu alandamise petitsoonile. See on Eesti m\u00f5istes ikka v\u00e4ga palju inimesi. Kas p\u00f6\u00f6rdumisest midagi ka s\u00fcndis? Ei s\u00fcndinud.<\/p>\n
Samuti on ettev\u00f5tetele suureks koormaks k\u00f5rged t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksud. J\u00e4rgnevalt peakski fookusesse v\u00f5tma pigem erinevad kapitali ja varamaksud, kui me tahame eelarve tulubaasi suurendada. Selleks, et eelarve defitsiiti v\u00e4hendada \u00fcksnes majanduskasvuga, l\u00e4heks vaja ebanormaalselt k\u00f5rget majanduskasvu, umbes sellist nagu meil oli kahetuhandete alguses. Praeguse elatustaseme juures ei ole see lihtsalt realistlik. Baastase, mille peale kasvu ehitada, on juba piisavalt k\u00f5rge.<\/p>\n
Teine ja veelgi valusam viis eelarve tasakaalu suunas liikuda, on avaliku sektori kulude k\u00e4rpimine. Elu on n\u00e4idanud, et poliitiliselt on v\u00e4ga keeruline, kui mitte v\u00f5imatu, v\u00e4hendada kulusid tervishoiule v\u00f5i haridusele.<\/p>\n
Majanduslikus m\u00f5ttes t\u00e4hendaks see tasulise hariduse ja meditsiini osakaalu kasvatamist. Elu on n\u00e4idanud, et sama keeruline on avaliku halduse kulude v\u00e4hendamine, r\u00e4\u00e4kimata pensionite kasvu pidurdamisest. Reaktsioone viimasele ettepanekule v\u00f5ivad tugevama n\u00e4rvikavaga inimesed lugeda sotsiaalmeediast.<\/p>\n
J\u00e4rele j\u00e4\u00e4vad lihtsamad ja pikas perspektiivis negatiivsema m\u00f5juga otsused.<\/p>\n
V\u00f5ime mitte midagi teha ja purjetada edasi nii, nagu seda on seni tehtud. Kaitsekilbina saab kasutada igasuguseid v\u00e4ljendeid, n\u00e4iteks erakorralised meetmed, julgeoleku vajadus, EL-i eelarvepoliitika vabastusklausel jne. Nende loosungite varjus saab laenu arvelt rahulikult jooksvaid kulusid edasi finantseerida. Kasuks tuleb ka avaliku sektori palgakasv ja inflatsioon, sest siis laekuvad nii t\u00f6\u00f6j\u00f5u kui ka tarbimismaksud paremini ning riigikassase tuleb rohkem raha.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes tuleb tegelik eelarve puuduj\u00e4\u00e4k v\u00e4iksem, kui esialgsete prognoosidega ennustati, sest prognoosid on pigem konservatiivsed ehk v\u00e4ga k\u00f5rget inflatsiooni ei ennusta. JOKK, nagu tavatsetakse \u00f6elda.<\/p>\n
Keerulised ajad vajavad raskeid ja riigimehelikke otsuseid, aga kas meie erakonnad on selleks valmis, seda n\u00e4itavad j\u00e4rgnevad kaks\u2013kolm aastat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d5hus on tunda, et valimised on l\u00e4henemas, olgu selleks siis debatt v\u00f5imalike presidendikandidaatide \u00fcle v\u00f5i arutelud meie riigi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":180703,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,74537,33,35,34,36,31,32,21,28,29,672,2198,778,19,777,41139,53136,25,1194,1016,18499,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-180702","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eelarvepoliitika","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-majandus","22":"tag-majanduskasv","23":"tag-maksud","24":"tag-news","25":"tag-pension","26":"tag-pensioni-ii-sammas","27":"tag-pohimotte-koda","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-raul-eamets","30":"tag-riigieelarve","31":"tag-riigirahandus","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116594253670505315","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180702","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180702"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180702\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/180703"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180702"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180702"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180702"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}