{"id":180710,"date":"2026-05-18T07:02:08","date_gmt":"2026-05-18T07:02:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180710\/"},"modified":"2026-05-18T07:02:08","modified_gmt":"2026-05-18T07:02:08","slug":"andri-rohtla-uus-eelnou-jatab-tagaukse-sideandmete-lausalisele-kogumisele-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180710\/","title":{"rendered":"Andri Rohtla: uus eeln\u00f5u j\u00e4tab tagaukse sideandmete lausalisele kogumisele | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Justiitsministeerium on \u00fcritanud teha head, kuid ilmselt on siseministeeriumi ja allasutuste survel sideandmete kasutamist puudutavasse seadusemuudatusse j\u00e4etud sisse tagauks, kirjutab Andri Rohtla.<\/p>\n<p>On igati tervitatav, et p\u00e4rast aastaid tegevusetust otsustab justiitsministeerium l\u00f5puks t\u00fchistada sideandmete lausalist kogumist v\u00f5imaldava s\u00e4tte ning soovib l\u00f5petada k\u00f5igi Eesti elanike igap\u00e4evase eraelu puutumatuse rikkumise. Kahjuks loob ka uus seaduseeln\u00f5u v\u00f5imaluse, et formaalselt eelmine seaduse s\u00e4te t\u00fchistatakse, kuid lausaline kohustus j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n<p>Oma kommentaari l\u00f5pus <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610024557\/liisa-pakosta-lahendus-mis-lopetab-sideandmete-sailitamise-patiseisu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">mainib justiits- ja digiminister Liisa Pakosta<\/a>, et kui riigi julgeolekule v\u00f5i p\u00f5hiseaduslikule korrale peaks tekkima vahetu ja t\u00f5sine oht, siis annab uus seadus v\u00f5imaluse ajutiselt rakendada tunduvalt rangemat andmete s\u00e4ilitamise korda. Olles tutvunud kavandatava seadusemuudatusega, siis justiitsminister ilustab olukorda oluliselt.<\/p>\n<p>Esiteks ei n\u00e4e seadusemuudatus ette &#8220;tunduvalt rangemat andmete s\u00e4ilitamise korda&#8221;. Seadusemuudatus n\u00e4eb ette sedasama lausalist sideandmete s\u00e4ilitamist. K\u00f5igi elanike sideandmete s\u00e4ilitamine t\u00f5esti on &#8220;tunduvalt rangem kord&#8221;, kuid samuti on s\u00e4tte sellisel viisil esitlemine selgelt eksitav.<\/p>\n<p>Lausaline sideandmete s\u00e4ilitamine ei naase ainult vahetu ja t\u00f5sise julgeolekuohu korral, vaid ka siis, kui on &#8220;ettearvatav k\u00f5rgendatud oht&#8221;. Arvestades aga j\u00f5ustruktuuride hiljutisi t\u00f5lgendusi julgeolekuohust, on selline m\u00e4\u00e4ratlus selgelt liiga laialivalguv.<\/p>\n<p>Kui juhtiv riigiprokur\u00f6r peab julgeolekuohuks saadikupuutumatuse v\u00f5tmata j\u00e4tmist, siis on \u00e4\u00e4rmiselt ebaselge, millal esineb ettearvatav k\u00f5rgendatud oht. Sellele on juhtinud t\u00e4helepanu ka<a href=\"https:\/\/arvamus.postimees.ee\/8462899\/peeter-espak-eesti-rahvas-kui-julgeolekuoht\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> Peeter Espak<\/a>, nentides tendentsi, et riik on asunud igat oma \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5ttega vastuolus olevat k\u00e4itumist p\u00f5hjendama terminiga &#8220;julgeolekuoht&#8221;.<\/p>\n<p>Veel enam, kui meie idanaaber Venemaa on ja j\u00e4\u00e4b meie k\u00f5rvale selgeks ja ettearvatavaks julgeolekuohuks, tekib p\u00f5hjendatult kahtlus, et lausaline kogumine ei j\u00e4\u00e4 ajutiseks, vaid pidevaks n\u00e4htuseks, millele on lihtsalt leitud uus p\u00f5hjendus.<\/p>\n<p>Sellele viitab ka meetme v\u00e4idetav ajutisus. Seadusemuudatuse j\u00e4rgi saab valitsus anda korralduse lausaliseks kogumiseks kuni neljaks aastaks ning seda saab pikendada nelja aasta kaupa. V\u00f5rreldes j\u00e4litustoiminguteks antava maksimaalselt kahekuulise perioodiga on tegemist igavikuga.<\/p>\n<p>Puudub igasugune p\u00f5hjendus, miks peaks selline ajutine meede olema j\u00e4litustoimingute loast pikem, arvestades, et Euroopa Kohus peab nende kahe riivet sama intensiivseks.<\/p>\n<p>&#8220;Pikemaajalise ohuseisundi t\u00f5ttu lausaline kogumine ei ole ka Euroopa Kohtu praktikaga koosk\u00f5las.&#8221;<\/p>\n<p>Pakutud ajutine ajavahemik ei vasta ka meetme eesm\u00e4rgile. Etten\u00e4htavalt nelja-aastane oht on pidev ohuseisund, mis ei ole selle erandi m\u00f5tteks. Pikemaajalise ohuseisundi t\u00f5ttu lausaline kogumine ei ole ka Euroopa Kohtu praktikaga koosk\u00f5las.<\/p>\n<p>Eeln\u00f5u ei vasta Euroopa Kohtu praktikale ka seet\u00f5ttu, et kes otsustab ajutise meetme kohaldamise. Euroopa Kohus on selgitanud, et lausalist kogumist julgeolekukaalutlustel v\u00f5ib rakendada ainult erandjuhtudel ning konkreetse ohu korral, kuid selgi juhul peab meetme heaks kiitma kohus v\u00f5i sellega v\u00f5rdne s\u00f5ltumatu haldusasutus. Valitsus selleks aga ei ole.<\/p>\n<p>Justiitsministeerium on \u00fcritanud teha head, kuid ilmselt on siseministeeriumi ja allasutuste survel seadusemuudatusse j\u00e4etud sisse tagauks selleks, et saaks j\u00e4tkuda sama \u00f5igusvastane olukord uues kuues, minnes vastuollu Euroopa Kohtu seisukohtadega.<\/p>\n<p>Kui ministeeriumid ei saa omavahel kokku lepitud \u00f5igusp\u00e4rases lahenduses, on ainuv\u00f5imalik vaid \u00fcks lahendus: t\u00fchistage \u00fcksnes sideandmete lausalist kogumist v\u00f5imaldav s\u00e4te ning seej\u00e4rel asuge muid ajutisi lahendusi v\u00e4lja m\u00f5tlema. \u00d5iguskaitseorganid saavad vahepealsel ajal j\u00e4tkuvalt koguda legitiimsel \u00e4rilisel eesm\u00e4rgil kogutud andmeid, seega on hirmujutud kohe vohama hakkavast kuriteolainest samuti asjatud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Justiitsministeerium on \u00fcritanud teha head, kuid ilmselt on siseministeeriumi ja allasutuste survel sideandmete kasutamist puudutavasse seadusemuudatusse j\u00e4etud sisse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":144131,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[18293,26,27,37,33,35,34,36,15243,31,32,21,13952,5209,1200,28,29,19,25,67060,80364,71022,66348,23,24,22,20,1012,96,30],"class_list":["post-180710","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andri-rohtla","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-kohus","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juriidika","tag-justiits-ja-digiministeerium","tag-kuritegevus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sideandmed","tag-sideandmete-eelnou","tag-sideandmete-kasutamine","tag-sideandmete-kogumine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-venemaa","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180710","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180710"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180710\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/144131"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180710"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180710"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180710"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}