{"id":180719,"date":"2026-05-18T07:19:10","date_gmt":"2026-05-18T07:19:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180719\/"},"modified":"2026-05-18T07:19:10","modified_gmt":"2026-05-18T07:19:10","slug":"cannesi-paevik-6-prantslaste-jalajalg-voistluses-hakkab-minema-ebaproportsionaalselt-suureks-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180719\/","title":{"rendered":"Cannes’i p\u00e4evik #6: prantslaste jalaj\u00e4lg v\u00f5istluses hakkab minema ebaproportsionaalselt suureks | Film"},"content":{"rendered":"

Kogemata koorus kuue-filmi-p\u00e4ev v\u00e4lja, ajad klappisid ilusti ja natuke pidi jooksma vahepeal \u00fchest kinost teise, et maanduda seej\u00e4rel l\u00f5hnastatud daami k\u00f5rvale oma higise s\u00e4rgiga: bonjour!<\/p>\n

“T\u00e4is Phil”
“Full Phil”
Quentin Dupieux
Prantsusmaa
2026
Midnight Screenings<\/p>\n

Otsida Dupieux’ filmidest t\u00e4hendust on nagu p\u00fc\u00fcda tuult v\u00e4ljal. Ta on ka ise \u00f6elnud, et l\u00e4htub pigem absurdist kui t\u00e4hendusest. Kuskilt alguse saanud ideed ei pruugi terviku m\u00f5ttes \u00fcldse samas kohas ega isegi samas maailmas l\u00f5ppeda.<\/p>\n

Tohutu produktiivsuse juures on ta teinud asju, mis mulle v\u00e4ga meeldivad, aga ka selliseid, mis \u00fcldse korda ei l\u00e4he. Oma pealtn\u00e4ha t\u00e4iesti suvalise struktuuriga ja l\u00e4bi m\u00f5tlemata, tunde pealt riffivate filmidega on ta aga \u00fcsna ainulaadne tegelane praegusel filmimaastikul, keda ikka teatud huviga j\u00e4lgida p\u00fc\u00fcan.<\/p>\n

“T\u00e4is Phil” Autor\/allikas: Cannes<\/p>\n

Jutu j\u00e4tkuks: ta tundub Cannes’sis t\u00e4navu olevat lausa kahe uue filmiga (!). Neist esimene, “Full Phil” (ilmselt s\u00f5nam\u00e4ng ingliskeelsest tegus\u00f5nast fulfill ehk t\u00e4itma, k\u00fcllastuseni pakkuma), on jabur ja tubateaterlik lugu kolme p\u00f5hitegelasega: Magnaat (Woody Harrelson) ja tema t\u00fctar (Kristen Stewart) on Pariisis omavahelise suhte parandamise reisil (isa idee), aga kaklevad esimesest sekundist peale. M\u00e4ngu sekkub hotelli teenistuja (Charlotte Le Bon), kelle arvates on t\u00fcli ohtlik ja isal peab silma peal hoidma. T\u00fctar s\u00f6\u00f6b ja joob vahetpidamata, aga ajapikku hakkab tunduma, et sellest paisub hoopis isa k\u00f5ht ja ka kasvav joove on hoopis isale \u00fcle kandunud. Laias laastus ongi k\u00f5ik, l\u00f5pulahendust ei r\u00e4\u00e4gi.<\/p>\n

K\u00f5igi nende \u00fclit\u00e4pseks ja igavaks konstrueeritud v\u00f5istlusfilmide k\u00f5rval on “Full Phil” nagu s\u00f5\u00f5m v\u00e4rsket \u00f5hku oma anarhismiga. T\u00e4iesti m\u00f5ttetu, mis ongi asja m\u00f5te. Vahelduseks ka keegi, kes (vist) ei p\u00fc\u00fcagi meile mingit s\u00f5numit edastada. Woody Harrelson \u00fctles ka intervjuus, et eelistab n\u00fc\u00fcdsel ajal m\u00e4ngida pigem Euroopa filmides. “Kurbuse kolmnurk” ja “Full Phil” \u2013 pole paha.<\/p>\n

7 \/ 10<\/p>\n

“Revolutsiooni proovid”
“Rehearsals for a Revolution”
Pegah Ahangarani
T\u0161ehhi-Hispaania
Special Screenings<\/p>\n

Tegelikult ju Iraani film \u2013 Iraani autor, teemad ja ajalugu \u2013, aga Iraan pragusel ajal enam neid filme ei rahasta, mida me vaadata viitsiksime.<\/p>\n

Vaatan ja imestan juba ei-tea-mitmendat korda, et kuidas neil see kinematograafiline poeesia nii kergelt k\u00e4tte tuleb. Nad kirjutavad oma filme t\u00f5epoolest otsekui v\u00e4rsivormis, riimuvate visuaalsete fraasidega, tervikuks p\u00f5imuvate salmidega, iseennastki alati ridade vahele ja sisse pannes. Iraanilik modernistlik l\u00e4henemine juhib ka seda dokki siin, autor on tekstis pidevalt kohal, ja viimases episoodis lausa konstrueerime ja dekonstrueerime osa s\u00fcntaksit koos autoriga k\u00e4igupealt.<\/p>\n

“Revolutsiooni proovid” Autor\/allikas: Medianest \/ Fasten Films \/ Cannes<\/p>\n

Selle kontseptuaalse l\u00e4henemise taga on aga ka uskumatult tugev sisu: viiel eri ajastul tehtud viis katset kukutada Iraani autoritaarset v\u00f5imu l\u00e4bikukkunud revolutsioonides. Autoril on kohati t\u00e4iesti uskumatut arhiivimaterjali pakkuda v\u00f5i on ta siis napid v\u00f5imalused maksimaalselt \u00e4ra kasutanud, punudes arhiivil\u00f5igud kokku just sel moel, et need on k\u00f5ik jutustuse teenistuses.<\/p>\n

Aga siiski, kasv\u00f5i \u00fcks n\u00e4ide: 2009. aasta “Rohelise laine” t\u00e4navarahutuste ajal filmides pillab ta k\u00e4est kaamera. \u00dcks tema j\u00e4rel jooksev mees korjab selle \u00fcles ja j\u00e4rgneb v\u00f5tet j\u00e4tkates autorile. Hiljem, kaamerat \u00fcle andes, j\u00e4\u00e4b ka autor ise pildile. Re\u017eiss\u00f6\u00f6ril Pegah Ahangaranil on v\u00f5imalus n\u00e4ha enda videos ootamatult iseennast, v\u00e4ga murrangulisel hetkel. Ja selliseid momente on veel.<\/p>\n

\u00d5nnetuseks avaneb ka Pandora laegas: Ahangarani isa ja ema \u2013 ka siin filmis kohal, kas f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5i arhiivi kaudu \u2013 on m\u00f5lemad filmire\u017eiss\u00f6\u00f6rid, kelle loominguga pole \u00fcldse tuttav, nii et v\u00f5imalus minna ja vaadata, mis seal j\u00e4neseurus on ja kui kaugele see viib…<\/p>\n

8,5 \/ 10<\/p>\n

“Topeltvabadus”
“Double Freedom”https:\/\/kultuur.err.ee\/”La Libertad Doble”
Lisandro Alonso
Argentiina
2026
Quinzaine des cin\u00e9astes<\/p>\n

Argentiinlane Alonso on tuntud kui \u00fcks n-\u00f6 slow cinema juhtfiguure ja selle arvestusega oli ehk lihtsam filmi siseneda. Oleksin seda tahtnud \u00f6elda ka naisele enda k\u00f5rval, kes paarik\u00fcmne avaminuti j\u00e4rel s\u00fcgavalt ohkas ja siis edasi magas. V\u00e4ga huvitav oli ennastki k\u00f5rvalt vaadata, kuna siin festivalil on iga keskmine sekund-minut-tund v\u00e4ga hektiline, siis \u00fcht\u00e4kki pannakse keha olukorda, kui signaali v\u00f5i infot ei tulegi normaalse tihedusega enam peale. Nagu oleks Red Bulli kan\u00fc\u00fcl k\u00fcljest \u00e4ra v\u00f5etud.<\/p>\n

Alonso on isegi selle slow cinema kontekstis v\u00e4ga rahulik, tegevusi n\u00e4idatakse kaua ja monteerimata. Midagi ei pruugigi toimuda enamuse ajast. Keha hakkab muidugi protestima sellise v\u00e4givaldse aeglustuse peale, k\u00e4iguvahetus on liiga j\u00e4rsk, vastukaaluks p\u00fc\u00fcab organism end v\u00e4lja l\u00fclitada ja suruda peale uinumist. Kaitsereaktsioon. Pole hullu, peame vastu.<\/p>\n

“Topeltvabadus” Autor\/allikas: Cannes<\/p>\n

Kui esimene \u0161okk on l\u00e4bi, siis algab aklimatiseerumine, umbes nagu kosmonautidel, aga nemad peavad omaks v\u00f5tma n\u00e4iteks kaaluta oleku, mina loobuma aja fikseerimisest igal hetkel. T\u00e4heldan j\u00e4rkj\u00e4rgulist kohanemist ja poole filmi pealt j\u00e4lgin juba suurima t\u00e4helepanuga seda, kuidas mitte midagi ei juhtu. M\u00f5te r\u00e4ndab vahel filmiga kaasa, vahel m\u00f5nda k\u00f5rvalteed pidi mujale. Igavus on nagu peoga p\u00fchitud ja siis veel mingil hetkel saabub s\u00f5na otseses m\u00f5ttes meditatiivne seisund. Stasis. Aeg ongi seisma j\u00e4\u00e4nud. V\u00f5rratu kogemus, mida meie kinodes v\u00e4ga tihti kogeda ei \u00f5nnestu.<\/p>\n

Ahjaa, filmist ka. Talunik elab rahulikult oma elu ja teeb t\u00f6\u00f6d, kuni selgub, et ta raviasutuses asuv vaimse puudega \u00f5de peab sealt \u00e4ra tulema, sest hooldekodu pannakse kinni. \u00d5de tuleb vennaga koju kaasa ja hakkab \u00fcmbritsevat maailma kaardistama. Ja siis veel l\u00f5pp, mida ei r\u00e4\u00e4gi. Ongi k\u00f5ik.<\/p>\n

7,5 \/ 10<\/p>\n

“Garance”
Jeanne Herry
Prantsusmaa
P\u00f5hiv\u00f5istlusprogramm<\/p>\n

Garance (Adele Exarchopoulos) on andekas noor n\u00e4itleja ja iga peo hing. Kahjuks peab seda hinge aga vaikselt alkoholiga toitma ja eks peatselt hakkab see hoopis teda s\u00f6\u00f6ma.<\/p>\n

P\u00e4ris huvitav on vaadata funktsioneeriva alkohooliku vaikset v\u00f5itlust paratamatusega, sest elatakse ju kogu aeg krediidi peale. Siin pole liigset hukkam\u00f5istu ja t\u00fc\u00fctut moraaliga lagip\u00e4he tagumist, pigem \u00fcritatakse m\u00f5ista ja lahendust leida. Sellise case study’na on siin omad momendid, aga teisalt kaldutakse liigsesse didaktikasse.<\/p>\n

“Garance” Autor\/allikas: Cannes<\/p>\n

Peaosalisel muidugi avaneb siin v\u00f5imalus teha \u00fcks selline korralik mitmetahuline roll. Parima naispeaosalise v\u00e4ikesesse v\u00f5imalikku ringi ta selle esitusega igatahes j\u00f5uab, aga vara on veel praeguseks poole peale j\u00f5udnud v\u00f5istlusprogrammis suuri j\u00e4reldusi teha.<\/p>\n

5 \/ 10<\/p>\n

“Moulin”
L\u00e1szl\u00f3 Nemes
Prantsusmaa-Belgia-USA
P\u00f5hiv\u00f5istlusprogramm<\/p>\n

Prantslaste jalaj\u00e4lg hakkab v\u00f5istluses minema juba ebaproportsionaalselt suureks ja ausalt \u00f6elda \u00e4hvardab see samm monokultuursuse suunas kompromiteerida tervikut, mis peaks justkui olema maailma filmikunsti paremik. N\u00fc\u00fcd siis on lisaks prantsuse autorite filmidele Ol\u00fcmposele valitud ka Asghar Farhadi, Ryusuke Hamaguchi ja Laszlo Nemesi prantsuse filmid, ja mujalgi filmides on prantslastele pugemise m\u00e4rke siin-seal n\u00e4ha. Kui filme hakatakse tegema festivalidele, siis on laeva kurss k\u00fcll vale.<\/p>\n

“Moulin” Autor\/allikas: Pitchipoi Productions \/ Studio TF1 \/ Cannes<\/p>\n

Ungarlane Nemes on meid otsustanud veenda selles, et natsid olid v\u00e4ga pahad. Kuigi ta on seda juba varem teinud oma seni ainukeses heas filmis “Sauli poeg”. Seevastu on v\u00e4ga \u00f5ilis Prantsuse vastupanuliikumine, kelle k\u00f5rgem juht Jean Moulin (Gilles Lellouche) saadetakse okupeeritud tsooni uut logistikat korraldama, aga kes kukub kinni. N\u00fc\u00fcd tuleb tal hakata vastupanu osutama Lyoni Gestapo juhile Klaus Barbiele, keda m\u00e4ngides saab Lars Eidinger oma sisemise elaja korralikult v\u00e4lja lasta.<\/p>\n

M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et film linastus 35mm koopia pealt, aga iseenesest on tegemist \u00fcheplaanilise kangelaslooga, mis suures osas koosneb piinamisest ja kannatustest. Happy days.<\/p>\n

4 \/ 10<\/p>\n

“Hope”
Na Hong-jin
L\u00f5una-Korea
P\u00f5hiv\u00f5istlusprogramm<\/p>\n

Alustuseks tahaks k\u00fcsida k\u00fcll, et miks on see uus L\u00f5una-Korea mega-blockbuster (nende kalleim film peaks olema) \u00f6iste linastuste asemel p\u00f5hiv\u00f5istlusprogrammis. Puhas \u017eanrikas, kuigi eri ulme\u017eanre segav, aga kindlasti mitte v\u00f5istlusfilm…<\/p>\n

Esimene tund kulub koletise viidetele, kui seni vaid kuulda olevat monstrumit ajab taga seltskond korealasi. Koletis m\u00f6irgab hirmsalt, meid peaks hoidma \u00e4revuses kujutelm, milline ta on, aga tunni l\u00f5puks settib sisse kerge v\u00e4simus. J\u00e4rgmises osas koll paljastatakse ja tuleb kahjuks temaga koos lagedale ka suht puine CGI. Siis aga hakatakse lookihistusi peale kuhjama ja halvad arvutiefektid muutuvad ebaolulisemaks, sest film keerab vindi nii totaalselt \u00fcle, et vahet pole \u2013 ega nad ennast liiga t\u00f5siselt ju ei v\u00f5ta niikuinii.<\/p>\n

“Hope” Autor\/allikas: Cannes<\/p>\n

Kui muidu on filmide ajur\u00fcnnakutel ilmselt mingi ideede nimekiri, kust valitakse parimad, siis “Hope’i” ajur\u00fcnnakul tehti nimekiri valmis ja otsustati k\u00f5ik sisse panna, algusest l\u00f5puni. Siin on paar \u00fcsna metsikut laiendust, kohati on igav, siis naljakas, siis t\u00fc\u00fctu, siis korraks p\u00f5nev. V\u00e4ga k\u00f5ikuva kvaliteediga, aga see on alles kolmefilmise sarja esimene osa. L\u00f5pp ei j\u00e4ta kahtlustki, et siit on plaan edasi minna.<\/p>\n

5 \/ 10<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kogemata koorus kuue-filmi-p\u00e4ev v\u00e4lja, ajad klappisid ilusti ja natuke pidi jooksma vahepeal \u00fchest kinost teise, et maanduda seej\u00e4rel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":180720,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[11814,80021,37,33,35,173,34,36,208,80377,80382,80375,80374,80372,80381,140,80383,80384,80379,80373,80378,80376,80380],"class_list":{"0":"post-180719","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-cannes","9":"tag-cannesi-paevik","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-film","17":"tag-full-phil","18":"tag-garance","19":"tag-hope","20":"tag-jeanne-herry","21":"tag-laszlo-nemes","22":"tag-lisandro-alonso","23":"tag-meelelahutus","24":"tag-moulin","25":"tag-na-hong-jin","26":"tag-pegah-ahangarani","27":"tag-quentin-dupieux","28":"tag-revolutsiooni-proovid","29":"tag-tais-phil","30":"tag-topeltvabadus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116594368060395837","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180719","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180719"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180719\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/180720"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180719"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180719"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180719"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}