K\u00fcsimus ei s\u00fcnni t\u00fchjast kohast. Viimased aastad on energiaturgudele olnud erakordselt turbulentsed. Ukraina s\u00f5da, Venemaa gaasitarnete katkemine, L\u00e4his-Ida konfliktid ja geopoliitiliste pingete kasv on muutnud energia k\u00fcsimuse taas \u00fcheks maailma keskseks teemaks.<\/p>\n
Marko Alliksoni hinnangul ei olegi asi niiv\u00f5rd pessimismis, kuiv\u00f5rd m\u00e4\u00e4ramatuses. \u201eLiiga suur m\u00e4\u00e4ramatus on see, mis tekitab pessimismi,\u201c \u00fctleb ta. <\/p>\n
Ta meenutab, et enne Venemaa sissetungi Ukrainasse ei uskunud suur osa turuosalistest, et selline stsenaarium v\u00f5iks reaalselt juhtuda. Kui aga juhtus, muutusid hinnad p\u00e4evadega ulatuses, mida polnud varem n\u00e4htud. \u201e\u00dchel hetkel n\u00e4gid inimesed, et see, mida peeti v\u00f5imatuks, v\u00f5ib tegelikult juhtuda.\u201c<\/p>\n
Ja just see muudab energiaturud eriliseks. Sageli ei liigu hinnad mitte ainult numbrite j\u00e4rgi, vaid ka ootuste, hirmude ja ebakindluse j\u00e4rgi.<\/p>\n
Kas energiap\u00f6\u00f6re on \u00fcldse kunagi toimunud?<\/p>\n
Esile kerkib \u00fcks k\u00f5ige huvitavam ja v\u00f5ib-olla ka k\u00f5ige provokatiivsem k\u00fcsimus kogu energiadebatis. Hanno Lindpere toob arutellu inspiratsiooniks prantsuse teadlase Jean-Baptiste Fressozi k\u00e4sitluse energiast, mille \u00fcks keskseid v\u00e4iteid seab kahtluse alla m\u00f5iste, mida kasutame peaaegu igap\u00e4evaselt.<\/p>\n
\u201eRaamatu \u00fcks p\u00f5hiv\u00e4iteid on see, et m\u00f5iste nagu energiap\u00f6\u00f6re v\u00f5i rohep\u00f6\u00f6re ei pruugi olla p\u00e4ris korrektne. Ajaloos pole tegelikult toimunud selliseid p\u00f6\u00f6rdeid, kus \u00fcks energiaallikas lihtsalt kaob \u00e4ra ja teine tuleb asemele,\u201c \u00fctleb Lindpere.<\/p>\n
Oleme harjunud kirjeldama inimkonna arengut kui j\u00e4rjestikuseid energiaajastuid. K\u00f5igepealt puiduajastu, seej\u00e4rel kivis\u00fcsi, siis nafta ning n\u00fc\u00fcd taastuvenergia. Selline narratiiv loob mulje, nagu oleks \u00fcks energiaallikas teise v\u00e4lja vahetanud ning maailm oleks liikunud \u00fchest etapist j\u00e4rgmisse.<\/p>\n
Fressozi vaade on m\u00e4rksa n\u00fcansirikkam. Tema hinnangul ei ole ajalugu liikunud mitte asendamise, vaid kuhjumise loogika j\u00e4rgi. Uued energiaallikad ei t\u00f5rju vanu k\u00f5rvale \u2013 need lisanduvad olemasolevatele ning laiendavad v\u00f5imalusi, mida energia kasutamine \u00fchiskonnale pakub.<\/p>\n
Allikson leiab, et ajaloolised andmed toetavad seda m\u00f5tet \u00fcsna h\u00e4sti. \u201eKui vaadata ajaloolisi andmeid, siis tegelikult pole midagi \u00e4ra kadunud. Puitu kasutatakse endiselt, s\u00fctt kasutatakse endiselt, naftat kasutatakse endiselt. Iga uus energiaallikas on lihtsalt toonud juurde uusi v\u00f5imalusi.\u201c<\/p>\n
See v\u00f5ib esmapilgul k\u00f5lada vastuoluliselt. Oleme harjunud m\u00f5tlema, et taastuvenergia tulek t\u00e4hendab automaatselt fossiilk\u00fctuste taandumist. Tegelikkuses ei pruugi pilt olla nii sirgjooneline. Kui maailmamajandus kasvab ja energiavajadus suureneb, siis v\u00f5ib juhtuda, et taastuvenergia kasvab kiiresti, kuid samal ajal kasvab ka kogu energiatarbimine tervikuna.<\/p>\n
Nii muutub ka k\u00fcsimuse fookus. \u201eV\u00f5ib-olla ei ole k\u00f5ige olulisem k\u00fcsida, milline energiaallikas millise v\u00e4lja vahetab. V\u00f5ib-olla on olulisem k\u00fcsida, mida uus energiaallikas v\u00f5imaldab teha sellist, mida varem teha ei saanud,\u201c s\u00f5nab saatejuht.<\/p>\n
Elektrifitseerimine on selle \u00fcks selgemaid n\u00e4iteid. Elekter ei ole lihtsalt j\u00e4rjekordne energiaallikas teiste k\u00f5rval \u2013 see on viis, kuidas energiat kasutada. Valgustus, transport, andmet\u00f6\u00f6tlus, tootmine, sidepidamine ja t\u00e4nane digitaalne maailm tervikuna toimivad suuresti t\u00e4nu sellele.<\/p>\n
\u201eElekter on lihtsalt erakordselt mugav asi,\u201c \u00fctleb Allikson. \u201eSa saad selle v\u00f5imsuse hetkega p\u00f5hja keerata ja hetkega maha v\u00f5tta.\u201c Just selles v\u00f5ibki peituda energia arenguloo tegelik loogika, ehk mitte vanade lahenduste kadumises, vaid uute v\u00f5imaluste pidevas juurde tekkimises.<\/p>\n
Rohep\u00f6\u00f6re ja reaalsus ei liigu alati samas tempos<\/p>\n
Nii j\u00f5uabki vestlus rohep\u00f6\u00f6rdeni. Avalikus arutelus k\u00e4sitletakse rohep\u00f6\u00f6ret sageli v\u00e4ga mustvalgelt: kas ollakse selle poolt v\u00f5i vastu. Ent Alliksoni hinnangul on p\u00e4ris maailm palju keerulisem. \u201eTaastuvenergia ja gaas ei v\u00f5itle omavahel. Nad t\u00e4iendavad teineteist.\u201c<\/p>\n
See m\u00f5te k\u00f5lab ehk ootamatult ajal, mil gaasi n\u00e4hakse sageli kui midagi, millest tuleks kiiresti eemalduda. Ent taastuvenergia \u00fcks keskseid v\u00e4ljakutseid on selle k\u00f5ikuvus. Tuul ei puhu alati. P\u00e4ike ei paista alati.<\/p>\n
Keegi peab s\u00fcsteemi tasakaalus hoidma. Ja v\u00e4ga sageli on selleks gaas. Paradoksaalselt v\u00f5ib taastuvenergia kasv suurendada vajadust just nende lahenduste j\u00e4rele, mida sageli peetakse vanaks maailmaks.<\/p>\n
Vestluses puudutatakse ka Euroopa CO\u2082 s\u00fcsteemi ning selle m\u00f5ju. Allikson tunnistab, et s\u00fcsteem on aidanud muuta energiatootmist taastuvamaks, kuid lisab kohe olulise t\u00e4psustuse: \u201eEesm\u00e4rk on olnud \u00f5ige, aga s\u00fcsteem ise on \u00fcsna habras.\u201c<\/p>\n
Tema s\u00f5nul p\u00fc\u00fctakse mehhanisme pidevalt kohendada ja t\u00e4iustada, kuid k\u00fcsimus on selles, kuiv\u00f5rd on v\u00f5imalik keerulist turgu administratiivselt juhtida.<\/p>\n
Miks mudelid sageli eksivad?<\/p>\n
Energeetika \u00fcks suurimaid v\u00e4ljakutseid on pikk vaade tulevikku. Elektrijaamu ei ehitata kolmeks aastaks. Sageli tehakse investeerimisotsuseid kahe-kolmek\u00fcmneks aastaks.<\/p>\n
Lindpere k\u00fcsib otse: \u201eKas me \u00fcldse teame piisavalt, et selliseid otsuseid teha?\u201c<\/p>\n
Alliksoni vastus on aus: \u201eMudelid s\u00f5ltuvad sellest, mida sa sinna sisse paned.\u201c<\/p>\n
Siin peitubki probleem. K\u00fcmme aastat tagasi tundus Euroopa energiaturg \u00fcsna rahulik. Hinnad olid stabiilsed, Venemaa gaas voolas ning suuri muutusi ei paistnud. Turg oli Alliksoni s\u00f5nul isegi m\u00f5nes m\u00f5ttes \u201euinutatud\u201c. \u201eTundus, et midagi v\u00e4ga teha ei olegi vaja. K\u00f5ik toimis justkui iseenesest,\u201c meenutab ta.<\/p>\n
Siis muutus k\u00f5ik. CO\u2082 hinnad t\u00f5usid. Venemaa alustas s\u00f5da. Energiakriis l\u00f5i hinnad \u00fcles. Taastuvenergia investeeringud kasvasid kiiresti. Mudelid, mis veel m\u00f5ni aasta tagasi tundusid usaldusv\u00e4\u00e4rsed, kaotasid oma t\u00e4henduse.<\/p>\n
Alliksoni s\u00f5nul ei ole probleem ainult selles, et tulevikku on raske ennustada. Sageli ei m\u00e4rgata ka neid muutusi, mis juba silme ees toimuvad. \u201eSa v\u00f5id olla kogu aeg turu sees, sul v\u00f5ivad olla k\u00f5ik mudelid olemas, aga ikkagi ei pruugi sa aru saada, mis j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal juhtuma hakkab,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n
Lindpere v\u00f5tab selle kokku m\u00f5ttega, mis j\u00e4\u00e4b saatest laiemaltki k\u00f5lama: \u201eP\u00e4ris elu muudab eeldusi kiiremini, kui mudelid suudavad reageerida.\u201c<\/p>\n
Ja v\u00f5ib-olla just see teebki energiasektori investorite jaoks korraga nii ohtlikuks kui ka erakordselt huvitavaks \u2013 maailm v\u00f5ib muutuda kiiremini, kui enamik prognoose eeldab.<\/p>\n
Kas tuumaenergia on lahendus v\u00f5i liiga optimistlik unistus?<\/p>\n
Vestluse l\u00f5pupoole j\u00f5utakse teemani, mille \u00fcmber k\u00e4ib kogu maailmas uus diskussioon \u2013 tuumaenergia. Allikson ei kahtle, et tuumaenergial on koht tulevikus. Kuid ta seab k\u00fcsim\u00e4rgi liiga optimistlike ootuste taha. \u201eKui r\u00e4\u00e4gitakse, et Eestis v\u00f5iks v\u00e4ike moodultuumajaam valmis saada juba 2035. aastaks, siis mina seda ei usu.\u201c<\/p>\n
Tema hinnangul on realistlikum vaadata kaugemale. P\u00f5hjus ei seisne tehnoloogia puudumises, vaid \u00f5ppimisk\u00f5veras. \u201eEsimesed lahendused on alati kallid. Alles siis, kui sama tehnoloogiat ehitatakse k\u00fcmneid v\u00f5i isegi sadu kordi, hakkavad kulud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt langema,\u201c s\u00f5nab ta.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et tuumaenergia oleks halb idee. Pigem t\u00e4hendab see, et tehnoloogiline areng liigub sageli aeglasemalt, kui avalik debatt eeldab.<\/p>\n
Tuleviku k\u00f5ige huvitavam k\u00fcsimus<\/p>\n
Vestluse l\u00f5pus p\u00f6\u00f6rdub jutt tagasi selle juurde, kust saade alguse sai, ehk ideede juurde. Millised ideed v\u00f5ivad kujundada j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi ning milliste tehnoloogiate peale tasub maailmal tegelikult panustada?<\/p>\n
Kui vesiniku suhtes j\u00e4\u00e4b Allikson pigem ettevaatlikuks ning termotuumas\u00fcntees tundub tema hinnangul veel v\u00e4ga kauge tulevikuna, siis \u00fche valdkonna juures muutub tema toon m\u00e4rksa kindlamaks. See on energiasalvestus.<\/p>\n
Allikson usub, et just salvestuslahendused v\u00f5ivad kujuneda l\u00e4hiaastatel \u00fcheks k\u00f5ige murrangulisemaks arengusuunaks energiatehnoloogias. Tema s\u00f5nul on tegemist \u00fche valdkonnaga v\u00e4hestest, kus investeeringud toimivad juba t\u00e4na ilma ulatuslike riiklike toetusteta.<\/p>\n
\u201eSee on \u00fcks v\u00e4heseid valdkondi, kus t\u00e4na on v\u00f5imalik investeerida ilma massiivsete toetusskeemideta,\u201c \u00fctleb Allikson. Ta r\u00f5hutab, et akutehnoloogiate areng toimub v\u00e4ga kiiresti ning sama oluline kui tootmisv\u00f5imsuste kasv on v\u00f5ime energiat salvestada ja tarbimist ajas nihutada.<\/p>\n
\u201eKulud langevad kogu aeg ja see muudab salvestuse \u00fcha konkurentsiv\u00f5imelisemaks,\u201c m\u00e4rgib ta. \u201eKui alguses r\u00e4\u00e4giti pigem l\u00fchiajalisest salvestusest, siis t\u00e4na liigutakse juba j\u00e4rjest pikemate lahenduste poole.\u201c<\/p>\n
Vestluses j\u00f5utakse ka selleni, et j\u00e4rgmine suur l\u00e4bimurre ei pruugi tulla tingimata \u00fchest uuest energiaallikast, vaid hoopis energias\u00fcsteemide paremast tasakaalustamisest ja paindlikkusest.<\/p>\n
Allikson peab eriti huvitavaks uute akut\u00fc\u00fcpide arengut, mis v\u00f5iksid v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust liitiumist ja teistest kriitilistest toorainetest. \u201eKas v\u00f5i n\u00e4iteks naatriumi- v\u00f5i soolap\u00f5hised akud \u2013 sinna pannakse praegu v\u00e4ga palju raha,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n
Saate l\u00f5petuseks v\u00f5tab Hanno Lindpere kogu arutelu \u00fcsna h\u00e4sti kokku. Tema hinnangul j\u00e4i vestlusest k\u00f5lama arusaam, et energiatulevik ei kujune \u00fche suure revolutsiooni kaudu, kus \u00fcks tehnoloogia k\u00f5ik teised v\u00e4lja vahetab. \u201ePigem s\u00fcnnib muutus k\u00fcmnete v\u00e4ikeste arengute koosm\u00f5jus. Vana ja uus maailm eksisteerivad m\u00f5nda aega k\u00f5rvuti, t\u00e4iendades \u00fcksteist rohkem, kui esialgu paista v\u00f5ib.\u201c<\/p>\n
KPMG podcast\u2019i \u201eInvesteerimisideed ja universum: Energia\u201c t\u00e4ispikas episoodis avavad Hanno Lindpere ja Marko Allikson neid teemasid veelgi p\u00f5hjalikumalt \u2013 alates geopoliitikast ja rohep\u00f6\u00f6rde paradoksidest kuni tuumaenergia, vesiniku ning j\u00e4rgmiste suurte investeerimisideedeni.<\/p>\n
Kuula t\u00e4ispikka podcast\u2019i Spotifyst<\/a> v\u00f5i KPMG kodulehelt<\/a> ja m\u00f5tle kaasa, millised ideed v\u00f5ivad kujundada j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi maailma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00fcsimus ei s\u00fcnni t\u00fchjast kohast. Viimased aastad on energiaturgudele olnud erakordselt turbulentsed. Ukraina s\u00f5da, Venemaa gaasitarnete katkemine, L\u00e4his-Ida…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":180879,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,4527,34,36,7376,59265,2596],"class_list":["post-180878","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-energia","tag-estonia","tag-estonian","tag-gaas","tag-kpmg","tag-taastuvenergia"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116595114997539013","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180878","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180878"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180878\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/180879"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}