{"id":180946,"date":"2026-05-18T11:47:10","date_gmt":"2026-05-18T11:47:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180946\/"},"modified":"2026-05-18T11:47:10","modified_gmt":"2026-05-18T11:47:10","slug":"pogenenud-propagandistide-venemaal-balti-riikidest-tehtud-filmis-saab-sona-ka-eesti-riigireetur-dressen","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/180946\/","title":{"rendered":"P\u00f5genenud propagandistide Venemaal Balti riikidest tehtud filmis saab s\u00f5na ka Eesti riigireetur Dressen"},"content":{"rendered":"

Veidi enne 9. maid<\/a> esitleti Moskvas<\/a> uut dokumentaalfilmi. \u00dcritus toimus Venemaa riikliku propagandakontserni Rossija Segodnja ruumides. Lavale astus filmi autor, varem Riias<\/a> elanud Andrei Starikov.<\/p>\n

Vene propagandaportaali Sputnik<\/a> endine peatoimetaja Leedus<\/a> Marat Kasem teatas, et filmi autor on veel \u00fche propagandaportaali Baltnews peatoimetaja. Ka Baltnews kuulub Rossija Segodnja koosseisu nagu Sputnik, RIA Novosti ja teised.<\/p>\n

Koos Starikoviga esinesid poolt\u00fchja saali ees Kaasmaalaste \u00d5iguste Toetuse ja Kaitse Fondi ehk Pravfondi<\/a> juht Aleksandr Udaltsov, kes on Venemaa endine suursaadik L\u00e4tis, Venemaa uurimiskomitee polkovnik Aleksandr Pahtussov, Venemaa Rahvusliku Ajaloolise M\u00e4lu Keskuse spetsialist Dmitri Sur\u017eik ja Leedust p\u00e4rit Ernestas Mackevi\u010dius, kes on praegu m\u00f5jukas tegelane Venemaal.<\/p>\n

\u201eSee film on t\u00e4ielikult, absoluutselt Vene eriteenistuste projekt, mida on finantseerinud Pravfond,\u201c \u00fctles Kasem, kelle s\u00f5nul tegeleb Pahtussovi osakond Venemaa uurimiskomitees \u201ev\u00f5itlusega natsismi rehabiliteerimise vastu\u201c.<\/p>\n

Filmis korratakse juba h\u00e4sti tuntud Vene m\u00fc\u00fcte, et Balti riigid<\/a> vabastati, mitte ei okupeeritud, ning et n\u00fc\u00fcd on v\u00f5imule saanud natsikollaboraatorid, kes korraldavad apartheidi venekeelsete vastu, v\u00f5tavad maha n\u00f5ukogude m\u00e4lestusm\u00e4rke ja teravdavad kunstlikult konflikti Venemaaga. Filmi l\u00f5pus lubab autor, et 9. mai naaseb Balti riikidesse.<\/p>\n

Autor on saanud filmi jaoks eksklusiivintervjuu riigireetmises s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud Eesti<\/a> kaitsepolitsei<\/a> endise t\u00f6\u00f6taja Aleksei Dresseniga<\/a>, kes tegi pikka aega koost\u00f6\u00f6d Venemaa f\u00f6deraalse julgeolekuteenistusega (FSB<\/a>). 2015. aastal vahetati Dressen v\u00e4lja Eestist r\u00f6\u00f6vitud kaitsepolitseiniku Eston Kohveri<\/a> vastu.<\/p>\n

Filmis intervjueeritakse ka Aleksandr Djukovit, kes kanti juba 14 aastat tagasi L\u00e4tis musta nimekirja tuntud ajaloov\u00f5ltsijana. Ta on aasta tagasi v\u00e4lja antud Leedu ajaloost r\u00e4\u00e4kiva raamatu kaasautor. P\u00f5hiautor on Maksim Grigorjev, kes m\u00f5tleb v\u00e4lja Vene s\u00f5durite kangelastegusid Ukrainas<\/a> ning on tuntud alternatiivajalooraamatute j\u00e4rgi S\u00fc\u00fcriast<\/a>, Ukrainast ja teistest riikidest. Eess\u00f5na kirjutas raamatule Venemaa v\u00e4lisminister Sergei Lavrov<\/a>. Sama seltskond valmistab ette uut \u201eteost\u201c.<\/p>\n

L\u00e4ti telesaade \u201eNek\u0101 person\u012bga\u201c sai ligip\u00e4\u00e4su Pravfondi lekkinud dokumentidele, mis n\u00e4itavad, et L\u00e4ti ajaloost r\u00e4\u00e4kiva raamatu v\u00e4ljaandmiseks eraldas fond 1,7 miljonit rubla (umbes 19 000 eurot). Autorid lubasid Vene meedias raamatu ilmumist juba eelmisel aastal, aga m\u00e4rtsis teatati, et raamat ilmub \u201el\u00e4hiajal\u201c.<\/p>\n

Telesaate valduses on ka Moskva riikliku rahvusvaheliste suhete instituudi dotsendi Vladislav Vorotnikovi retsensioon, milles \u00f6eldakse, et \u00fcks autoritest on Ruslan Pankratov, kes on Riia linnaduuma endine liige, kes varjab end L\u00e4ti \u00f5igusem\u00f5istmise eest. Positiivsest k\u00fcljest mainis retsensent ainult seda, et raamatus on h\u00e4sti r\u00f5hutatud Venemaa roll L\u00e4ti kultuuri kujunemises. Muud sisu nimetatakse aga \u201etooreks mustandiks\u201c, sest ei ole kasutatud l\u00e4tikeelseid allikaid ning 1991. aasta j\u00e4rgse perioodi kohta on kasutatud ainult uudismaterjale ja Wikipediat, kusjuures geograafilistes ja isikunimedes on vead. Retsensent avaldas ka kahtlust, et on kasutatud tehisaru, kuigi m\u00e4rkis, et isegi see t\u00f6\u00f6 on mullusest \u201eLeedu ajaloost\u201c kvaliteetsem.<\/p>\n

Leedu rahvusringh\u00e4\u00e4lingu LRT uuriva osakonna toimetaja Indr\u0117 Makaraityt\u0117 \u00fctles, et selle raamatu autorid on varem kirjutanud raamatu Ukraina ajaloost, kasutades sama narratiivi \u2013 et Leedu riiki ei ole kunagi olemas olnud, vaid t\u00e4nap\u00e4eva Leedu on kunstlik toode.<\/p>\n

Endine Vene propagandist Kasem usub, et Venemaal on kaks eesm\u00e4rki: esimene on kinnitada oma ajaloolist positsiooni vabastaja ja Teise maailmas\u00f5ja v\u00f5itjana. Teine on vastandada end Balti riikide ajaloolisele kogemusele ja piirata nende oma narratiivi levikut.<\/p>\n

V\u00e4ljaande halb kvaliteet osutab Kasemi s\u00f5nul sellele, et autorite peamine eesm\u00e4rk on saada finantseering, mitte L\u00e4ti elanike m\u00f5jutamine. Korruptsiooniskeem on Kasemi s\u00f5nul k\u00f5igile teada: raha saajad annavad osa rahast Pravfondi juhtkonnale ja seal suletakse ebakvaliteetsele t\u00f6\u00f6le silmad.<\/p>\n

\u201eNad m\u00f5istavad ka, et ei saa m\u00fc\u00fca seda raamatut Riia poodides, n\u00e4iteks Polarises v\u00f5i Mnogo Knigis, sest see on keelatud. Pravfondi \u00fcritustel, n\u00e4iteks bankettidel v\u00f5i s\u00fcnnip\u00e4evadel, neid raamatuid lihtsalt kingitakse k\u00fclalistele ja loomulikult keegi neid ei loe,\u201c lisas Kasem.<\/p>\n

Sellest hoolimata n\u00e4itab see, et \u201eBalti suund\u201c saab j\u00e4tkuvalt raha, et Venemaa ei ole sellest loobunud. Ta toetab \u201eh\u00f5\u00f5guvat tuld\u201c, et vajalikul hetkel, n\u00e4iteks enne valimisi, korraldada ulatuslikum kampaania.<\/p>\n

L\u00e4ti v\u00e4lispoliitikainstituudi teadur Marts Ivaskis usub, et Venemaa ei ole valmis m\u00f5nest riigist ja selle m\u00f5jutamisest lihtsalt loobuma, eriti kui on olemas \u00fchine piir. \u201eIsegi kui t\u00e4heldatakse selliste ajaloonarratiividega seotud desinformatsioonioperatsioonide<\/a> kahanemist, ei t\u00e4henda see mingil juhul, et me v\u00f5ime end l\u00f5dvaks lasta,\u201c \u00fctles Ivaskis.<\/p>\n

Kampaaniad enne Rumeenia<\/a>, Moldova<\/a> ja Bulgaaria<\/a> valimisi n\u00e4itavad, et Venemaa on endiselt v\u00f5imeline valijate meeli m\u00f5jutama, kui selleks kasutatakse suuri ressursse.<\/p>\n

Eksperdid hoiatavad, et seda on oodata ka enne s\u00fcgisesi seimivalimisi L\u00e4tis.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veidi enne 9. maid esitleti Moskvas uut dokumentaalfilmi. \u00dcritus toimus Venemaa riikliku propagandakontserni Rossija Segodnja ruumides. Lavale astus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":180947,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[77046,80419,2332,26,27,2310,15446,37,33,35,80420,34,36,31,32,9251,21,3846,28,29,114,115,95,1949,108,19,25,33422,951,1945,3795,6422,1604,23,24,262,22,20,96,883,30,92,93,94],"class_list":["post-180946","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-9-mai","tag-aleksei-dressen","tag-balti-riigid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-bulgaaria","tag-desinformatsioon","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eston-kohver","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fsb","tag-headlines","tag-kaitsepolitsei","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-leedu","tag-maailm","tag-moldova","tag-moskva","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-pravfond","tag-riia","tag-rumeenia","tag-sergei-lavrov","tag-sputnik","tag-suuria","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-venemaa-propaganda","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180946","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180946"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180946\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/180947"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180946"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180946"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180946"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}