Inglise teadlased leidsid v\u00e4rkses uuringus, et inimkonna \u00e4\u00e4rmusliku paremak\u00e4elisuse taga v\u00f5ib olla kahel jalal k\u00e4imine ja suurem ajumaht.<\/p>\n
Teadlasi on vaevanud juba pikka aega k\u00fcsimus, miks on inimesed nii \u00fclekaalukalt paremak\u00e4elised. Maailmajaost olenemata eelistab paremat k\u00e4tt kasutada ligikaudu 90 protsenti inimestest. \u00dchelgi teisel elusoleval primaadiliigil sellist \u00fclekaalu ei esine. K\u00e4elisuse bioloogilisi ja geneetilisi tagamaid ning kujunemislugu on uuritud aastak\u00fcmneid, kuid selle alusp\u00f5hjus on j\u00e4\u00e4nud seni ebaselgeks, vahendab ScienceDaily<\/a>.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd viitavad teadlased v\u00e4rskes uuringus kahele peamisele evolutsioonilisele teet\u00e4hisele: kahejalgsusele ja ajumahu h\u00fcppelisele kasvule. Ajakirjas PLOS Biology ilmunud t\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsis Thomas A. P\u00fcschel koos kolleegidega Oxfordi \u00dclikoolist ja Readingi \u00dclikoolist kokku 2025 ahvi ja inimahvi kohta kogutud andmeid, mis katsid 41 erinevat primaadiliiki.<\/p>\n Teadlased panid peamised k\u00e4elisuse kujunemise teooriad proovile Bayesi mudelitega, mis arvestavad erinevate liikide vahelisi evolutsioonilisi tegureid. Nende sekka kuulub n\u00e4iteks\u00a0 t\u00f6\u00f6riistade kasutus, toitumine, elupaik, keha suurus, sotsiaalne struktuur, aju suurus ja liikumismustrid.<\/p>\n Kahel jalal k\u00e4imine ja suurem aju<\/p>\n Anal\u00fc\u00fcs algfaasis erinesid inimesed selgelt k\u00f5igist teistest primaatidest. Pilt muutus aga m\u00e4rgatavalt, kui teadlased lisasid mudelitesse kaks p\u00f5hitunnust: aju suuruse ning k\u00e4te ja jalgade pikkuse suhte, mis peegeldab kahejalgsust. Nende tunnustega arvestades ei tundunudki inimesed enam evolutsioonilise erandina. Tulemused viitavad, et kahel jalal k\u00e4imine ja suurema aju kombinatsioon v\u00f5ibki selgitada, miks eelistavad inimesed tugevalt paremat k\u00e4tt.<\/p>\n Uuringu p\u00f5hjal sai hinnata ka n\u00fc\u00fcdisinimeste v\u00e4ljasurnud eellaste t\u00f5en\u00e4olist k\u00e4elisust. Tulemuste kohaselt eelistasid varajased inimlased, nagu n\u00e4iteks Ardipithecus ja Australopithecus, sarnaselt t\u00e4nap\u00e4eva inimahvidele paremat k\u00e4tt vaid n\u00f5rgalt.<\/p>\n Seadusp\u00e4ra n\u00e4is aga Homo-perekonna ilmumisega oluliselt tugevnevat. Liikidel nagu Homo ergaster, Homo erectus ja neandertallased muutus parema k\u00e4e kasutus j\u00e4rjest valdavamaks, viies l\u00f5puks t\u00e4nap\u00e4eva inimestele omase \u00e4\u00e4rmusliku paremak\u00e4elembuseni.<\/p>\n As\u00fcmmeetriline k\u00e4ekasutus<\/p>\n Sellest suundumusest eristus \u00fcks eellaste liik: Homo floresiensis, keda nimetatakse sageli oma l\u00fchikese kasvu t\u00f5ttu k\u00e4\u00e4bikuks. Uurijate mudeli kohaselt oli sellel liigil parema k\u00e4e eelistus tunduvalt n\u00f5rgem. T\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul sobitub see leid laiema evolutsioonilise seadusp\u00e4raga. Homo floresiensisel oli suhteliselt v\u00e4ike aju ning tal olid s\u00e4ilinud f\u00fc\u00fcsilised kohastumused nii ronimiseks kui ka kahel jalal k\u00e4imiseks. Seet\u00f5ttu polnud ta t\u00e4ielikult kahejalgse eluviisiga kohanenud.<\/p>\n Teadlaste hinnangul viitavad t\u00f5endid kaheetapilisele evolutsioonilisele protsessile. Esiteks vabastas p\u00fcsti k\u00f5ndimine k\u00e4ed ja l\u00f5i uue evolutsioonilise surve, mis soosis spetsialiseeritumat ja as\u00fcmmeetrilisemat k\u00e4ekasutust. Hiljem, kui inimaju muutus suuremaks ja keerukamaks, sai parema k\u00e4e eelistus tunduvalt tugevamaks ja levinumaks.<\/p>\n Thomas P\u00fcscheli s\u00f5nul on tegu esimese uuringuga, kus pandi inimevolutsiooni k\u00e4elisuse peamisi h\u00fcpoteese proovile \u00fchtses raamistikus. T\u00f6\u00f6r\u00fchma j\u00e4relduste kohaselt on k\u00e4elisus seotud ilmselt inimeseks olemise p\u00f5hitunnustega, eelk\u00f5ige kahel jalal k\u00e4imise ja suurema ajuga. Primaadiliikide laialdane v\u00f5rdlus aitab seega eristada, millised k\u00e4elisuse omadused on iidsed ja liikidele \u00fchised ning millised ainuomased inimesele.\u00a0<\/p>\n Uuring t\u00f5statab ka uusi k\u00fcsimusi. N\u00e4iteks ei m\u00f5ista teadlased siiani t\u00e4ielikult, miks on vasakuk\u00e4elisus evolutsiooni k\u00e4igus p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i kuidas kinnitas tsivilisatsioon aja jooksul paremak\u00e4elisust.<\/p>\n Samuti pakub teadlastele huvi, kas loomade, n\u00e4iteks papagoide ja k\u00e4ngurute j\u00e4semete eelistus viitab s\u00fcgavamatele evolutsioonilistele seadusp\u00e4radele, mis \u00fchendavad v\u00e4ga erinevaid liike.<\/p>\n