Eestis on palju edukaid ettev\u00f5tteid. Suuremad nendest kuuluvad tihti riigile v\u00f5i on neil v\u00e4lismaised omanikud. Sageli on nad osa rahvusvahelistest kontsernidest. Nad tegutsevad korraga mitmes riigis ja kasutavad oma tegevuse rahastamiseks nii pangalaene kui v\u00f5lakirju. Suuri tootmisettev\u00f5tted m\u00f5jutavad tooraine- ja energiahindade pidevad k\u00f5ikumised.<\/p>\n
Tegelikult pole vahet, kui suur on sinu ettev\u00f5te. Finantsriskid ei s\u00f5ltu firma suurusest, vaid sellest, kuidas \u00e4ri on \u00fcles ehitatud. Riskide juhtimisest s\u00f5ltub kesk-pikas perspektiivis, kas sinu \u00e4ri \u00f5nnestub v\u00f5i mitte. Rahvusvahelistes firmades on riskid reeglina h\u00e4sti juhitud. Seal on kehtestatud selged poliitikad ja juhtimistavad, neil on riskide juhtimiseks palgatud spetsialistid ning neil on hea ligip\u00e4\u00e4s erinevatele riske maandavatele lahendustele.<\/p>\n
Tihti j\u00e4\u00e4vad riskid juhtimata, sest ettev\u00f5tja ei oska riski suurust rahasse panna. Isegi kui riskist aru saadakse, ei teata, kuidas seda maandada. Lihtsalt peale vaadates v\u00f5ib teinekord tunduda, et odavam on lasta riskil realiseeruda kui palgata spetsialist. M\u00f5eldakse, et palgafond on p\u00e4ris kulu, aga risk teoreetiline.<\/p>\n
Mis vahe on riskil ja ebakindlusel?<\/p>\n
Risk on matemaatika. T\u00f5en\u00e4osus, et midagi juhtub. N\u00e4iteks, kui suur on t\u00f5en\u00e4osus, et valuutakurss muutub sinu kahjuks. Selle pinnalt saab m\u00f5elda, milline on sinu riskiisu. Kui kelleltki k\u00fcsida, kas talle meeldib riske v\u00f5tta, saab tavaliselt jaatava vastuse. Kui otsa k\u00fcsida, kas talle on vastuv\u00f5etav 10% v\u00f5i 20% oma kasumist kaotada, siis keegi ei taha. Ettev\u00f5tja v\u00f5iks esimese asjana m\u00f5elda, kui palju on talle vastuv\u00f5etav kaotada. Teisis\u00f5nu kui suur on tema riskiisu. <\/p>\n
Edasi tasub m\u00f5elda, milliseid samme saab astuda selleks, et n\u00e4iteks valuutakursside, intressim\u00e4\u00e4rade v\u00f5i toorme- ja energiahindade muutuse t\u00f5ttu ei kannaks ettev\u00f5te rohkem kahjusid, kui \u00e4rimudel v\u00f5i omaniku riskiisu v\u00e4lja kannatab. Riske maandades j\u00e4\u00e4b ettev\u00f5tjale harilikult j\u00e4\u00e4krisk, aga selle suurus ja kujunemine on juba arusaadav ning tasemel, millega on v\u00f5imalik elada. Riskide maandamine on nagu kindlustus. Kindlustatud riski realiseerumine ei s\u00f6\u00f6 \u00e4ra su ettev\u00f5tte kasumit.<\/p>\n
Ebakindlus on emotsioon. Kui risk baseerub matemaatikal ja numbritel, ei peaks emotsioonidele ruumi olema. Ebakindlusega on lugu teine. See on tavaliselt k\u00f5ige vastikum asi, millele m\u00f5elda. Ometi ei t\u00e4henda ebakindlus sisuliselt midagi. Seejuures on naljakas, et inimesed tunnevad ebakindlusele m\u00f5eldes \u00fcksnes negatiivseid emotsioone ja unustavad \u00e4ra, et tegelikult v\u00f5ib palju paremini minna. Tuletame meelde k\u00f5ik need korrad, mil meid lubati lapsena vette visata. Ilmselt m\u00f5tlesime m\u00f5nelgi korral, et parem olnuks ise vette h\u00fcpata, sest pidevalt \u00fcle \u00f5la vaadata oli n\u00e4rves\u00f6\u00f6v. P\u00e4riselt liiga tihti siiski vette ei visatud. <\/p>\n
Riskid realiseeruvad tavaliselt v\u00e4lise keskkonna muutudes. Umbes nii nagu kulunud rehvidega libedal teel \u00f5nnetusse sattudes. V\u00f5ib arvata, et muretsesid juba s\u00f5itma asudes ja vahetult peale \u00f5nnetust k\u00e4ib sul peast l\u00e4bi \u00fcks kahest m\u00f5ttest \u2013 oleks pidanud ammu uued rehvid ostma v\u00f5i \u00f5nneks on mul kindlustus.<\/p>\n
Kui riskid \u00e4ra katta, on j\u00e4\u00e4krisk s\u00f6\u00f6davas suuruses ja ebakindlus muutub ebaoluliseks<\/p>\n
Eesti ettev\u00f5tteid ohustavad peamiselt kaks riski \u2013 valuutarisk<\/a> ja intressirisk.<\/p>\n Valuutarisk t\u00e4hendab piltlikult loteriid kasumiga. See tekib siis, kui ettev\u00f5tte tulud ja kulud on erinvates valuutades. N\u00e4iteks osaleb ettev\u00f5te hankel Rootsis, mille tingimuseks on, et teenuse eest makstakse rootsi kroonides kahe aastase perioodi jooksul s\u00f5ltuvalt projekti etappide valmimisest. Ettev\u00f5te ise tegutseb Eestis, tema kulud (palgad, kontori ja sisseostetud teenuste kulu) on eurodes. <\/p>\n Selles n\u00e4ites on ettev\u00f5te avatud rootsi krooni kursi riskile, sest ettev\u00f5te peab laekunud rootsi kroone pidevalt eurodesse konverteerima, et tasuda projektiga seotud kulusid. Kui rootsi kroon tugevneb, siis ettev\u00f5tja v\u00f5idab, kui rootsi kroon euro vastu n\u00f5rgeneb, siis ettev\u00f5te kaotab. Pole ebatavaline, et valuutakursid v\u00f5ivad s\u00f5ltuvalt valuutapaarist k\u00f5ikuda m\u00f5ne aasta jooksul rohkem kui 10%. Kui kasumiks eeldati 10% planeeritud k\u00e4ibest, siis on loterii, kas projekt on kasumlik v\u00f5i mitte.<\/p>\n Intressiriski puhul on keskne k\u00fcsimus, kas euribor t\u00f5useb v\u00f5i langeb? Peaaegu k\u00f5ik laenud Eestis s\u00f5ltuvad 6 kuu euriborist, mis on viimase paari aastaga teinud muljetavaldavalt turbulentse s\u00f5idu. T\u00fc\u00fcpiline suurem \u00e4rilaen Eestis on 5 aastane laen 10 aastase graafikuga. Sellise graafikuga laenude puhul saab keskmistada, et 1 protsendipunkt euribori muutust tingib ligi 5% suuruse laenumakse muutuse. Kapitalimahukad ettev\u00f5tmised, mida on finantseeritud ujuva intressim\u00e4\u00e4raga laenudega v\u00f5ivad olla tundlikud intressim\u00e4\u00e4rade muutustele. Risk, et t\u00f5usvad intressim\u00e4\u00e4rad p\u00fchivad minema kogu projektist etten\u00e4htud kasumi, on p\u00e4ris.<\/p>\n Kes ja kuidas neid riske siis maandama peaks?<\/p>\n K\u00f5igil ettev\u00f5tjatel tasub hoolikalt m\u00f5elda, kas nende p\u00f5hitegevusega kaasnevad finantsriskid. Nende riskidega tuvastamise ja juhtimisega ei pea \u00fcksi j\u00e4\u00e4ma. Kui endal j\u00f5ud \u00fcle ei k\u00e4i, tasub \u00fchendust v\u00f5tta oma kliendihalduriga pangas. <\/p>\n Pankades on inimesed, kelle igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6 on klientide n\u00f5ustamine teemal, kuidas konkreetseid riske m\u00f5istlikult juhtida. Kui suurtes rahvusvahelistes ettev\u00f5tetes on selleks palgatud spetsialistid, siis tegelikult pakub sinu ettev\u00f5ttele n\u00f5ustamist ja turule ligip\u00e4\u00e4su koos vajalike meetmetega kodupank. Ettev\u00f5tte suurus ei sea reeglina riskide juhtimiseks piire. Riskide realiseerumine ei pea saatuslikuks saama.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (1)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis on palju edukaid ettev\u00f5tteid. Suuremad nendest kuuluvad tihti riigile v\u00f5i on neil v\u00e4lismaised omanikud. Sageli on nad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":181047,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,9994,3054,80430],"class_list":["post-181046","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-intress","tag-risk","tag-valuutarisk"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116595850330537334","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/181046","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=181046"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/181046\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/181047"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=181046"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=181046"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=181046"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}