![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3585718hcf89t24.png\"\/)
Joonis 1. Mutatsiooniaretus vs t\u00e4ppisaretus.<\/p>\nKogu maailmas oma erakordse liigirikkusega silma paistnud Eesti puisniidud on poollooduslikud kooslused, mis vajavad inimese pidevat sekkumist. Ilma niitmise ja karjatamiseta h\u00e4\u00e4buvad need kiiresti.<\/p>\n
Sama paradoks iseloomustab ajalooliselt ka sordiaretust. Oleme iga nisu-, odra- ja kartulitaime suuresti ise kujundanud. Nende algne genoom p\u00e4rineb k\u00fcll loodusest, kuid omadused on inimese valiku tulemus. Inimene on viimased 10 000 aastat kultuurtaimi pidevalt valinud, ristanud ja kujundanud ning kasutanud selleks \u00fcha t\u00e4psemaid t\u00f6\u00f6riistu.<\/p>\n
Ometi p\u00fcsib avalikus arutelus hoiak, et kui aretaja molekulaarse t\u00f6\u00f6riista j\u00e4rele haarab muutub olukord kardinaalselt. Justkui oleks kirvega raiutud palk olemuselt looduslik, aga laserl\u00f5ikuriga t\u00f6\u00f6deldud laud juba s\u00fcnteetiline.<\/p>\n
Kas looduslikul ja tehislikul sordil on \u00fcldse selge vahe ja selle \u00fcle on t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcldse m\u00f5tet arutleda? K\u00fcsimus on praegu eriti terav, sest Euroopa Liit \u00fcritab esimest korda ajaloos seda piiri seaduses m\u00e4\u00e4ratleda. Liiatigi elame ajastul, kus tehisintellekti kiire areng v\u00f5imaldab peatselt luua uusi sorte nii, et inimese otsene roll nende kavandamisel vajub tagaplaanile.<\/p>\n
Vana meetod, uus hirm<\/p>\n
Praeguse olukorra absurdsuse m\u00f5istmiseks peame vaatama \u00fcht vana ja \u00fcldtunnustatud aretustehnikat: mutatsiooniaretust. Teraviljaaretajad on alates 1930. aastatest kasutanud gammakiirgust ja keemilisi mutageene, et tekitada taimegenoomis juhuslikke mutatsioone. Rahvusvahelise Tuumaenergia Agentuuri andmebaasi kohaselt on ainu\u00fcksi kiiritamisega loodud \u00fcle 3400 registreeritud sordi1. Keegi ei nimeta neid sorte geneetiliselt muundatuks, keegi ei n\u00f5ua nende m\u00e4rgistamist ega p\u00f5hjalikku riskihindamist. Need on nn vanad head klassikalised sordid.<\/p>\n
Mida see aga tegelikult t\u00e4hendab? Gammakiirgusega t\u00f6\u00f6deldud seemne genoomis tekib \u00fche p\u00f5lvkonna kohta k\u00fcmneid kuni sadu mutatsioone2,3. Keemiliste mutageenide puhul kohati isegi suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra suurem4 (Joonis 1).<\/p>\n
Mutatsiooniaretus ja t\u00e4ppisaretus k\u00f5rvuti. Gammakiirguse v\u00f5i keemilise mutageeniga (EMS) t\u00f6\u00f6deldud odras tekib ligikaudu 1200 juhuslikku mutatsiooni kodeerivas alas, mille asukoht ja m\u00f5ju j\u00e4\u00e4vad teadmata, samas loetakse tulemus klassikaliseks sordiks. CRISPR\/Cas-p\u00f5hine t\u00e4ppisaretus tekitab \u00fche teadaoleva sihtmutatsiooni, kuid liigitatakse Euroopa Kohtu otsusega (C-528\/16) geneetiliselt muundatud organismiks. Enamik CRISPR-taimede variatsioonidest tuleneb hoopis koekultuuris tekkivast somaklonaalvariatsioonist, mitte tehtud muudatusest endast.<\/p>\n
Joonis 1. Mutatsiooniaretus vs t\u00e4ppisaretus.<\/p>\n
Suurem osa neist on niinimetatud kaasreisijad, mis soovitud tunnust ei m\u00f5juta. K\u00fcll aga v\u00f5ivad need mutatsioonid m\u00f5jutada paljusid teisi geene. See v\u00f5ib toimuda n\u00e4iteks epigeneetiliste mehhanismide kaudu, mis paiknevad algse mutatsiooni lookusest kaugel5. Aretaja valib v\u00e4lja soovitud fenot\u00fc\u00fcbi ja loodab, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud sada mutatsiooni on kahjutud v\u00f5i ebaolulised. T\u00e4iendavaid anal\u00fc\u00fcse ei tehtagi.<\/p>\n
V\u00f5rdleme seda olukorda CRISPR\/Cas-s\u00fcsteemi abil tehtud muutustega. CRISPR\/Cas oli algselt bakterite adaptiivse immuuns\u00fcsteemi mehhanism, mille alusp\u00f5him\u00f5tteid on \u00f5ppinud teadlased n\u00fc\u00fcd kasutama t\u00e4ppisgenoomika t\u00f6\u00f6riistana6. Iroonilisel kombel p\u00f5hineb see uueks ja tehislikuks peetav genoomit\u00f6\u00f6tlus miljardite aastate vanusel bioloogilisel protsessil, mis kaitseb bakteri enda DNA-d.<\/p>\n
Samas on s\u00fcnteetilised keemilised mutageenid t\u00e4ielikult inimese loodud ja neil puudub looduses vaste. Klassikalise CRISPR\/Cas9 s\u00fcsteemiga saab aretaja tekitada \u00fche muutuse \u00fches konkreetses geenis, mille asukoht ja olemus on t\u00e4pselt teada. Lisaks on teadlased viimastel aastatel hakanud taimede peal \u00fcha enam rakendama aluse- ja praimtoimetamist (ingl base editing ja prime editing). Need meetodid v\u00f5imaldavad tekitada erisuguseid mutatsioone ilma DNA kaheahelalise katkestuseta, mis v\u00e4hendab soovimatute muutuste riski veelgi7.<\/p>\n
Muidugi pole ka CRISPR-s\u00fcsteemid t\u00e4iuslikud. Sihtm\u00e4rgiv\u00e4liseid mutatsioone ehk juhuslikke l\u00f5ikeid genoomi teistes piirkondades n\u00e4hti juba varajastes uuringutes8. Taimeuuringud on aga korduvalt n\u00e4idanud, et CRISPR-Cas9 sihtm\u00e4rgiv\u00e4liste mutatsioonide sagedus on v\u00e4ga v\u00e4ike (Joonis 1). Soovimatud mutatsioonid ei teki taimes seejuures enamasti mitte sellep\u00e4rast, et geenik\u00e4\u00e4rid (Cas9) oleksid m\u00f6\u00f6da l\u00f5iganud, vaid selle DNA-d m\u00f5jutavad juba laborile iseloomulikud kasvutingimused.
9,10,11.<\/p>\n
Ka meie Maaelu Teadmuskeskuses (METK) loome CRISPR\/Cas-metoodikaga uusi odraliine. \u00dcks p\u00f5nevam v\u00e4ljakutse on tekitada odras (Hordeum vulgare) laia funktsionaalsusega hormooni strigolaktooni bios\u00fcnteesiraja geenides raaminihkemutatsioone. Sisuliselt l\u00fclitame teatud geenid lihtsalt v\u00e4lja, et seej\u00e4rel uurida, kuidas muudab see taime omadusi ehk selle fenot\u00fc\u00fcpi. Eesm\u00e4rk on saada aretisi, millel on rohkem k\u00fclgv\u00f5rseid ja mis suudavad seet\u00f5ttu umbrohuga paremini konkureerida12,13. Tulemus on \u00fcks t\u00e4pselt teadaolev mutatsioon, mitte sada juhuslikku.<\/p>\n
Ometi liigitab Euroopa Liit CRISPR-iga tehtud muudatused endiselt geneetiliselt muundatud organismide ehk GMO-de alla. See on k\u00f5ige rangem regulatoorne kategooria. Samal ajal peetakse mutatsiooniaretusel tekkinud sadu juhuslikke mutatsioone klassikaliseks aretuseks ja neid ei reguleerita seega \u00fcldse14. Pole sugugi v\u00e4listatud, et see niimoodi j\u00e4\u00e4bki. Meie seadustes ei m\u00e4\u00e4ra praegu n-\u00f6 looduslikkust mitte sekkumise ulatus ega teaduslik etteaimatavus, vaid \u00fcksnes t\u00f6\u00f6riista uudsus.<\/p>\n
Katse m\u00e4\u00e4ratleda piiri<\/p>\n
P\u00e4rast aastatepikkust poliitilist patiseisu, et mitte \u00f6elda vastuseisu, j\u00f5udsid Euroopa Parlament ja N\u00f5ukogu 2025. aasta detsembris uute genoomitehnikate (UAT, Uued AretusTehnikad) reguleerimises esialgsele kokkuleppele15,16. Euroopa Parlamendi t\u00e4iskogu peaks uue m\u00e4\u00e4ruse \u00fcle h\u00e4\u00e4letama t\u00e4navu 18. mail. Kui see vastu v\u00f5etakse, hakatakse reegleid kohaldama alles kaks aastat hiljem17.<\/p>\n
M\u00e4\u00e4rus loob kaks kategooriat. Esimesse r\u00fchma (UAT-1) kuuluvad taimed vabanevad GMO-staatusest, ega vaja vastavat m\u00e4rgistust. Nende genoomis on aretusvanematega v\u00f5rreldes kuni 20 sihip\u00e4rast muutust ja samad muutused v\u00f5iksid tekkida ka looduslikult v\u00f5i klassikalise aretuse k\u00e4igus. Sellised taimed l\u00e4biks lihtsustatud kontrollimenetluse ja nende j\u00e4rglasi ei pea enam uuesti kontrollima.<\/p>\n
Teise r\u00fchma (UAT-2) liigitatakse keerulisemate muutustega taimed. Nendele laienevad endiselt senised GMO-reeglid. N\u00e4iteks taimed, mis taluvad herbitsiide v\u00f5i toodavad teadaolevaid putukam\u00fcrke, on kantud v\u00e4listusnimekirja ja ei kvalifitseeru seega UAT-1 kategooriasse mitte kunagi16 (Joonis 2).<\/p>\n
Joonis 2. Euroopa Liidu uute aretustehnikate (UAT) otsustuspuu. Genoomt\u00f6\u00f6deldud taim liigitatakse nelja kriteeriumi \u2014 v\u00f5\u00f5r-DNA puudumine, muudatuste arv ja suurus ning looduslik teostatavus \u2014 alusel kas UAT-1 (vabastatud GMO-staatusest) v\u00f5i UAT-2 kategooriasse. Cisgenees langeb paradoksaalselt UAT-2 alla, kuigi tulemus v\u00f5ib olla ristamisega saavutatavast eristamatu.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3585724h66cbt24.png\"\/)
Joonis 2. Euroopa Liidu uute aretustehnikate (UAT) otsustuspuu.<\/p>\n
See on kahtlemata samm edasi protsessikeskselt \u00f5igusaktilt tootekesksema l\u00e4henemise poole. Uued piirid tekitavad aga uusi k\u00fcsimusi. Miks lubatakse just 20 modifikatsiooni ja 20 nukleotiidi pikkusi muutusi, mitte 15 v\u00f5i 30? Selle arvu teaduslik alus on \u00f5huke. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute \u00dchiskeskuse (JRC) arvutuste kohaselt on 19\u201321 nukleotiidi pikkune juhuslik j\u00e4rjestus lihtsalt piisavalt l\u00fchike, et esineda genoomis ka iseeneslikult. Seega on tegu pigem poliitilise kompromissi kui bioloogilise l\u00e4vendiga.<\/p>\n
Miks peetakse herbitsiidiresistentsust olemuslikult tehislikuks tunnuseks, kuid p\u00f5uataluvust mitte? M\u00f5lemat saab ju saavutada samasuguste molekulaarsete mehhanismidega. K\u00fcsimus on eriti kriitiline just kliimamuutuste t\u00f5ttu. Uued taimepatogeenid ja kahjurid levivad \u00fcha kiiremini ning aretajad peavad suutma neile \u00fcha kiiremini reageerida.<\/p>\n
Veelgi p\u00f5him\u00f5ttelisem on k\u00fcsimus: kuidas me t\u00f5endame, et konkreetne muutus poleks saanud tekkida looduslikult? Punktmutatsioonid ehk SNP-d tekivad spontaanselt iga genoomi igas p\u00f5lvkonnas. N\u00e4iteks m\u00fc\u00fcrloogas (Arabidopsis) on see n\u00e4itaja hinnanguliselt ~10\u207b\u2078 mutatsiooni nukleotiidi kohta18. Arvestades liigi genoomi suurust ja iseenesliku SNP-m\u00e4\u00e4ra, tekib igas p\u00f5lvkonnas \u00fche j\u00e4rglase kohta keskmiselt ~2,7 uut punktmutatsiooni.<\/p>\n
Cisgenees, transgenees ja piiride piiratus<\/p>\n
Uus UAT m\u00e4\u00e4rus ei h\u00f5lma k\u00f5iki sordiaretuse uuendusi. N\u00e4iteks cisgenees ehk geeni \u00fclekandmine samast liigist v\u00f5i ristumisv\u00f5imeliselt sugulaselt j\u00e4\u00e4b \u00fcldjuhul rangeimasse UAT-2 kategooriasse.<\/p>\n
P\u00f5hjus on lihtne: terve geeni sisestamine \u00fcletab kehtestatud 20 nukleotiidi piiri. Seda isegi siis, kui saadud organism ei eristu geneetiliselt klassikalise ristamise tulemusest. Sugulise paljunemise raames, meioosi rekombinatsioonis liiguvad terved geenid kromosoomide vahel niikuinii. Cisgenees teeb sisuliselt sama, kuid siin valib aretaja ise v\u00e4lja konkreetse geeni ja selle uue asukoha.<\/p>\n
Veel kaugemale j\u00e4\u00e4vad transgenees ja s\u00fcnteetiline bioloogia. Need suunad pakuvad v\u00f5imalusi, mida traditsioonilise aretusega polegi v\u00f5imalik saavutada. N\u00e4iteks saab teraviljade endospermi kasutada bioreaktorina, et toota rekombinantseid valke. Teadlased kasutavad riisi- ja maisiseemneid juba tootmisplatvormidena, mis s\u00fcnteesivad inimese seerumialbumiini, vaktsiine ja antikehi19,20,21. Samuti on edukalt kasutatud odrateri, et toota antimikroobeid peptiide22. Need on t\u00f5eliselt transgeensed organismid, mille riskiprofiil on p\u00f5him\u00f5tteliselt teistsugune.<\/p>\n
Siinkohal tasub aga meenutada, et ka soolekepikese (Escherichia coli) abil alates 1982. aastast toodetav rekombinantne insuliin on transgeenne toode. Ometi ei nimeta keegi seda enam tehislikuks. Transgeneesiga seotud riskid \u2013 eelk\u00f5ige geenivool looduslikesse populatsioonidesse, allergeensus ja toksilisus \u2013 on kahtlemata reaalsed ning n\u00f5uavad ranget kontrolli.<\/p>\n
Samas tasub m\u00e4rkida, et t\u00e4ppisaretuse \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg on klassikalisest aretusest sageli v\u00e4iksem. Sihip\u00e4rane muutus \u00fches konkreetses geenis v\u00e4hendab vajadust ulatusliku tagasiristamise ja suurte aretuspopulatsioonide j\u00e4rele. See omakorda s\u00e4\u00e4stab p\u00f5llumaad ja s\u00e4ilitab bioloogilist mitmekesisust. K\u00fcsida tuleb hoopis, kas praegune GMO-menetlus on proportsionaalne ja \u00f5igustatud? Samuti on lahtine, kas selliste taimede kasvatamine kinnistes litsentseeritud kasvuhoonetes end majanduslikult \u00fcldse \u00e4ra tasub.<\/p>\n
\u00d5nneks \u2013 jah, see on kallutatud arvamus \u2013 on see piir mujal maailmas juba h\u00e4gustunud v\u00f5i kohati isegi kadunud. Argentina kehtestas 2015. aastal esimesena genoomit\u00f6\u00f6tlusele selge \u00f5igusraamistiku ja vabastas sellega v\u00f5\u00f5rast DNA-d mittesisaldavad taimed GMO-n\u00f5uetest23.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks on sama mudeli \u00fcle v\u00f5tnud k\u00fcmned riigid24. Ameerika \u00dchendriigid on l\u00e4inud veelgi kaugemale: sealne p\u00f5llumajandusministeeriumi (USDA) reegel vabastab taimetervisele ohutud taimed igasugustest piirangutest, s\u00f5ltumata nende loomisel kasutatud meetodist. Hiina rakendab v\u00e4ikese riskiga sortidele aga kiirendatud menetlust.<\/p>\n
L\u00f5pptulemus on see, et Euroopa aretajad peavad t\u00f6\u00f6tama konkurentsikeskkonnas, kus sama tehnikat kasutavad kolleegid mujal maailmas j\u00f5uavad oma sortidega turule aastaid varem.<\/p>\n
Poollooduslik tulevik<\/p>\n
Uusi genoomimeetodeid v\u00f5imendab t\u00e4nap\u00e4eval tehisintellekt, kujundades sordiaretust \u00fcha kiiremas tempos. T\u00e4nap\u00e4evastes aretusprogrammides kasutatakse juba laialdaselt masin\u00f5ppemudeleid. Nende abil optimeeritakse genoomivalikut, automatiseeritakse droonipiltide p\u00f5hjal fenot\u00fc\u00fcpimist ning ennustatakse CRISPR-i juht-RNA (n-\u00f6 suunakoodide) t\u00f5husust25,26. Ka meie Maaelu Teadmuskeskuse aretuslaboris automatiseerime robotplatvormide abil oma igap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6vooge.<\/p>\n
Need muutused ei piirdu aga ainult laboriga. P\u00f5llulgi teevad fenot\u00fc\u00fcpimist, haldavad katsep\u00f5lde ja koristavad saaki \u00fcha enam automaats\u00fcsteemid.<\/p>\n
J\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul v\u00f5ib juhtuda, et lihast ja luust “looduslik” inimene ei ole enam p\u00f5hit\u00f6\u00f6tegija, vaid hoopis kontrollija ja suunan\u00e4itaja. Tehisintellekt v\u00f5tab \u00fcle aretuse igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6. Masinad hakkavad anal\u00fc\u00fcsima genoomi-, fenoomi- ja keskkonnaandmeid, ennustama optimaalseid ristamisi ning disainima punktmutatsioone26.<\/p>\n
V\u00f5ime siinkohal k\u00fcsida, kes on sellisel juhul uue sordi aretaja. MInu jaoks vastus lihtne: see on kogu varasem alusteadus. Just varasemad uuringud panid sellele tehnoloogilisele arengule aluse aja andsid materjali uute keelemudelite ehk t\u00e4nap\u00e4evase tehisintellekti treenimiseks. Kas tulemus on siis ilmtingimata s\u00fcnteetiline, kui oleme leidnud lihtsalt t\u00f5husama viisi senist teadust rakendada?<\/p>\n
Arvan, et see k\u00fcsimus on olnud alati m\u00f5ttetu. Iga kultuurtaim on olemuslikult poollooduslik v\u00f5i pooltehislik. Ta on k\u00fcll kokku pandud looduslikest ehituskividest, kuid inimese huvide j\u00e4rgi. Viimase 10 000 aasta jooksul on muutunud ainult t\u00f6\u00f6riistade t\u00e4psus, mitte sekkumise tuum ja eesm\u00e4rk. Kui meil endilgi on juba raske eristada, kuidas mingi eesm\u00e4rgini on j\u00f5utud, kelle huvides me neid tehislikke piire \u00fcldse seame? Sama h\u00e4sti v\u00f5iks k\u00fcsida: kas selle teksti lugeja saab aru, kui suurel m\u00e4\u00e4ral aitasid seda kirjutada keelemudelid.<\/p>\n
Elurikkuse s\u00e4ilitamiseks peab inimene oma rohumaid niitma. Soovitud omaduste s\u00e4ilitamiseks vajab odrasort inimese v\u00f5i algoritmi valikut. M\u00f5lemal juhul on tulemus poollooduslik. V\u00f5ib-olla ongi see k\u00f5ige ausam termin, millega kirjeldada kogu sordiaretust. Seega pole ehk k\u00fcsimus selles, kas sordiaretus on looduslik v\u00f5i tehislik. K\u00fcsimus on hoopis selles, kas \u00fchiskond on valmis tunnistama, et selget piiri pole kunagi eksisteerinud.<\/p>\n
Kui me uusi t\u00f6\u00f6riistu keelame v\u00f5i \u00fclereguleerime, ei muutu see piir karvav\u00f5rdki reaalsemaks. Paraku muutuvad praegu kliima, kasvutingimused ja taimehaiguste levilad kiiremini, kui suudab traditsiooniline aretusts\u00fckkel reageerida. Sordid, mida me praegu uute meetoditega aretama ei hakka, k\u00fcmne aasta p\u00e4rast aga p\u00f5llule ei j\u00f5ua.<\/p>\n
Artikkel ilmus pikemal kujul Schola Biotheoretica<\/a>\u00a0VII 2026. aasta kogumikus.<\/p>\n Kasutatud allikad 11. Eckerstorfer, M. F. et al. 2019. An EU perspective on biosafety considerations for plants developed by genome editing and other new genetic modification techniques (nGMs). Frontiers in Bioengineering and Biotechnology 7: 31. 21. Fischer, R.; Buyel, J. F. 2020. Molecular farming \u2014 the slope of enlightenment. Biotechnology Advances 40: 107519.
1. FAO\/IAEA. Mutant Variety Database 2024. https:\/\/mvd.iaea.org\/<\/a>
2. Li, G. et al. 2016. Genome-wide sequencing of 41 rice (Oryza sativa L.) mutated lines reveals diverse mutations induced by fast-neutron irradiation. Molecular Plant 9: 1078\u20131081.
3. Shirasawa, K. et al. 2016. Genome-wide survey of artificial mutations induced by ethyl methanesulfonate and gamma rays in tomato. Plant Biotechnology Journal 14: 51\u201360.
4. Wu, J-L. et al. 2005. Chemical- and irradiation-induced mutants of indica rice IR64 for forward and reverse genetics. Plant Molecular Biology 59: 85\u201397.
5. Kawakatsu, T. et al. 2016. Epigenomic diversity in a global collection of Arabidopsis thaliana accessions. Cell 166: 492\u2013505.
6. Jinek, M. et al. 2012. A programmable dual-RNA-guided DNA endonuclease in adaptive bacterial immunity. Science 337: 816\u2013821.
7. Kaya, H. B. 2024. Base editing and prime editing. \u2014 Ricroch, A. et al. (eds.). A Roadmap for Plant Genome Editing. Cham: Springer, 17\u201337.
8. Fu, Y. et al. 2013. High-frequency off-target mutagenesis induced by CRISPR-Cas nucleases in human cells. Nature Biotechnology 31: 822\u2013826.
9. Tang, X. et al. 2018. A large-scale whole-genome sequencing analysis reveals highly specific genome editing by both Cas9 and Cpf1 (Cas12a) nucleases in rice. Genome Biology 19: 84.
10. Li, J. et al. 2019. Whole genome sequencing reveals rare off-target mutations and considerable inherent genetic or\/and somaclonal variations in CRISPR\/Cas9-edited cotton plants. Plant Biotechnology Journal 17: 858\u2013868.<\/p>\n
12. Butt, H.; Jamil, M.; Wang, J. Y.; Al-Babili, S.; Mahfouz, M. 2018. Engineering plant architecture via CRISPR\/Cas9-mediated alteration of strigolactone biosynthesis. BMC Plant Biology 18: 174.
13. Marzec, M.; Gruszka, D.; Tylec, P.; Szarejko, I. 2016. Identification and functional analysis of the HvD14 gene involved in strigolactone signaling in Hordeum vulgare. Physiologia Plantarum 158: 341\u2013355.
14. Euroopa Kohus. 2018. Otsus kohtuasjas C-528\/16, Conf\u00e9d\u00e9ration paysanne jt, ECLI:EU:C:2018:583.
15. Euroopa Komisjon. 2023. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja N\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4rus teatavate uute genoomitehnikate abil saadud taimede ning nendest valmistatud toidu ja s\u00f6\u00f6da kohta. COM(2023) 411 final.
16. Euroopa N\u00f5ukogu. 2025. Pressiteade 1021\/25: New genomic techniques: Council and Parliament strike deal to boost the competitiveness and sustainability of our food systems. 4. detsember 2025. https:\/\/www.consilium.europa.eu\/en\/press\/press-releases\/2025\/12\/04\/<\/a>
17. Euroopa Parlament. 2026. Legislative Train Schedule: Plants produced by certain new genomic techniques.
18. Monroe, J. G. et al. 2022. Mutation bias reflects natural selection in Arabidopsis thaliana. Nature 602: 101\u2013105.
19. Ou, J. et al. 2014. Transgenic rice endosperm as a bioreactor for molecular pharming. Plant Cell Reports 33: 585\u2013594.
20. Ramessar, K.; Sabalza, M.; Capell, T.; Christou, P. 2008. Maize plants: an ideal production platform for effective and safe molecular pharming. Plant Science 174: 409\u2013419.<\/p>\n
22. Horvath, H. et al. 2000. The production of recombinant proteins in transgenic barley grains. Proceedings of the National Academy of Sciences USA 97: 1914\u20131919.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kogu maailmas oma erakordse liigirikkusega silma paistnud Eesti puisniidud on poollooduslikud kooslused, mis vajavad inimese pidevat sekkumist. Ilma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":181215,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,30254,37,33,35,34,36,590,31,32,80454,80457,21,80459,28,29,80453,20676,80455,19,54873,25,41385,59504,80458,36257,23,24,80460,22,20,80456,30],"class_list":["post-181214","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-crispr-cas9","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-genoomitootlus","tag-gmo-regulatsioon","tag-headlines","tag-kliimakindlad-sordid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-martin-kala","tag-metk","tag-mutatsiooniaretus","tag-news","tag-poollooduslikud-kooslused","tag-populaarseimad-lood","tag-sordiaretus","tag-tappisaretus","tag-tehisintellekt-pollumajanduses","tag-toidujulgeolek","tag-top-stories","tag-topstories","tag-transgenees","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uued-aretustehnikad-uat","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/181214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=181214"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/181214\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/181215"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=181214"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=181214"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=181214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}