![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3037104h58aet24.jpg\"\/)
Herne t\u00e4nav Tartus Supilinnas. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\nEuroopa Komisjon otsib lahendusi paljudes Euroopa Liidu riikides tuttavale probleemile: eluaseme hind on j\u00e4rjest kallim ning kodu leida on v\u00e4ga kulukas ja keeruline. Eriti raske on lastega perede ja noorte olukord ning k\u00f5ik see p\u00e4rsib t\u00f6\u00f6j\u00f5u liikuvust ning j\u00e4tab kokkuv\u00f5ttes j\u00e4lje ka EL-i konkurentsiv\u00f5imele.<\/p>\n
Seep\u00e4rast on komisjon pannud kokku kava, kuidas eluasemekriisi EL-is lahendada ning kogub avaliku konsultatsiooni k\u00e4igus enda plaanidele tagasisidet.<\/p>\n
Kliimaministeeriumis valmiski Eesti seisukoht, mida taristuminister sel neljap\u00e4eval valitsuse istungil tutvustas ning mille kohaselt toetab Eesti Euroopa Liidu tasandil soodsamate eluasemete teema p\u00e4evakorda v\u00f5tmist.<\/p>\n
“Meie huvi on, et tuua Euroopa odavat raha peamiselt l\u00e4bi Euroopa Investeerimispanga Eestisse, et turut\u00f5rkepiirkondades ehk v\u00e4ljaspool suurlinnu oleks v\u00f5imalik nii \u00fc\u00fcrimaju luua erasektoril \/…\/ kui ka p\u00e4ris omandisse kodanikele,” \u00fctles taristuminister Kuldar Leis valitsuse pressikonverentsil.<\/p>\n
Kohalike olude kaardistamiseks tellis ministeerium Eesti kunstiakadeemialt ja Tartu \u00fclikoolilt anal\u00fc\u00fcsi, mille abil t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja Eesti eluasemepoliitika strateegia.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsist selgus, et aktiivsetes kasvukeskustes nagu Tallinn, Tartu ja P\u00e4rnu kerkivad eluasemete hinnad, \u00fc\u00fcrid ja jooksvad kulud m\u00e4rksa kiiremini kui sissetulekud, samas kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud piirkondades on kinnisvarahinna ja sissetuleku suhe k\u00fcll hea, ent napib kvaliteetset elamispinda.<\/p>\n
Samal ajal suurendab j\u00e4tkuv pealinnastumine ebav\u00f5rdsust. K\u00f5ige keerulisemasse seisu paneb see keskmisest v\u00e4iksema sissetulekuga inimesed, eriti aga noored.<\/p>\n
Eesti seisukohtade eeln\u00f5u j\u00e4rgi on siinses vaates t\u00e4htis, et vaadata \u00fcle taskukohaste eluasemete ehitamist toetavad riigiabi reeglid ja neid lihtsustada, t\u00e4psustada m\u00e4\u00e4ratlust, mis \u00fcldse on taskukohane eluase, suurendada erasektori investeeringuid ning ka EL-i rahalisi vahendeid, sealhulgas toetusskeeme ning neid m\u00f5jusamalt sihtida.<\/p>\n
Eesti paneb r\u00f5hu renoveerimisele<\/p>\n
T\u00e4psemalt toob Eesti seisukoha eeln\u00f5u v\u00e4lja viis m\u00f5tet. K\u00f5ige t\u00e4htsamal kohal neist on olemasolevate hoonete terviklik ja kvaliteetne renoveerimine, sest see on ratsionaalsem lahendus \u2013 70 protsenti Eesti elanikkonnast elab korterelamutes, millest suurem osa on \u00fcle k\u00fcmne aasta vanad.<\/p>\n
Seep\u00e4rast peab Eesti vajalikuks EL-i lisaraha renoveerimise tarbeks ja rahalisi otsetoetusi piirkondadele, kus on turut\u00f5rge.<\/p>\n
Teiseks vajab soodsaid rahastusmudeleid \u00fc\u00fcrikodude sektor. N\u00e4itena toob eeln\u00f5u v\u00e4lja soodsad pikaajalised laenud v\u00f5i toetused erasektorile, et nad turut\u00f5rkepiirkondades \u00fc\u00fcrimaju arendaks.<\/p>\n
Herne t\u00e4nav Tartus Supilinnas. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
T\u00e4psemalt tuleb eeln\u00f5u kohaselt paika panna taskukohase kodu definitsioon, sest selgelt peab eristama sotsiaaleluruume ja taskukohaseid eluruume \u2013 kodusid, mille kulu ei pane perele ebam\u00f5istlikku koormat ehk j\u00e4\u00e4b alla 40 protsendi sissetulekust. Definitsiooni peaks sisse tooma ka turut\u00f5rke olemasolu.<\/p>\n
Lisaks paneb Eesti ette, et Euroopa Liit suunaks investeeringud maapiirkondade t\u00f5mbekeskustesse, et regionaalset arengut tugevdada ja ka v\u00e4ljaspool kiiremini arenevaid suuri keskusi kvaliteetseid elupindu k\u00e4ttesaadavamaks muuta.<\/p>\n
Ka leiab kliimaministeeriumis valminud dokument, et eluasemepoliitika riigiabi reegleid tuleb muuta paindlikumaks. N\u00e4iteks v\u00f5iks toetada ka selliste korterelamute renoveerimist, kus on \u00e4ripindu v\u00f5i kohaliku omavalitsuse \u00fc\u00fcriruume, aga ka v\u00f5imaldama t\u00f5sta riigi k\u00e4endust eluasemelaenude puhul \u00fcle 80 protsendi.<\/p>\n
Viimane oleks eeln\u00f5u j\u00e4rgi vajalik ennek\u00f5ike \u00e4\u00e4remaal, kus kinnisvara v\u00e4\u00e4rtus on madal. Vastasel juhul oleksid laenutingimused leibkondadele ebam\u00f5istlikud.<\/p>\n
MKM muretseb lisanduva b\u00fcrokraatia p\u00e4rast<\/p>\n
Majandusministeerium leidis eeln\u00f5u kohta saadetud tagasisides, et Euroopa Liit ei tohiks l\u00fchiajalise \u00fc\u00fcri poliitikat \u00fcle v\u00f5tta, see peaks j\u00e4\u00e4ma sarnaselt senisele iga riigi enda otsustada.<\/p>\n
Ministeerium p\u00f5hjendas, et \u00fc\u00fcriturud on riigiti ja piirkonniti v\u00e4ga erinevad ning seep\u00e4rast v\u00f5ivad \u00fches riigis edukalt toimivad meetmed teises riigis t\u00e4iesti kasutuks osutuda.<\/p>\n
MKM t\u00f5i v\u00e4lja, et viimasel ajal on EL-is loodud liiga palju uusi reegleid ja b\u00fcrokraatiat, enne kui vanad reeglid on rakendunud v\u00f5i nende m\u00f5ju on j\u00f5utud hinnata. N\u00e4itena t\u00f5i ministeerium l\u00fchiajalise \u00fc\u00fcri valdkonna, kus viimastel aastatel vastu v\u00f5etud EL-i \u00f5igusaktide rakendamist alles valmistatakse ette.<\/p>\n
“Seet\u00f5ttu ei ole m\u00f5istlik enne uusi reegleid teha, kui olemasolevad on rakendatud ja nende m\u00f5ju hinnatud,” soovitas majandusministeerium.<\/p>\n
Kliimaministeerium lubas MKM-i seisukohti arvesse v\u00f5tta. Samamoodi arvestati ka haridusministeerium soovitusega, et Eesti seisukoha juures toodaks v\u00e4lja ka t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduse teema, sest ehitus on kogu Euroopas \u00fcks kutsealadest, kus t\u00f6\u00f6k\u00e4si napib.<\/p>\n
Selleks tuleks haridusministeeriumi hinnangul suurendada kutseharidusprogrammide valikuv\u00f5imalusi ja atraktiivsust, et inimesed rohkem ehitussektori alasid \u00f5ppima l\u00e4heksid ning parandama ehitusvaldkonnas t\u00f6\u00f6tingimusi, et need oleksid ligit\u00f5mbavamad ka naistele. Samuti tasuks soodustada t\u00e4iend- ja \u00fcmber\u00f5pet kogu ehitussektoris.<\/p>\n
Rahandusministeerium ei toetanud ideed pakkuda toetusi v\u00f5i maksusoodustusi, mis h\u00f5lbustaksid kasutamata hoonete renoveerimist v\u00f5i nende kasutusotstarbe muutmist. Ka ettepanek kehtestada kasutamata hoonetele lisamaksu ei leidnud rahandusministeeriumilt heakskiitu, sest Eestis kehtib maks maale, mitte sellel olevatele hoonetele, mis t\u00e4hendab, et kasutamata maa tekitab omanikule niigi negatiivset tulu.<\/p>\n
Euroopa Komisjon kavatseb avaldada Euroopa taskukohaste eluasemete kava j\u00e4rgmise aasta esimeses kvartalis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Komisjon otsib lahendusi paljudes Euroopa Liidu riikides tuttavale probleemile: eluaseme hind on j\u00e4rjest kallim ning kodu leida…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18140,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,10943,2337,31,32,21,10944,2577,3081,28,29,19,25,10946,23,24,22,20,10945,30],"class_list":{"0":"post-18139","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-investeerimispank","16":"tag-euroopa-komisjon","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-hoonete-renoveerimine","21":"tag-kinnisvara-hind","22":"tag-kliimaministeerium","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-taskukohasema-eluaseme-algatus","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-uurihind","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18139","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18139"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18139\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18140"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18139"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18139"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18139"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}