{"id":181769,"date":"2026-05-19T09:46:07","date_gmt":"2026-05-19T09:46:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/181769\/"},"modified":"2026-05-19T09:46:07","modified_gmt":"2026-05-19T09:46:07","slug":"taltechi-tudengid-laksid-19-sajandisse-et-lahendada-uks-vanurite-probleem","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/181769\/","title":{"rendered":"TalTechi tudengid l\u00e4ksid 19. sajandisse, et lahendada \u00fcks vanurite probleem"},"content":{"rendered":"<p>Projekti \u00fcks eestvedajaid oli sisearhitekt Liisi Murula-Kerstna, kelle s\u00f5nul t\u00e4hendas see t\u00f6\u00f6 palju enamat kui lihtsalt j\u00e4rjekordse m\u00f6\u00f6blieseme valmistamist. \u201eSoovisin, et minu loomingulisel taustal oleks ka kindel tehniline baas. Olin juba aastaid t\u00f6\u00f6tanud sisearhitektina, aga tahtsin paremini m\u00f5ista, kuidas materjalid ja konstruktsioonid p\u00e4riselt toimivad,\u201c r\u00e4\u00e4gib Murula-Kerstna.<\/p>\n<p>Kuna kooliajast oli m\u00f6\u00f6dunud aastaid, alustas ta TalTechi avatud \u00fclikoolis inseneri\u00f5ppe baasainetest ning j\u00f5udis l\u00f5puks puidu-, plasti ja tekstiilitehnoloogia magistrikavani. \u201ePuit on mulle alati meeldinud, nii m\u00f6\u00f6blis kui ehituses. Mingil hetkel sain aru, et just see valdkond on k\u00f5ige \u00f5igem.\u201c<\/p>\n<p>Tool, mis aitab p\u00fcsti t\u00f5usta<\/p>\n<p>Katariina s\u00fcndis \u00fcsna konkreetse \u00fclesande lahendusena. Tudengid pidid tegema mugava ja turvalise tugitooli vanemaealisele inimesele, kelle kodus on kitsad ukseavad ning kelle jaoks muutub istumine ja p\u00fcsti t\u00f5usmine j\u00e4rjest keerulisemaks. Esmapilgul v\u00f5ib see tunduda lihtne. Tegelikult t\u00e4hendas see k\u00fcmneid v\u00e4ikeseid k\u00fcsimusi ja neile vastuste leidmist. Kui k\u00f5rge peaks olema iste? Kui palju tuge peavad pakkuma k\u00e4etoed? Kui s\u00fcgav v\u00f5ib tool olla, et sellest oleks lihtne p\u00fcsti saada? Milline kuju tundub inimesele turvaline ja tuttav?<\/p>\n<p>\u201eEelk\u00f5ige arvestasime piiratud liikumisv\u00f5imega. N\u00e4iteks istme k\u00f5rgusega ja sellega, et tool oleks toetamisel stabiilne. Jalad peavad saama taha liikuda, kui inimene p\u00fcsti t\u00f5useb,\u201c selgitab Murula-Kerstna.<\/p>\n<p>Just seet\u00f5ttu tehti tooli jalad k\u00f5rgemad ning konstruktsioon kavandati nii, et inimene saaks t\u00f5usmisel keha paremini tasakaalustada. Ka k\u00e4etoed ei olnud lihtsalt esteetiline detail, vaid oluline tugi. Eesm\u00e4rk oli \u00fchendada toolis ergonoomiline mugavus, turvalisus ja kompaktne vorm, mis sobiks v\u00e4iksemasse linnakorterisse. <\/p>\n<p>Miks n\u00e4eb tool v\u00e4lja \u201evana\u201c?<\/p>\n<p>Kuigi konstruktsioon on kaasaegne, otsustasid tudengid teadlikult klassikalise v\u00e4limuse kasuks. Inspiratsiooni ammutati 19. sajandi salongi- ja puhketoolidest. Murula-Kerstna s\u00f5nul ei olnud see juhuslik disainivalik. \u201eVanemaealised inimesed hindavad tuttavaid vorme rohkem kui v\u00e4ga futuristlikke lahendusi. Eakas inimene tunneb ennast tavap\u00e4raste lahendustega kodusemalt.\u201c<\/p>\n<p>Tumeroheline sametine kangas, kaarduvad vormid ja pehme seljatugi loovad rahuliku ning turvalise mulje. Tudengite arvates m\u00f5jub tool sellisena piisavalt klassikalise ja v\u00e4\u00e4rikana, et sobida ka traditsioonilisemasse interj\u00f6\u00f6ri. <\/p>\n<p>Samas tuli kogu tool valmis ehitada t\u00e4nap\u00e4evaste tootmisv\u00f5tetega: kasevineerist karkassi detailid l\u00f5igati v\u00e4lja CNC-pingil ning kogu konstruktsiooni modelleerisid ja joonistasid tudengid ise. <\/p>\n<p>Kui disain kohtub p\u00e4ris eluga<\/p>\n<p>Murula-Kerstna s\u00f5nul oli projekt kasulik ka selle poolest, et tegemist oli \u00fche loomingulisema ainega kogu \u00f5ppekavas. \u201eMeie \u00f5ppekavas on see \u00fcks loomingulisemaid aineid \u2013 selline t\u00fchjalt lehelt alustamine. Disaineritele ja arhitektidele on see tavap\u00e4rane, aga inseneridele pigem veidi ootamatu.\u201c<\/p>\n<p>Samal ajal \u00f5petas see m\u00f5istma, kuidas disain ja inseneeria p\u00e4riselus kokku saavad. Tudengid tegid ise k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d: karkassi kokkupaneku, CNC-programmeerimise, liimimise, \u00f5mblemise kui ka polsterdamise. <\/p>\n<p>Ka erinevused arvutis kavandamise ja p\u00e4ris m\u00f6\u00f6bli tegemise vahel said kiiresti selgeks. \u201ePuit ja kangas on tuttavad materjalid \u2013 me teame enam-v\u00e4hem, kuidas need k\u00e4ituvad. Aga pehmed materjalid olid palju ettearvamatumad,\u201c r\u00e4\u00e4gib Murula-Kerstna.<\/p>\n<p>Vahtmaterjalid, polsterdus ja kangad m\u00f5jutasid tooli m\u00f5\u00f5te rohkem, kui osati arvata. N\u00e4iteks selgus, et istmes\u00fcgavus oli valesti arvutatud ning pehme polster l\u00fckkas inimese istumisasendi liiga ette. Tudengid pidid konstruktsiooni \u00fcmber tegema, muutma jalgade k\u00f5rgust ja kohandama isegi k\u00e4etugesid. <\/p>\n<p>Polsterdamine ei osutunud keeruliseks ainult tehniliselt: \u201e\u00dcksi lihtsalt ei saa seda kangast pingule v\u00f5i klambrit \u00f5igesse kohta, kui keegi ei toeta. See projekt \u00f5petas v\u00e4ga h\u00e4sti, mida t\u00e4hendab p\u00e4ris meeskonnat\u00f6\u00f6,\u201c kirjeldab Murula-Kerstna.<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul ei olnud see klassikalises m\u00f5ttes grupit\u00f6\u00f6, kus iga\u00fcks teeb oma osa \u00e4ra ja l\u00e4heb koju. \u201ePidime kogu aeg \u00fcksteise jaoks olemas olema, nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui vaimselt. Pidime \u00fcksteist toetama ka selleks, et motivatsioon ei kaoks ja fookus s\u00e4iliks. Pingelistes olukordades tuli \u00f5ppida emotsioone kontrollima. P\u00e4ris musta auku keegi ei kukkunud, aga v\u00e4iksemaid minikatastroofe oli k\u00fcll. Tagantj\u00e4rele tundub k\u00f5ik  see isegi naljakas,\u201c meenutab Murula-Kerstna naerdes.<\/p>\n<p>Tootmisj\u00e4\u00e4kidest eksklusiivne m\u00f6\u00f6bliese<\/p>\n<p>T\u00e4helepanu all oli ka kestlikkus. Tugitool valmistati suures osas tootmisj\u00e4\u00e4kidest ja m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stuses \u00fcle j\u00e4\u00e4nud materjalidest ning kogu projekt l\u00e4htus upcycling\u2019u ehk v\u00e4\u00e4rindava taaskasutuse p\u00f5him\u00f5ttest, mille eesm\u00e4rk on anda t\u00f6\u00f6stusj\u00e4\u00e4kidele uus elu. <\/p>\n<p>\u201eKuna tegemist oli kooliprojektiga, siis v\u00e4ga laia materjalivalikut meil ei olnud. Saime kasutada tootmisj\u00e4\u00e4ke,\u201c r\u00e4\u00e4gib Murula-Kerstna. \u201eSamas andis see toolile isegi natuke eksklusiivsema ilme. Kuna l\u00e4hte\u00fclesandes oli viidatud Kadriorule, siis tundus selline lahendus v\u00e4\u00e4rikasse keskkonda h\u00e4sti sobivat.\u201c<\/p>\n<p>Kas sellest v\u00f5iks saada p\u00e4ris toode?<\/p>\n<p>Kuigi Katariina valmis \u00f5ppeprojektina, pidid tudengid protsessi igas etapis m\u00f5tlema ka reaalse tootmise peale. Seega arvutati v\u00e4lja materjalikulu, t\u00f6\u00f6mahud, tootmiskulud ja v\u00f5imalik turuhind. <\/p>\n<p>Selgus, et protot\u00fc\u00fcbi tootmine oli oodatust m\u00e4rksa kallim ja keerulisem. Anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4ks sellise tooli hind umbes 350 euro juurde. <\/p>\n<p>Murula-Kerstna s\u00f5nul oligi \u00fcks suurimaid v\u00e4ljakutseid leida tasakaal disaini, tehniliste lahenduste ja eelarve vahel. \u201eSee, et toode oleks reaalselt teostatav, oli meie \u00f5ppeaines v\u00e4ga oluline. Pidime kogu aeg m\u00f5tlema sellele, kuidas midagi p\u00e4riselt valmis teha, mitte ainult ilusti joonistada.\u201c<\/p>\n<p>\u00dcks tool maailma ei muuda, aga m\u00f5tteviisi k\u00fcll<\/p>\n<p>Murula-Kerstna s\u00f5nul on nende jaoks tugitoolist ehk t\u00e4htsamgi see, mida kogu projekt neile \u00f5petas. \u201eOluline on \u00f5ppida m\u00e4rkama erinevate inimeste vajadusi. N\u00e4iteks seda, kuidas vanus m\u00f5jutab liikumist ja ruumikasutust.\u201c<\/p>\n<p>Tema hinnangul j\u00e4\u00e4b Eesti ligip\u00e4\u00e4setava ja kaasava elukeskkonna loomisel veel paljuski Kesk-Euroopast maha, kuid vananeva \u00fchiskonna t\u00f5ttu muutub see teema j\u00e4rjest olulisemaks.<\/p>\n<p>\u201eDisainerid ja insenerid v\u00f5iksid palju rohkem kaasa r\u00e4\u00e4kida selles, kuidas meie elukeskkonda planeeritakse. Need samad tehnilised oskused ja loominguline l\u00e4henemine v\u00f5iksid t\u00f6\u00f6tada selle nimel, et keskkond oleks inimestele p\u00e4riselt parem ja mugavam,\u201c t\u00f5deb ta. <\/p>\n<p>Tugitool Katariina valmis TalTechi inseneriteaduskonna puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia magistri\u00f5ppekava pehme m\u00f6\u00f6bli tehnoloogia aineprojekti raames. Projekti k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tasid tudengid v\u00e4lja tugitooli disaini, konstruktsiooni, materjalilahendused ning anal\u00fc\u00fcsisid ka selle tootmis- ja valmistamiskulusid.<\/p>\n<p>Tutvu \u00f5ppekavaga l\u00e4hemalt <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/taltech.ee\/sisseastuja\/magistrioppe-erialad\/puidu-plasti-ja-tekstiilitehnoloogia\" data-rel-date-range=\"[]\">siin<\/a>. <\/p>\n<p>Tallinna Tehnika\u00fclikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Vastuv\u00f5tt Tallinna Tehnika\u00fclikooli on avatud 6. juuli keskp\u00e4evani:<a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"http:\/\/taltech.ee\/reaalne\" data-rel-date-range=\"[]\"> taltech.ee\/reaalne<\/a><\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Projekti \u00fcks eestvedajaid oli sisearhitekt Liisi Murula-Kerstna, kelle s\u00f5nul t\u00e4hendas see t\u00f6\u00f6 palju enamat kui lihtsalt j\u00e4rjekordse m\u00f6\u00f6blieseme&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":181770,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,5593,246,372,16494,80524],"class_list":["post-181769","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-tallinna-tehnikaulikool","tag-taltech","tag-tehnoloogia","tag-tugitool","tag-vananev-uhiskond"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116600608074482612","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/181769","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=181769"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/181769\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/181770"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=181769"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=181769"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=181769"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}