Varasemalt mitmeid aastaid Eesti Ol\u00fcmpiakomitees t\u00f6\u00f6tanud Mitt on asekantslerina ametis olnud n\u00fc\u00fcdseks aasta aega. “Spordip\u00fchap\u00e4ev” ei saanud temaga vesteldes loomulikult m\u00f6\u00f6da vaadata laiemast segadusest, mille EOK presidendi Kersti Kaljulaidi ametist taandamine on Eesti spordis tekitanud.<\/p>\n
“Ma ei \u00fctleks, et see m\u00f5ju kuidagi must-valgelt negatiivne oleks. EOK-l ei ole kaks kuud presidenti, kuid l\u00f5ppude l\u00f5puks juhtkond mingil m\u00e4\u00e4ral toimib, t\u00e4itevkomitee k\u00e4ib koos, sekretariaat toimib. Oleme ju tegelikult suve-eelses perioodis. On k\u00fcll tihe periood ja mingid protsessid kindlasti natukene venivad, aga mina ei tea, et midagi v\u00e4ga suurt selle t\u00f5ttu praegu pausil oleks,” r\u00e4\u00e4kis Mitt. “See nii-\u00f6elda v\u00e4\u00e4rtuskonflikt on m\u00f5nda aega \u00fcleval olnud, et miks siis venitada. Ma ei n\u00e4e p\u00f5hjust, et peaks presidendivalimisi edasi l\u00fckkama. Kultuuriministeeriumi vaatest \u00fctleks, et see olukord on olnud kriisiolukord, aga samas see on andnud meile v\u00f5imaluse ennast kinnitada sellise ankruorganisatsioonina spordivaldkonna jaoks. Ma pigem n\u00e4en, et kultuuriministeerium on sellest olukorrast natukene isegi kasu l\u00f5iganud.”<\/p>\n
Spordiringkond on viimaste aastate jooksul l\u00f5henenud. Mitt m\u00e4rkis, et kuigi viimaste EOK presidendivalimiste ajal taheti muutust, siis Kaljulaidi uuendusplaanid tulid ikkagi spordivaldkonnale liiga suure \u0161okina. “Muutust ju tegelikult taheti. Kui vaatame paar aastat tagasi valimiste perioodi, siis h\u00e4\u00e4letus oli k\u00fcll tasav\u00e4gine, kuid n\u00e4itas, et muutust taheti ja v\u00e4rsket verd oodati. Ma tooksin esile veel selle, et Kaljulaidi ja Urmas S\u00f5\u00f5rumaa k\u00f5rval oli ju ka kolmas kandidaat Erich Teigam\u00e4gi, kes n\u00fc\u00fcd uuesti kandideerib. Ta ju tegelikult seadis toona v\u00e4ga selgelt sihi tippspordile. Millegip\u00e4rast see siis ei k\u00f5netanud, aga t\u00e4na tundub, et tippspordi suund pigem k\u00f5netab alaliite,” selgitas Mitt.<\/p>\n
“Tulles tagasi muutuse vajalikkuse juurde, siis v\u00f5ib-olla oli see muutus natukene liiga \u00e4\u00e4rmuslik. Pikka aega oli tehtud asju \u00fchtemoodi ja justkui tundus, et k\u00f5ik on stabiilne. V\u00f5ib-olla need muudatused, mida Kaljulaidi ajal taheti ellu viia, olid liiga \u00e4\u00e4rmuslikult ja langetati liiga kiiresti. Et sellist sisseelamise aega ei olnud. Narratiiv oli, et k\u00f5iki valdkondi tuleb uuendada, aga v\u00f5ib-olla oli see lihtsalt natukene liiga suur \u0161okk spordivaldkonna jaoks,” lisas ta.<\/p>\n
Mitt t\u00f5des, et tundis ka ise EOK-s t\u00f6\u00f6tades, et on vaja uusi ideid. “Olime Team Estonia programmi k\u00e4ima jooksutanud, aga mingi aeg on ikkagi vaja, et tuleksid uued inimesed uute ideedega. Selles m\u00f5ttes oli periood muutusteks igati hea. N\u00fc\u00fcd on taas uue juhi kord tulla uue narratiiviga ja v\u00f5ib-olla siis fookust natukene paremini seada.”<\/p>\n
Mis ikkagi olid need peamised probleemid, mis tekitasid EOK suhtes paksu verd? “Spordivaldkond ei ole seni v\u00e4ga h\u00e4\u00e4lekalt esile t\u00f5usnud. K\u00fcll aga n\u00fc\u00fcd on n\u00e4ha, et nad tahavad, et neid v\u00f5etaks kuulda. \u00dcks asi on nende kaasamine ja teine asi on nende \u00e4rakuulamine. Juhtida on v\u00f5imalik mitut moodi. \u00dcks viis on nii-\u00f6elda \u00fclevalt alla ehk siis teha asju selliselt nagu juhtkond n\u00e4eb, et neid v\u00f5iks teha. Samas me ju teame, et kui juhtkond n\u00e4eb seda strateegilist ja pikka vaadet, siis p\u00f5llul tegelikult toimuvad asjad palju kiiremini. K\u00f5ik need otsused, mis juhtkond langetab, m\u00f5jutavad olukorda p\u00f5llul, kas j\u00e4rgmisel kuul v\u00f5i j\u00e4rgmisel aastal. Kui neid suuri strateegilisi plaane piisavalt ei kommunikeerita, piisavalt ei kaasata valdkonda neisse, siis juhtkonna eesm\u00e4rk tegelikult ei j\u00f5ua valdkonnani. Inimesed p\u00f5llul ju ikkagi tunnetavad muutust. Kas oma t\u00f6\u00f6kohas v\u00f5i muutust rahakotis. Ma arvan, et see kaasamine ja see narratiiv, et otsuseid tehakse \u00fclevalt alla v\u00f5i \u00fcritatakse neid pikaajalisi suundi paika panna, et see on v\u00f5ib-olla see, mis on t\u00e4na selle v\u00e4\u00e4rtuskonflikti tekitanud,” s\u00f5nas Mitt.<\/p>\n
\u00dche v\u00e4\u00e4rtuskonfliktina on \u00fchiskonnas teravalt esile kerkinud treeneri ja sportlase suhted. “Ma nende hiljutiste juhtumite peale v\u00e4ga kinni ei j\u00e4\u00e4ks. Kas me saame k\u00f5iki teemasid \u00fchiskondlikult kokku leppida, see on isek\u00fcsimus. Pigem tuleb vaadata seda, kuhu me valdkonnaga suundume. Ilmselgelt oleme v\u00f5tnud suuna spordi v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisemaks muutmisele. Meil on t\u00e4na k\u00e4imas \u00fcleminek sellisest vana generatsiooni spordikultuurist uude. See v\u00f5tab aega, see on ilmselge. Lisaks on spordialad ja alade kultuurid v\u00e4ga erinevad. Mida me riigi poolt teha saame koost\u00f6\u00f6s EOK-ga on kindlasti mingites valdkondades \u00fchiselt kokkuleppida. N\u00e4iteks noortesport. Kas me keskendume noorte puhul rohkem tulemusele v\u00f5i pikaajalise arengule? Teine asi, treenerikutse v\u00e4\u00e4rtustamine. Meil on ju pikemat aega paika pandud treenerikutse vajalikkus. Kas n\u00fc\u00fcd need hiljuti aset leidnud juhtumid peaksid l\u00f6\u00f6ma selle pikaajalise plaani k\u00f5ikuma? Mina seda ei n\u00e4e. Ma ei n\u00e4e ka, et \u00fcksikute arvamuste p\u00f5hjal peaks mingisuguseid kardinaalseid muudatusi tegema. Olen n\u00f5us, et valdkonna h\u00e4\u00e4lt on vaja kuulda v\u00f5tta, aga kui tekib nii suur v\u00e4\u00e4rtuskonflik, nagu meil on viimase poole aasta v\u00f5i aasta jooksul tekkinud, siis see vajab laiemat arutelu. Lisaks, kui l\u00e4heme spetsiifilisemalt spordalade juurde, siis on meil n\u00e4iteks lapsevanemate roll, mida me t\u00e4na ei ole tegelikult v\u00e4ga k\u00e4sitlenud. See on ka spordialati v\u00e4ga erinev, et pallim\u00e4ngualadel on lapsevanema roll kindlasti suurem kui individuaalaladel ja see nii-\u00f6elda m\u00e4ssu tekkimine v\u00e4ljaku \u00e4\u00e4res on lihtsam. Mida ma ise siia veel sisse tooksin, on 2019. aastal loodud Eesti Antidopingu Spordieetika Sihtasutus. L\u00e4bi n\u00fc\u00fcd, 1. juulil j\u00f5ustuvate Eesti spordieetika reeglite me \u00fcritame j\u00f5ustada seda nulltolerantsi ideed. Selle poole me peaksimegi liikuma, et v\u00e4\u00e4rad k\u00e4itumuslikud normid ja p\u00f5him\u00f5tted peaksid ikkagi j\u00e4\u00e4ma selja taha ja peame valdkonnana \u00fchiselt sellest aru saama. \u00d5nneks enamus sellest aru saavad. Me peame lihtsalt omalt poolt tegema seda, et karjuv v\u00e4hemus ei saaks vaikivast enamusest v\u00f5itu,” m\u00e4rkis Mitt.<\/p>\n
Kaljulaidi umbusaldamise \u00f5nnestumine oli Mitti arvates hea pretsedent, ent samas hoiatas ta, et EOK presidendi umbusaldamine ei tohi muutuda tavap\u00e4raseks n\u00e4htuseks. “Ma ei anna hinnanguid sellele protsessile v\u00f5i kas see oli \u00f5ige v\u00f5i v\u00e4\u00e4r otsus. K\u00fcll aga on mul hea meel, et valdkond n\u00e4itas \u00fcles selgroogu rahulolematuse korral. Mida me ka omalt poolt ootame edaspidi on see, et kitsaskohad j\u00f5uaksid rohkem avalikkuse ette. Ma r\u00e4\u00e4gin siinkohal keerulisest eelarveolukorrast spordivaldkonna erinevates arengutes. Ministeeriumina me teeme nii palju kui v\u00f5imalik. Lobistame oma valdkonna heaks nii palju kui v\u00f5imalik, aga mida rohkem spordivaldkond ise oma huvide eest seisab, seda rohkem on meil v\u00f5imalik erinevaid arenguid ellu viia ja silma paista. Ma lihtsalt loodan, et see ei saa selliseks igap\u00e4evaseks n\u00e4htuseks, et kui n\u00fc\u00fcd tuleb uus president ja ta teeb midagi, mis valdkonnale ei meeldi, siis avaldatakse kohe umbusaldusest. Ma loodan, et see ei saa tavaks.”<\/p>\n
Eelmise aasta riigieelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel\u00a0lepiti kokku\u00a0Team Estonia rahastamise t\u00f5stmist. 2026. aastal suurenes Team Estonia eelarve 7,7 miljonilt 9,7 miljoni euroni. Lisarahastus jaotus sportlaste, koondiste ja tugiteenuste vahel. Kuigi lisaraha saamine oli suurep\u00e4rane uudis, siis Mitti hinnangul valdkond ise seda ei tajunud. “Otseselt v\u00f5i kaduselt sai valdkond viis miljonit juurde, sealhulgas Team Estonia kaks miljonit, mis on tegelikult valdkonna jaoks v\u00e4ga suur v\u00f5it. Aga v\u00f5ib-olla Team Estonia kahe miljoni puhul juhtus, et valdkond ei tajunud seda v\u00f5iduna. V\u00f5ib-olla ei saadud aru, et midagi oleks v\u00e4ga paremaks l\u00e4inud. Meil on rahapuudus niikuinii, aga kui toetus ei j\u00f5ua otseselt alaliidu v\u00f5i sportlasteni, siis tegelikult valdkonna osapooled ei saa aru, et midagi otseselt paremaks l\u00e4heks. L\u00f5puks on ju see, et kui toetus on abstraktne, siis objektiivselt v\u00f5ib otsus hea olla, aga subjektiivselt ikkagi ei n\u00e4hta, et midagi l\u00e4heks paremaks. See on kindlasti \u00fcks ootus t\u00e4na, kui r\u00e4\u00e4gime saavutusspordist.”<\/p>\n
Mitt t\u00f5i veel v\u00e4lja, et varsti tuleb kokku leppida, kas Eestis on tarvis m\u00e4\u00e4rata m\u00f5ned spordialad eelisseisu. “Team Estonias meil tegelikult ei ole pikka plaani. \u00dche n\u00e4itena kasv\u00f5i see, et millistele spordialadele me keskendume. Mina n\u00e4en, et t\u00e4nases finantsilises olukorras peame mingil hetkel valikuid tegema ja tegelikult on see ka valdkonna jaoks oluline, kui \u00f6eldakse konkreetselt \u00e4ra, millele keskendutakse ja millele mitte. See kaks miljonit on hea n\u00e4ide. Me jaotasime raha laiali, aga see l\u00f5puks killustus \u00e4ra. Sealt sai oma osa Audentes, mis on v\u00e4ga vajalik, aga paratamatult see nii ongi, et kui sul on valdkonnas piltlikult \u00f6eldes k\u00fcmme miljonit puudu, siis see kaks miljonit liiga paljusid ei p\u00e4\u00e4sta. T\u00e4na on toetuse peal ligikaudu 60 spordialaliitu. Ma ei \u00fctle, et keegi peaks ilma j\u00e4\u00e4ma, aga v\u00f5ib-olla peame tippspordis mingil hetkel valikuid tegema.”<\/p>\n
Spordivaldkonna finantsmuskli kasvatamiseks tuleb Mitti hinnangul kitsaskohad senisest j\u00f5ulisemalt siduda poliitilise otsustusprotsessiga, et need j\u00f5uaksid ka erakondade valimisprogrammidesse. “Me omalt poolt \u00fcritame ka valimisprogrammidesse v\u00f5imalikult palju sporditeemasid sisse tuua. J\u00e4llegi \u00fcleskutse spordivaldkonnale, et selliseid kitsaskohti tuleb v\u00f5imalikult palju ajastada, et need valimisprogrammidesse otseselt v\u00f5i kaudselt j\u00f5uaksid. Kui r\u00e4\u00e4gime liikumisharrastusest, siis millega me t\u00e4na ikkagi vaeva n\u00e4eme, on sportimise ennetavast m\u00f5just, selle sotsiaalmajanduslikust pikaajalisest m\u00f5just r\u00e4\u00e4kimine. T\u00e4na on paraku keeruline selliseid pikaajalisi positiivseid m\u00f5jusid partneritele selgeks teha. Kui r\u00e4\u00e4gime tervena elatud ja tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastatest v\u00f5i t\u00f6\u00f6j\u00f5uturust, siis tegelikult on spordil ennetav funktsioon. Nii et sport peaks igatahes olema \u00fcks prioriteetne teema.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Varasemalt mitmeid aastaid Eesti Ol\u00fcmpiakomitees t\u00f6\u00f6tanud Mitt on asekantslerina ametis olnud n\u00fc\u00fcdseks aasta aega. “Spordip\u00fchap\u00e4ev” ei saanud temaga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":181793,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,494,34,36,31,32,21,2076,2545,28,29,19,25,5809,23,24,22,20,30],"class_list":["post-181792","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-olumpiakomitee","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kersti-kaljulaid","tag-kultuuriministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raido-mitt","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116600702561446856","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/181792","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=181792"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/181792\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/181793"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=181792"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=181792"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=181792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}