Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul ohustab rohkem kui miljardit noort t\u00e4iskasvanut ebasobivate kuulamispraktikate t\u00f5ttu p\u00fcsiv kuulmislangus, mida oleks v\u00f5imalik v\u00e4ltida. Paljudel Eesti noortel on samuti kuulmisprobleeme, mis elu jooksul tekivad v\u00f5i v\u00f5imenduvad.<\/p>\n
Marie Muinasmaa Gustav Adolfi G\u00fcmnaasiumist uuris oma kooli \u00f5pilaste teadlikkust k\u00f5rvaklappide liigse kasutamisega kaasnevatest riskidest. Ta leidis muu hulgas, et ligi kolmandik \u00f5pilasi on kogenud kuulmislangusele viitavaid s\u00fcmptomeid.<\/p>\n
Samuti m\u00f5\u00f5tis ta katseliselt eri t\u00fc\u00fcpi k\u00f5rvaklappide helir\u00f5hutasemeid ning tegi kindlaks, et k\u00f5rvasiseste klappide helir\u00f5hutase on reeglina k\u00f5rgem kui k\u00f5rva \u00fcmbritsevate ja k\u00f5rvapealsete klappide korral. Seega on teadlikkuse t\u00f5stmine v\u00f5imalikest ohtudest k\u00f5rvaklappide kasutamisel ja tervislike kuulamisharjumuste edendamine h\u00e4davajalikud, kirjutab ajakirja Akadeemiake juhatuse liige ja ravimiameti spetsialist Pille S\u00e4\u00e4lik.<\/p>\n
Kust algab m\u00fcra?<\/p>\n
\u00d5hur\u00f5hu k\u00f5rvalekaldumist helilaine m\u00f5jul nimetatakse helir\u00f5huks. Inimese k\u00f5rv tajub heli \u00f5hur\u00f5hu variatsioonidena. R\u00f5hu v\u00f5ngete arvu sekundis nimetatakse helisageduseks, mille \u00fchikule 1 herts (Hz) vastab \u00fcks v\u00f5nge sekundis. Mida suurem on heliallika v\u00f5nkumise sagedus, seda k\u00f5rgemat heli see tekitab. Inimk\u00f5rv on v\u00f5imeline vastu v\u00f5tma helisid sagedusega 20\u201320 000 Hz.<\/p>\n
Teine heli iseloomustav f\u00fc\u00fcsikaline suurus on heli valjus, mis t\u00e4hendab helir\u00f5hu k\u00f5ikumise suurust ehk amplituudi. K\u00f5ige n\u00f5rgem heli, mida inimese k\u00f5rv suudab tajuda, vastab r\u00f5hu muutuse amplituudile 20 mikropaskalit (\u00b5Pa). K\u00f5ige suurem helir\u00f5hu amplituud, mida inimese k\u00f5rv tajuda suudab, on eelmisest v\u00e4\u00e4rtusest rohkem kui miljon korda k\u00f5rgem.<\/p>\n
Kuna helir\u00f5hu m\u00f5\u00f5tmisel paskalites oleks selle skaala ulatus raskesti hoomatav, kasutatakse helir\u00f5hu v\u00e4ljendamiseks logaritmilist helir\u00f5hutaseme skaalat, mis vastab inimese kuulmistajule paremini. Selle m\u00f5\u00f5t\u00fchikuks on detsibell (dB). Kuuldel\u00e4vele 20\u00a0\u00b5Pa vastab 1 dB ja valul\u00e4vele 20 Pa vastab 120 dB. Seega, helitugevus suureneb selles vahemikus 1012 korda ehk igale 20-le detsibellile vastab k\u00fcmnekordne helitugevuse muutus. Maksimaalseks ohutuks helir\u00f5hutasemeks peetakse 70 dB.<\/p>\n
Inimest h\u00e4irivat v\u00f5i tema tervist kahjustavat heli nimetatakse m\u00fcraks. Kontsertide helis\u00fcsteemide helivaljus on suurusj\u00e4rgus 90 dB v\u00f5i rohkem. \u00d6\u00f6klubides ja baarides v\u00f5ivad keskmised m\u00fcratasemed varieeruda vahemikus 104 dB kuni 112 dB. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kehtestatud normidele ei peeta sellises keskkonnas \u00fcle 15 minuti viibimist ohutuks.<\/p>\n
M\u00fcra kahjuliku m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks on m\u00fcrataseme kohta kehtestatud riiklikud normid. N\u00e4iteks ei tohi elamurajoonide \u00f6ine m\u00fcratase \u00fcletada 45 dB, eluruumides p\u00e4evasel ajal 40 dB ja magamisruumides \u00f6\u00f6sel 30 dB. Piirv\u00e4\u00e4rtused on kehtestatud ka t\u00f6\u00f6keskkonnas, kus maksimaalne lubatud m\u00fcratase kaheksa tunni jooksul on 85 dB.<\/p>\n
K\u00f5rvaklapid versus k\u00f5larid<\/p>\n
K\u00f5rvaklapid ehk kuularid on k\u00f5rva vastu asetatavad elektriv\u00f5nkumist heliks muundavad seadmed, mille kaudu saab heli kuulata nii, et teised seda ei kuule. K\u00f5rvaklapid olid algselt telefonioperaatorite t\u00f6\u00f6vahend, kuid t\u00e4nap\u00e4eval on k\u00f5rvaklapid igap\u00e4evaselt kasutuses v\u00e4ga paljudel inimestel ja eriti noortel.<\/p>\n
K\u00f5rvaklappide t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5te on analoogne k\u00f5laritega \u2013 nad muudavad elektrilise signaali heliks, kasutades magneteid ning heli tekitavat v\u00f5nkuvat membraani. K\u00f5rvaklappe ja k\u00f5lareid eristavad suurus ning heli suunatus \u2013 k\u00f5rvaklappidest j\u00f5uavad helilained k\u00f5rva ilma oluliste kadudeta, sest klapid asuvad kas vahetult k\u00f5rvade peal v\u00f5i kuulmek\u00e4ikude alguses. K\u00f5larite tekitatud helilained hajuvad aga ruumis laiali ning ainult v\u00e4ike osa helilaine abil \u00fclekantud energiast j\u00f5uab inimese k\u00f5rva.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval leidub v\u00e4ga erineva suuruse ja kujuga k\u00f5rvaklappe, millest s\u00f5ltub nende kaasaskandmise mugavus ja helikvaliteet. K\u00f5rvaklapid jagatakse tavaliselt nelja erinevasse kategooriasse: k\u00f5rvasisesed n\u00f6\u00f6pk\u00f5rvaklapid, k\u00f5rvasisesed nupp-k\u00f5rvaklapid, k\u00f5rva \u00fcmbritsevad k\u00f5rvaklapid ja k\u00f5rvapealsed k\u00f5rvaklapid.<\/p>\n
Klappe tuleb regulaarselt puhastada<\/p>\n
K\u00f5rvaklappide kasutamine on t\u00e4nap\u00e4eva noorte seas laialt levinud, kuid sellega v\u00f5ivad olla seotud ka t\u00f5sised terviseriskid. Paraku puudub teave selle kohta, kuiv\u00f5rd on noored nendest riskidest teadlikud ja kas nende k\u00f5rvaklappide kasutamise harjumused on ohutud v\u00f5i v\u00e4ikese riskitasemega.\u00a0<\/p>\n
Marie Muinasmaa Gustav Adolfi G\u00fcmnaasiumist uuris, millised on k\u00f5rvaklappide kasutamise harjumused ja teadlikkus nende kasutamisega seonduvatest terviseriskidest oma kooli g\u00fcmnasistide seas. Ta soovis seel\u00e4bi aidata kaasa tervislikumate kuulamisharjumuste levitamisele ja k\u00f5rvaklappide kasutamise v\u00f5imalike riskide teadvustamisele.<\/p>\n
Uurimist\u00f6\u00f6 jaoks kogus ta andmeid ankeetk\u00fcsitluse abil Gustav Adolfi G\u00fcmnaasiumi 189-lt g\u00fcmnasistilt. Lisaks sellele m\u00f5\u00f5tis ta katseliselt 25 erineva k\u00f5rvaklapipaari helitugevust, kasutades selleks silikoonist k\u00f5rvamudelit ja kalibreeritud helitugevuse m\u00f5\u00f5tjat. Uuritavate klappide hulgas oli nii n\u00f6\u00f6p-, nuppk\u00f5rvaklapid, k\u00f5rvapealsed kui ka k\u00f5rva \u00fcmbritsevad k\u00f5rvaklapid.<\/p>\n
M\u00f5\u00f5tmistest selgus, et helir\u00f5hutase k\u00f5rvas on k\u00f5rvasiseste k\u00f5rvaklappide kasutamisel reeglina k\u00f5rgem kui k\u00f5rva \u00fcmbritsevate ja k\u00f5rvapealsete k\u00f5rvaklappide korral. Samuti leidis ta, et Gustav Adolfi G\u00fcmnaasiumi \u00f5pilaste seas on rohkem levinud just k\u00f5rvasisesed k\u00f5rvaklapid ja et k\u00f5rvaklappe kasutatakse p\u00e4evas sageli mitu tundi.<\/p>\n
Marie uuris ka seda, kas ja kui sageli \u00f5pilased oma k\u00f5rvaklappe puhastavad. K\u00f5rvaklappide regulaarne puhastamine on haigustekitajate v\u00e4ltimiseks oluline. Marie leidis aga, et ainult veerand g\u00fcmnasistidest puhastab oma k\u00f5rvaklappe regulaarselt ning enne ja\/v\u00f5i p\u00e4rast kaaslastega jagamist neid \u00fcldiselt ei puhastata.<\/p>\n
Lisaks selgus k\u00fcsitlusest, et ligikaudu kolmandik \u00f5pilastest on juba kogenud kuulmislangusele viitavaid m\u00e4rke, milleks on tinnitus ehk vilina, kohina v\u00f5i undamise kuulmine olukorras, kus helisignaal v\u00e4liskeskkonnast puudub. Autor j\u00e4reldas saadud tulemustest, et k\u00f5rvaklappide ohutu kasutamise v\u00f5tete kohta oleks noorte seas vaja teha rohkem teavitust\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Marie Muinasmaa uurimist\u00f6\u00f6 “K\u00f5rvaklappide kasutamine ja teadlikkus sellega seonduvatest terviseriskidest Gustav Adolfi G\u00fcmnaasiumi g\u00fcmnasistide n\u00e4itel” saavutas 2025. aastal \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de riikliku konkursil g\u00fcmnaasiumiastmes II koha, p\u00e4lvis Tallinna \u00dclikooli eriauhinna ning esindas Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (EUCYS) Riias, L\u00e4ti. T\u00f6\u00f6 juhendas \u00f5petaja Sirle Oja. T\u00f6\u00f6 t\u00e4ispika versiooniga saab tutvuda \u00f5pilaste teadusajakirjas Akadeemiake<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul ohustab rohkem kui miljardit noort t\u00e4iskasvanut ebasobivate kuulamispraktikate t\u00f5ttu p\u00fcsiv kuulmislangus, mida oleks v\u00f5imalik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18199,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[8943,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10965,10964,10878,10967,10968,28,29,10969,19,10048,8945,8485,25,10966,23,24,22,20,30],"class_list":["post-18198","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-akadeemiake","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-heli","tag-korvaklapid-mura","tag-kuulmine","tag-kuulmislangus","tag-kuulmismeel","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-marie-muinasmaa","tag-news","tag-opilasteadus","tag-opilasuurimus","tag-pille-saalik","tag-populaarseimad-lood","tag-tinnitus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18198","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18198"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18198\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18199"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18198"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18198"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18198"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}