Tegelik probleem on selles, et Tallinn tegutseb endiselt vana hankemudeli j\u00e4rgi ega ole l\u00e4inud \u00fcle uutele tingimustele, mille eesm\u00e4rk on muuta sorteerimine inimestele soodsamaks ja kogu s\u00fcsteem l\u00e4bipaistvamaks. Seet\u00f5ttu tekib paratamatult k\u00fcsimus, kas Tallinna juhid seisavad eelk\u00f5ige elanike huvide eest v\u00f5i k\u00f5lavad nende jutupunktid rohkem kokku \u00fche Isamaasse kuuluva j\u00e4\u00e4tmeettev\u00f5tja \u00e4riliste huvidega.<\/p>\n
Praegu maksab inimene pakendite eest sisuliselt kolm korda. K\u00f5igepealt poes toodet ostes, sest iga pakendatud toote hinnas sisaldub juba pakendi kogumise ja ringlussev\u00f5tu kulu. Teist korda siis, kui pakend visatakse segaolmej\u00e4\u00e4tmetesse ning selle k\u00e4itlemine kaetakse j\u00e4\u00e4tmeveo teenustasudest. Ning kolmandat korda maksumaksjana, sest Eesti peab maksma Euroopa Liidule miljoneid eurosid plastpakendite v\u00e4hese ringlussev\u00f5tu t\u00f5ttu.<\/p>\n
Samas maksavad pakendiettev\u00f5tted juba t\u00e4na tootjavastutusorganisatsioonidele tasusid selleks, et turule lastud pakendid kokku koguda ja ringlusse v\u00f5tta. Ometi langeb osa kuludest endiselt uuesti inimeste ja maksumaksjate \u00f5lgadele. See n\u00e4itab h\u00e4sti, miks senine s\u00fcsteem on killustunud, l\u00e4bipaistmatu ja inimeste jaoks eba\u00f5iglane.<\/p>\n
Just selle probleemi lahendamiseks j\u00e4\u00e4tmereformi tehaksegi. Reformi eesm\u00e4rk ei ole muuta sorteerimist kallimaks, vaid vastupidi – luua s\u00fcsteem, kus hoolas sorteerija maksab v\u00e4hem kui see, kes viskab k\u00f5ik segaolmesse.<\/p>\n
Tallinna juhtide v\u00e4ide, et j\u00e4\u00e4tmereform p\u00f5hjustab 63 protsendi suuruse hinnat\u00f5usu, ei kirjelda tegelikku m\u00f5ju inimese rahakotile. Reformi m\u00f5ju segaolmej\u00e4\u00e4tmete t\u00fchjendushinnale on hinnanguliselt k\u00fcmnete sentide suurusj\u00e4rgus \u00fche t\u00fchjenduse kohta. Kui inimene j\u00e4tkab k\u00f5igi j\u00e4\u00e4tmete panemist \u00fchte konteinerisse, v\u00f5ib \u00fche t\u00fchjenduse hind t\u00f5usta s\u00f5ltuvalt konteineri suurusest umbes 30\u201395 sendi v\u00f5rra. Sorteeriva leibkonna puhul j\u00e4\u00e4b kuine j\u00e4\u00e4tmekulu Eesti keskmisena umbes viie euro juurde.<\/p>\n
K\u00fcsimus ei ole ainult hinnas, vaid selles, millise s\u00fcsteemi me loome. Eestis on aastaid olnud olukord, kus inimene sorteerib k\u00fcll pakendeid, bioj\u00e4\u00e4tmeid ja paberit, aga s\u00fcsteem ise ei anna talle kindlust, et see pingutus p\u00e4riselt \u00e4ra tasub. Kui hoolikalt sorteeriv inimene saab teate, et kollase pakendikoti hind j\u00e4lle t\u00f5useb, tekib \u00f5igustatud k\u00fcsimus: miks ma \u00fcldse pingutan?<\/p>\n
Hoolas sorteerija ei tohi tunda, et teda karistatakse. Vastupidi, kogu j\u00e4\u00e4tmes\u00fcsteem peab olema \u00fcles ehitatud nii, et sorteerimine oleks lihtsam, mugavam ja odavam kui k\u00f5ikide j\u00e4\u00e4tmete \u00fchte konteinerisse viskamine.<\/p>\n
Oluline on m\u00f5ista, et p\u00f5letus- ja ladestustasude t\u00f5stmise m\u00f5te ei ole inimeste karistamine. Tegemist on keskkonnatasuga, mille eesm\u00e4rk on muuta j\u00e4\u00e4tmete p\u00f5letamine v\u00e4hem atraktiivseks kui ringlussev\u00f5tt. Kui pr\u00fcgi p\u00f5letamine j\u00e4\u00e4b k\u00f5ige odavamaks lahenduseks, ei teki Eestisse tugevat ringlussev\u00f5tu t\u00f6\u00f6stust, uusi investeeringuid ega t\u00f6\u00f6kohti. Me p\u00f5letame lihtsalt v\u00e4\u00e4rtusliku materjali \u00e4ra ja maksame p\u00e4rast veel Euroopa Liidule trahve peale.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4tmed ei ole lihtsalt pr\u00fcgi. Need on ressurss. Paber, plast, metall ja bioj\u00e4\u00e4tmed v\u00f5ivad \u00f5igesti kogutuna j\u00f5uda uuesti kasutusse. Kaasaegse j\u00e4\u00e4tmepoliitika eesm\u00e4rk kogu Euroopas ongi see, et v\u00f5imalikult v\u00e4he j\u00f5uaks p\u00f5letusse v\u00f5i pr\u00fcgilasse.<\/p>\n
Samas tuleb ausalt tunnistada, et j\u00e4\u00e4tmereformi eelne s\u00fcsteem oli inimeste jaoks sageli segane ja ettearvamatu. N\u00e4iteks pakendikoti teenus on paljudes omavalitsustes j\u00e4tkuvalt vabaturu teenus, kus teenusepakkujad saavad hindu muuta m\u00e4rksa vabamalt kui korraldatud j\u00e4\u00e4tmeveo puhul. Inimesele j\u00e4\u00e4bki tunne, et ta maksab t\u00e4pselt nii palju, kui ta parasjagu v\u00e4lja kannatab.<\/p>\n
Just seet\u00f5ttu on j\u00e4\u00e4tmereformi \u00fcks oluline osa ka s\u00fcsteemi korrastamine. Reformiga seati pakendiveole 50-sendine hinnalagi \u00fche t\u00fchjenduskorra kohta. See annab inimestele kindluse, et pakendite \u00fcleandmine ei muutu kontrollimatult kalliks. Kuid selle rakendamine s\u00f5ltub n\u00fc\u00fcd kohalike omavalitsuste otsustest ja hangetest.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ei ole aus j\u00e4tta muljet, nagu oleks tegemist lihtsalt j\u00e4rjekordse maksut\u00f5usuga. Tegelik valik on palju sisulisem. Kas j\u00e4tkame s\u00fcsteemiga, kus p\u00f5letame ressursse, maksame Euroopa Liidule trahve ja hoiame alles l\u00e4bipaistmatu hinnastamise, v\u00f5i loome s\u00fcsteemi, kus sorteerimine tasub \u00e4ra, j\u00e4\u00e4tmed muutuvad majanduslikuks v\u00e4\u00e4rtuseks ning inimene saab l\u00f5puks \u00f5iglasema ja selgema s\u00fcsteemi. <\/p>\n
J\u00e4\u00e4tmereformi m\u00f5te on lihtne: hoolas sorteerija peab v\u00f5itma, mitte kaotama.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (5)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tegelik probleem on selles, et Tallinn tegutseb endiselt vana hankemudeli j\u00e4rgi ega ole l\u00e4inud \u00fcle uutele tingimustele, mille…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":182037,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,43,10996,28,29,19,25,854,23,24,22,20,30,10535],"class_list":["post-182036","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hinnatous","tag-jaatmereform","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-linnavalitsus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-yoko-alender"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116602047325183282","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182036","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=182036"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182036\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/182037"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=182036"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=182036"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=182036"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}