metsabiotehnoloogia labor<\/a>,” selgitab projekti koordinaator professor Hannes Kollist.<\/p>\nSeoses labori k\u00e4imal\u00fckkamisega k\u00fclastas oktoobri algul Tartut mitu oma ala tippteadlast, nende hulgas ka Tsai kes pidas k\u00fclalisloenguid nii aretust\u00f6\u00f6 kiirendamisest kui ka puude arhitektuuri muutmisest geenitehnoloogia meetodite abil. “Soovitud omadustega puu on n\u00fc\u00fcd saavutatav \u00fche p\u00f5lvkonnaga. Me ei pea l\u00e4bima p\u00f5lvkondade viisi aretamise katseeksitusi,” s\u00f5nab Tsai.<\/p>\n
Kiiremad ja lihtsamad alusuuringud<\/p>\n
Chung-Jui Tsai s\u00f5nul pakub geenide muutmine Crispr-k\u00e4\u00e4ridega enneolematut t\u00e4psust. “Saame genoomis v\u00e4ga t\u00e4pselt sisse suumida ja leida \u00fcles oma sihitava geeni. Seej\u00e4rel saame k\u00e4\u00e4ridega aluspaari v\u00f5i kaks v\u00e4lja l\u00f5igata,” kirjeldab ta. T\u00e4pne l\u00f5ige tagab \u00fchesuguste omadustega taimed. Tsai s\u00f5nul on niisuguseid taimi h\u00e4dasti vaja alusuuringutes, kus taimedes v\u00f5rreldakse mingit huvipakkuvat tunnust, aga k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud tunnused peavad olema samad.<\/p>\n
“Tahtsime s\u00fcsteemi, millega saaks kiiresti paljunemisgeenide katseid teha. Muidu peaksime ootama aastaid, kui mitte aastak\u00fcmneid, et puud \u00f5itsema hakkaksid,” meenutab Tsai. Selleks m\u00f5jutati geeni, mis paneb paika papli algkoe omadused ja nii saadi taime kasvuga seotud algkoest \u00f5ite algkude. Nii hakkasidki muudetud geenidega katsepaplid \u00f5itsema juba kolme kuu m\u00f6\u00f6dudes. “See annab meile s\u00fcsteemi, mis on justkui kondikava, millele ehitada \u00fcles juba \u00fcksikasjalikumad puude tunuseid muutvad katsed,” osutab professor.<\/p>\n
“Saame genoomis v\u00e4ga t\u00e4pselt sisse suumida ja leida \u00fcles oma sihitava geeni.”<\/p>\n
Tsai t\u00f6\u00f6r\u00fchma teine tegevussuund on tema enda s\u00f5nul oluline aga nii alusteaduse kui ka t\u00f6\u00f6stusmetsanduse ja linnahaljastuse seisukohast. Nimelt muudavad nad geenik\u00e4\u00e4ride abil taimede seemnete karvkatet ehk trihhoomi. “Seemne trihhoom on struktuur, mis kannab seemne tolmeldajateni. Seeme t\u00f5useb karvade abil piltlikult \u00f6eldes lendu,” selgitab professor.<\/p>\n
Seemnekarvade eemaldamine on oluline kahel p\u00f5hjusel. Esiteks v\u00f5imaldab see muuta taime steriilsemaks, sest takistab seemnete lenduminekut. “See on osa bioohutusest, et muudetud taimed ei hakkaks looduslikega segunema,” m\u00e4rgib Tsai. Teiseks t\u00f5kestab karvade eemdaldamine \u00f5ietolmu levikut haljastuseesm\u00e4rgil linnas istutatud puudelt ja v\u00e4hendab \u00f5ietolmuallergiaga inimeste vaevusi. “Meie s\u00fcsteemi ilu seisneb selles, et saame oma uuringus t\u00e4pselt kindlaks teha naissooga seotud geeni ja seej\u00e4rel muuta paljunemisstruktuuri v\u00e4ga kindlal moel,” t\u00f5deb professor.<\/p>\n
Pikem, kitsam ja l\u00f5hnavam puu<\/p>\n
Veel \u00fcks Chung-Jui Tsai ja kolleegide suurem tegevussuund on taimede arhitektuuri muutmine. Loodud on juba skeemid, kuidas muuta puuv\u00f5ra pikkust ja laiust, okste tihedust ning lehe kaldenurka. Siingi kasutavad nad mudelliigina papleid \u2013 t\u00e4psemalt v\u00f5ttis t\u00f6\u00f6r\u00fchm oma uuringutes eeskuju looduslikult piklikust mustast paplist (Populus nigra). “Inimestele must pappel meeldib, sest see n\u00e4eb aias peen v\u00e4lja. Samas puu v\u00f5ra sambakujuliseks tegevat mutatsiooni esinebki ainult sellel papliliigil,” kirjeldab Tsai.<\/p>\n
Uuringus tegid nad koost\u00f6\u00f6d viljapuu-uurijatega, kes on oma katsejaamas aretanud erineva kujuga puid juba aastak\u00fcmneid. Musta papli eeskujul seati eesm\u00e4rgiks piklikuks ja peenikeseks kujundada ka virisku- ja \u00f5unapuid. Selliseid taimi mahub istandusse tavalisest enam ehk tihedamalt. “Seejuures saab muuta okste kaldenurka nii, et viljad kasvaksid k\u00f5ik \u00fchel puu k\u00fcljel. Siis saab koristusmasin istandusse sisse s\u00f5ita ja saagi v\u00e4ga h\u00f5lpsalt \u00e4ra korjata,” selgitab professor.<\/p>\n
“Kui n\u00e4iteks kasekasvatajad tahavad pikliku kuju kasutusele v\u00f5tta, on meil teadmised olemas.”<\/p>\n
Puup\u00f5ldudele v\u00f5i kitsastele linnat\u00e4navatele m\u00f5eldes on v\u00f5imalik geenik\u00e4\u00e4ridega pikemaks ja kitsamaks muuta muidki puuliike. N\u00e4iteks l\u00f5id Tsai ja kolleegid musta papli eeskujul sambakujulise haavapuu. Samas oleneb puuliigi valik keskkonnast ja Eesti oludes v\u00f5iks professori hinnangul haavast etem valik olla kask. “Kui n\u00e4iteks kasekasvatajad tahavad pikliku kuju kasutusele v\u00f5tta, on meil teadmised olemas, millistes geenides variatsioone otsida tasub. On ka v\u00f5imalik kasutada geenik\u00e4\u00e4re ja luua oma kohaliku fenot\u00fc\u00fcbi taustal vajalike tunnustega puuliinid,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n
Teise taimearhitektuuri muudatusena proovis Tsai t\u00f6\u00f6r\u00fchm j\u00e4rele, mis saab, kui muuta puulehtede trihhoomi ehk karvkatet. Kui n\u00e4iteks tomati- v\u00f5i basiilikutaime katsuda, on tunda tugevat l\u00f5hna, sest inimene l\u00f5hub \u00e4ra need samad l\u00f5hna\u00fchendeid sisaldavad karvakesed. Tsai s\u00f5nul saab karvu geenik\u00e4\u00e4ridega aga muuta nii, et need hakkavad tootma biok\u00fctuses v\u00f5i kosmeetikas ja parf\u00fcmeerias kasutatavaid l\u00f5hnavaid \u00fchendeid. “Sel juhul poleks meil vaja nende kemikaalide saamiseks naftat ammutada, vaid kasutaksime rohkem biomassi,” osutab ta.<\/p>\n
Looduses varieerub paplilehtede karvkate iseenesestki. “See inspireeris meid looma taimeseeriat alates v\u00e4ga karvastest kuni karvututeni koos k\u00f5igi vahepealsete variantidega,” kirjeldab Tsai. Nii said nad kindlaks teha, millisel juhul eritub huvipakkuvaid l\u00f5hna\u00fchendeid k\u00f5ige enam. Samuti n\u00e4itas katse, kuidas bioinseneeria v\u00f5tab eeskuju looduse enda varieeruvusest, ent teeb seda t\u00e4psemalt. “Omal moel \u00f5petab see meile alusteadmisi. Teame n\u00fc\u00fcd paremini, milliseid looduslikus varieerumise eeskujusid \u00fcldse tasub l\u00e4bi vaadata,” s\u00f5nab Tsai.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui harilikult hakkaks n\u00e4iteks pappel \u00f5itsema k\u00fcmne aastaga, siis Crispr-geenik\u00e4\u00e4re kasutades v\u00f5ib esimesi \u00f5isi n\u00e4ha juba kolme kuuga.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18223,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[10980,10984,26,27,10983,10976,37,33,35,34,36,31,32,1863,10982,10979,7513,10978,10977,10975,21,28,29,3086,19,25,10981,10974,2424,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-18222","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aretus","9":"tag-bioinseneeria","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-chung-jui-tsai","13":"tag-crispr","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-geenid","22":"tag-geenikaarid","23":"tag-geneetiliselt-muundatud","24":"tag-genoom","25":"tag-gmo","26":"tag-haljastus","27":"tag-hannes-kollist","28":"tag-headlines","29":"tag-latest-news","30":"tag-latestnews","31":"tag-metsandus","32":"tag-news","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-puud-puu","35":"tag-taimed","36":"tag-tartu-ulikool","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-uudised","41":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18222","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18222"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18222\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18223"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18222"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18222"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18222"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}