{"id":182295,"date":"2026-05-20T03:12:40","date_gmt":"2026-05-20T03:12:40","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/182295\/"},"modified":"2026-05-20T03:12:40","modified_gmt":"2026-05-20T03:12:40","slug":"pettuste-keskmised-kahjusummad-on-varasematest-suuremad-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/182295\/","title":{"rendered":"Pettuste keskmised kahjusummad on varasematest suuremad"},"content":{"rendered":"

2026. aasta esimene kvartal on n\u00e4idanud finantspettuste kiiret ja ohtlikku arengut. Kuigi ohvrite arv SEB-s on aastaga v\u00e4henenud 40%, n\u00e4itavad panga andmed, et peamistes skeemides on keskmised kahjusummad m\u00e4rgatavalt kasvanud. <\/p>\n

\u201eK\u00f5ige suurema kahjuga paistavad silma IBAN-pettused, kus keskmine kahju ulatus kvartalis ligikaudu 98 500 euroni. Tegemist on pea kahekordse kasvuga v\u00f5rdluses 2025. aasta esimese kvartaliga. Selle skeemiga sihitakse eelk\u00f5ige ettev\u00f5tete raamatupidajaid ja juhte ning \u00fcks eksimus pettusliku kontonumbriga v\u00f5ib t\u00e4hendada v\u00e4ga suurt rahalist l\u00f6\u00f6ki,\u201c avas SEB turbejuht K\u00e4tlin Kukk. <\/p>\n

\"K\u00e4tlin<\/p>\n

M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne h\u00fcpe on toimunud ka telefonipettuste vallas, milles on keskmine kahju kasvanud umbes 15 600 euroni. See on v\u00f5rreldes eelmise aasta n\u00e4itajaga kaks korda suurem. Just telefonikelmused on eraisikute suunal peamised skeemid. Kuigi investeerimis- ja armupettused on v\u00e4hem sagedased, paistavad need silma samuti varasemast kaks korda suuremate kahjusummadega: investeerimispettustes ulatub keskmine kahju umbes 7500 euroni ning armupettustes on summad tavap\u00e4rasest suuremad, ligikaudu 7000 euroni. <\/p>\n

\u201eVaatamata sellele, et telekommunikatsiooni ettev\u00f5tted suudavad n\u00fc\u00fcdseks suure osa petuk\u00f5nedest takistada, on kahjud t\u00f5usnud, sest kurjategijad on oma strateegia \u00fcmber m\u00e4nginud ja suurenema on hakanud v\u00e4lismaalt tulevate k\u00f5nede hulk, mida on keeruline tuvastada. Lisaks m\u00f5jutavad j\u00e4tkuvat kahjude kasvu tugevalt manipuleeritud ohvrid, kes on ka pangat\u00f6\u00f6taja selgituste taustal n\u00f5us kogu oma v\u00e4\u00e4rtusliku vara petturile andma. See on \u00fcha enam s\u00fcvenev probleem,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kukk. <\/p>\n

Monitooringus\u00fcsteemid suunavad pettureid skeeme \u00fcmber m\u00e4ngima <\/p>\n

Nii pangad kui ka sideettev\u00f5tted ennetavad ja t\u00f5kestavad pettusi j\u00e4rjepidevalt ja s\u00fcsteemselt. Pankade seas on \u00fcks olulisemaid meetmeid tehingute monitooring, mille k\u00e4igus tuvastatakse pettusekahtlusega tehinguid ning vajaduse korral kontrollitakse neid ka manuaalselt. Kuigi sellised lahendused on t\u00f5husad, ei ole v\u00f5imalik riski t\u00e4ielikult v\u00e4listada, sest petturid kohandavad oma tegevust kiiresti ning kohandavad skeeme pidevalt. <\/p>\n

\u201ePettuste ennetamine on pidev v\u00f5idujooks, kus iga uus kaitsemeede sunnib pettureid oma taktikat muutma. N\u00e4iteks, kui t\u00e4nu SEB uuenenud monitooringus\u00fcsteemile\u202fon\u202fm\u00e4rgatavalt kahanenud kaarditehingute ja \u00fclekannete l\u00e4bi kaotatud raha, on rekordiliselt kasvanud sularahaskeemide osakaal, kus ohvrid v\u00f5tavad raha v\u00e4lja ning annavad petturitele \u00fcle. Kurjategijatel on efektiivse tegutsemise osas ka eelis, sest nende tegevust ei piira erinevad seadused ja regulatsioonid,\u201c \u00fctles Kukk. <\/p>\n

Turbejuhi s\u00f5nul t\u00e4hendavad kiired muutused praktikas seda, et k\u00f5ige olulisemaks kaitseliiniks j\u00e4\u00e4b inimene ise ning v\u00f5tmet\u00e4htsusega on eelk\u00f5ige teadlikkus. \u201eKui kiirustades tundmatuid tegevusi ei kinnitata ning tundlikke andmeid ei jagata, ei saa pettus \u00fcldjuhul l\u00f5pule viidud,\u201c lisas ta. <\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (13)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"2026. aasta esimene kvartal on n\u00e4idanud finantspettuste kiiret ja ohtlikku arengut. Kuigi ohvrite arv SEB-s on aastaga v\u00e4henenud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":182296,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,15802,2919,7592],"class_list":["post-182295","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kahju","tag-pettused","tag-petuskeem"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116604721046151316","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182295","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=182295"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182295\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/182296"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=182295"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=182295"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=182295"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}