{"id":182370,"date":"2026-05-20T05:57:08","date_gmt":"2026-05-20T05:57:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/182370\/"},"modified":"2026-05-20T05:57:08","modified_gmt":"2026-05-20T05:57:08","slug":"uuring-varaline-ebavordsus-pole-eestis-aastatega-suurenenud-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/182370\/","title":{"rendered":"Uuring: varaline ebav\u00f5rdsus pole Eestis aastatega suurenenud | Majandus"},"content":{"rendered":"

Varalist ebav\u00f5rdsust m\u00f5\u00f5tev Gini koefitsient on Eestis olnud aastate jooksul suhteliselt stabiilne ning sarnaneb euroala riikide keskmisega, selgub Eesti Panga ja statistikaameti uuringust<\/a>, mis vaatles Eesti leibkondade finantsk\u00e4itumist ja tarbimisharjumusi.<\/p>\n

Eestis on leibkondade finantsk\u00e4itumise ja tarbimisharjumuste uuringut praeguseks l\u00e4bi viidud neljal korral: aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024. Nendest uuringutest on pikema trendina n\u00e4ha, et Eesti perede j\u00f5ukus on aastate jooksul m\u00e4rgatavalt kasvanud.<\/p>\n

Kui 2013. aastal oli keskmiselt j\u00f5ukal leibkonnal ehk mediaanleibkonnal (pooltel peredel on rohkem vara ja pooltel peredel v\u00e4hem) netovara 43 300 eurot, siis 2024. aastaks oli see v\u00e4\u00e4rtus suurenenud 103 300 euroni. Netovara leitakse, lahutades varade kogumahust kohustuste summa.<\/p>\n

Eesti Pank arvutab uuringu raames ka Gini koefitsienti, mis varieerub nullist \u00fcheni, kusjuures null t\u00e4histab t\u00e4ielikku v\u00f5rdsust ja \u00fcks t\u00e4ielikku ebav\u00f5rdsust. Viimase, 2024. aasta uuringu kohaselt oli netovara Gini koefitsiendi v\u00e4\u00e4rtus Eestis 0,66, mis on sarnane euroala riikide keskmisega.<\/p>\n

Eri t\u00fc\u00fcpi varasid eraldi vaadates on aga suured erinevused selles, kui ebav\u00f5rdselt nad jaotunud on, nendib Eesti Pank. Rikkaimale viiele protsendile leibkondadest kuulub 40 protsenti kogu netovarast.<\/p>\n

K\u00f5ige v\u00f5rdsemalt oli jaotunud peamise eluaseme v\u00e4\u00e4rtus, mille Gini koefitsient oli 0,47.<\/p>\n

K\u00f5ige ebav\u00f5rdsemalt olid seevastu jaotunud ettev\u00f5tlusvarad, mille Gini koefitsient oli 0,91.<\/p>\n

Koos Eesti perede j\u00f5ukuse kasvuga on muutunud varade struktuur, mis sarnaneb n\u00fc\u00fcd rohkem euroala keskmisega. Perede finantsvarade hulgas on v\u00e4henenud pangahoiuste osakaal ning rohkem on muid finantsvarasid, nagu aktsiad ja investeerimisfondide osakud, mis teenivad pikas vaates suuremat tulu. V\u00e4henenud on perede laenukoormus ja sellega koos ka finantsiline haavatavus.<\/p>\n

Finantsvarade osakaal kasvas alates 2013. aastast ehk 11 aastaga k\u00fcmnelt protsendilt 20 protsendile.<\/p>\n

Eesti leibkondade laenukoormus on uuringu andmetel euroala keskmisest v\u00e4iksem, seda nii sissetuleku kui ka varade tasemega v\u00f5rreldes. Viimase kahe uuringulaine vahelisel perioodil laenukoormus v\u00e4henes. 2024. aastal moodustas keskmise laenukoormusega pere laenuj\u00e4\u00e4k 11 protsenti vara v\u00e4\u00e4rtusest ja laenumakse seitse protsenti kuisest brutosissetulekust. Laenukoormuse v\u00e4henemist nii sissetuleku kui ka varade tasemega v\u00f5rreldes p\u00f5hjustas peamiselt kiire tarbijahindade kasv.<\/p>\n

Eesti perede laenukoormus on euroala keskmisest v\u00e4iksem. Keskmisel Eesti perel ehk mediaanleibkonnal on likviidseid rahalisi vahendeid umbes kahe kuu brutotulu suuruses summas. Euroalal keskmiselt on peredel likviidset vara rohkem, umbes kolme kuu sissetuleku ulatuses.<\/p>\n

Neid leibkondi, kellel oli pankadest raske laenu saada v\u00f5i kes ei saanud \u00fcldse laenu, oli Eestis 2024. aastal kaheksa protsenti elanikkonnast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Varalist ebav\u00f5rdsust m\u00f5\u00f5tev Gini koefitsient on Eestis olnud aastate jooksul suhteliselt stabiilne ning sarnaneb euroala riikide keskmisega, selgub…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":182371,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,2183,3976,34,36,2410,14674,16445,15929,80607,2411],"class_list":["post-182370","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-pank","tag-elukallidus","tag-estonia","tag-estonian","tag-gini-koefitsient","tag-joukus","tag-rikkus","tag-vaesus","tag-varad","tag-varaline-ebavordsus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116605370672293936","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182370","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=182370"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182370\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/182371"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=182370"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=182370"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=182370"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}