{"id":18248,"date":"2025-10-13T07:03:08","date_gmt":"2025-10-13T07:03:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/18248\/"},"modified":"2025-10-13T07:03:08","modified_gmt":"2025-10-13T07:03:08","slug":"lapselik-enesekuvand-aitab-lapsepolveaegu-meenutada-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/18248\/","title":{"rendered":"Lapselik enesekuvand aitab lapsep\u00f5lveaegu meenutada | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"<p>Mida vanemaks inimene saab, seda kaugemale j\u00e4\u00e4b lapsep\u00f5lv ja seda raskem v\u00f5ib olla t\u00e4pselt meenutada, mis lapsep\u00f5lves juhtus.<\/p>\n<p>Briti teadlased on n\u00fc\u00fcd leidnud nutika k\u00f5rgtehnoloogilise v\u00f5tte, mis aitab lapsep\u00f5lves\u00fcndmusi paremini meenutada, aga annab ka uudsel moel aimu, kuidas inimese m\u00e4lu on \u00fcllatavalt tugevalt seotud kehatajuga.<\/p>\n<p>Utkarsh Gupta Cambridge&#8217;is asuvast Anglia Ruskini \u00dclikoolist ja ta kolleegid palusid katseisikuil istuda vestluse ajaks arvutimonitori ette ja j\u00e4lgida sealt omaenda n\u00e4gu, mis oli kuvatud reaalaja videona otsekui peeglis.<\/p>\n<p>Kuid teadlased ei n\u00e4idanud videot siiski tingimata t\u00f6\u00f6tlemata. Nutikas algoritm muutis pooltel katseisikuist n\u00e4ojooni videopildis reaalajas sellisel moel, nagu ta oleks palju noorem, alles lapseeas.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Pilt oli nii realistlik ja liikus katseisiku endaga nii h\u00e4sti kaasa, et talle j\u00e4i kergesti mulje, justkui v\u00f5ikski tegu olla peegelpildiga ja justkui ta ise n\u00e4ebki uuesti lapselik v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Teadlased vestlesid katseisikutega nende lapsep\u00f5lvem\u00e4lestustest ja anal\u00fc\u00fcsisid hiljem salvestuse p\u00f5hjal, kui \u00fcksikasjalikult detailsed need m\u00e4lestused olid.<\/p>\n<p>Selgus, et need, kes n\u00e4gid end ekraanil lapsena, suutsid meenutada m\u00e4rksa rohkem \u00fcksikasju kui need, kes n\u00e4gid end t\u00e4iskasvanuna.<\/p>\n<p>Seejuures oli seda erinevust m\u00e4rgata just isiklikult l\u00e4bi elatud m\u00e4lestuste juures. Lapsep\u00f5lves omandatud \u00fcldised faktiteadmised olid k\u00f5igil meeles \u00fchteviisi, olenemata sellest, kes ekraanilt paistis.<\/p>\n<p>Gupta ja kaasautorid v\u00e4idavad ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41598-025-17963-6\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Scientific Reports<\/a>, et nende katsetatud meetod v\u00f5ib edasi arendatuna aidata ehk meenutada isegi p\u00e4ris p\u00f5hjalikult ununenud m\u00e4lestusi, n\u00e4iteks alla kolme aasta vanusest east.<\/p>\n<p>Misp\u00e4rast niisugune m\u00e4luabi toimib, ei oska teadlased veel v\u00e4ga kindlalt arvata. V\u00f5ib-olla j\u00e4\u00e4b lapsele koos s\u00fcndmuste l\u00e4bi elamisega meelde ka omaenda samaaegne kehataju, ja kui aidata meenutada kehataju, meenub samast m\u00e4lusopist ka muid sellega seondnunud m\u00e4lestusi.<\/p>\n<p>Pildil on uuringu juhtautor Utkarsh Gupta videokaadreil t\u00f6\u00f6tlemata kujutisena ja nooremaks tehtuna. <\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mida vanemaks inimene saab, seda kaugemale j\u00e4\u00e4b lapsep\u00f5lv ja seda raskem v\u00f5ib olla t\u00e4pselt meenutada, mis lapsep\u00f5lves juhtus.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18249,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10991,10992,28,29,95,310,19,25,23,24,22,20,149,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-18248","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-illusioon","19":"tag-lapsepolv","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-malu","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-video","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18248","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18248"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18248\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18249"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18248"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18248"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18248"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}