Viimase aasta jooksul on kliimapoliitika vallas toimunud maailmas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed muutused ja radikaalsete s\u00f5numitega \u00fcllatab kodumaine teadlaskond, kirjutab Aivar Usk.<\/p>\n
USA presidendi Donald Trumpi k\u00e4ivitatud “rohepettust” v\u00e4lja juuriv tegevus, mis tipnes riigi v\u00e4ljaviimisega Pariisi kliimaleppest, \u00dcRO valitsustevahelisest kliimamuutuste n\u00f5ukogust (IPCC) ja raamlepingust UNFCCC, on julgustanud oma kliimarealistlike seisukohtadega varjust v\u00e4lja tulema ka neid, kes oma inimtekkelise kliimakriisi osas skeptilisi seisukohti seni ametikohaga seotud repressioonide hirmus enda teada hoidsid.<\/p>\n
Euroopaski tegeletakse valijate ja ettev\u00f5tete survel roheregulatsioonide n\u00f5uete k\u00e4rpimisega, “kestlikkuse” ja roheoskuste teemad on meediast sisuliselt kadunud. Nende arengute taustal on \u00fcllatav kuulda, et Eesti valitsus kavatseb edasi minna kliimaseaduse saatmisega riigikogule, et seadus enne j\u00e4rgmisi valimisi vastu v\u00f5tta.<\/p>\n
Samal ajal, kui n\u00e4iteks Norras kavandatakse 70 uue nafta- ja gaasipuuraugu avamist1, tahetakse meie kliimaseadusega sundida riiki v\u00e4ltima fossiilk\u00fctustesse investeerimist. V\u00f5ib ju p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista, et k\u00f5igest v\u00e4est \u00fclal hoitavasse roosakas-rohelisse mulli sulgununa ei ole v\u00f5imalik reaalsust objektiivselt tajuda, kuid lisaks \u00fcldsuse h\u00e4\u00e4buvale toetusele kliimaeesm\u00e4rkidele ja skeptikute kriitikale tasuks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka nn peavoolukliimateadusest kostvatele p\u00f6\u00f6rdelistele s\u00f5numitele.<\/p>\n
Aprillis avaldatud teadusartiklis2 esitlevad 44 kliimateadlast IPCC j\u00e4rgmise, seitsmenda hinnanguaruande AR7 koostamisel kliimamuutuste anal\u00fc\u00fcsiks kasutusele v\u00f5etavaid uue p\u00f5lvkonna CMIP7 kasvuhoonegaaside heitestsenaariume.<\/p>\n
Nad kinnitavad otses\u00f5nu kliimarealistidele ammu teada olnud fakti \u2013 millele oli vihje ka IPCC teadusaruandes AR6 WG1 juba aastal 2021 \u2013, et senine s\u00f6eelektrijaamade laiaulatuslikule lisandumisele tuginedes katastroofilisi tulemusi ennustanud \u00e4\u00e4rmuslik stsenaarium SSP5-8.5 ja selle eelk\u00e4ija RCP8.5 ei ole usutavad. Isegi m\u00f5\u00f5dukama SSP3-7.0 p\u00f5hjal prognoositav globaalne soojenemine aastani 2100 \u00fcletab v\u00f5rdluses uut halvima juhtumi stsenaariumi “High”.<\/p>\n
“Hullem on aga see, et ideoloogilisel kliimakriisi\u00f5hinal p\u00f5hinev tegevus j\u00e4tkub.”<\/p>\n
Sellest j\u00e4relduvalt v\u00f5ib k\u00f5ik nende stsenaariumite alusel koostatud tulevikuhinnangud n\u00fc\u00fcd k\u00f5hklusteta n\u00e4ivteaduslikuks r\u00e4mpsuks v\u00f5i hallutsineerimiseks lugeda. Ligi kahe aastak\u00fcmne v\u00e4ltel on kliimateadlased tootnud k\u00fcmneid tuhandeid sellesse kategooriasse kuuluvaid teadusartikleid, hullem on aga see, et ideoloogilisel kliimakriisi\u00f5hinal p\u00f5hinev tegevus j\u00e4tkub. USA teadlase Roger Pielke Jr hinnangul avaldatakse juba k\u00e4imasolevate uuringute tulemustena seni igap\u00e4evaselt ligi 30 neid stsenaariume kliima anal\u00fc\u00fcsiks kasutanud artiklit.<\/p>\n
Lisaks aja ja enamasti maksumaksja raha raiskamisele on sedasorti “teadusel” poliitikakujundusele katastroofiline m\u00f5ju, neile viidates p\u00f5hjendatakse karmide kliimapoliitiliste leevendusmeetmete ja piirangute kehtestamise vajadust.<\/p>\n
Ka CMIP7 autorid mainivad, et k\u00f5igi seniste tulevikukliima ennustuste \u00fcmberhindamine saab olema raske. Pielke peab \u00fcllatavaks, et sellele aastak\u00fcmnete olulisimale arengule kliimateaduses pole maailma avalikus meedias seni v\u00e4\u00e4rilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud, viidates samas \u00e4\u00e4rmuslikest stsenaariumitest loobumise p\u00f5hjenduste kallutatusele.3<\/p>\n
Ka Eesti kliimaseaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsuses (VTK) aastal 2023 esitatud p\u00f5hjenduste alusdokumendina kasutatud uuringus “Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100” tuletati hinnangud kohati ainult \u00e4\u00e4rmusliku stsenaariumi RCP8.5 p\u00f5hjal, n\u00e4iteks ekstreemsete n\u00e4htuste peat\u00fckis.<\/p>\n
VTK-s kajastamiseks valiti v\u00e4\u00e4rtusi tabelite dramaatilisema sisuga veergudest, mis p\u00f5hinesid stsenaariumil RCP8.5, mitte m\u00f5\u00f5dukama, uuele stsenaariumile “Medium” vastava RCP4.5 veergudest. See v\u00e4hendab oluliselt vastavate argumentide kaalu, eriti arvestades, et ka uued stsenaariumid ja neid sisendina kasutavad kliimamudelid on vaid palju vaidlustamist leidnud h\u00fcpoteeside kajastuseks, j\u00e4\u00e4des t\u00e4ppisteadusest kaugele.<\/p>\n
Radikaalsemate s\u00f5numitega \u00fcllatab kodumaine teadlaskond. Aprillis toimunud Eesti Teaduste Akadeemia teaduskonverentsil “Globaalmuutused” kuulutas globaalmuutuste komisjoni esimees akadeemik \u00dclo Mander oma ettekandes4 kliimamuutuste peatamise v\u00f5imatuks, kuna inimtegevuse t\u00f5ttu fossiilk\u00fctustest vabanevate kasvuhoonegaaside kogused j\u00e4\u00e4vad v\u00f5rreldes maismaa \u00f6kos\u00fcsteemide s\u00fcsinikubilansi tasakaalu m\u00f5jutavate protsessidega v\u00e4ikesteks.<\/p>\n
See v\u00e4ide aitab m\u00f5ista, miks koroonapandeemiaga seotud liikuvusk\u00e4rbete haripunktis 2020. aasta aprillis inimkonna saavutatud s\u00fcsihappegaasi (CO2) heite ligikaudu 19-protsendiline v\u00e4henemine ei kajastunud tuvastataval m\u00e4\u00e4ral CO2 osakaalu d\u00fcnaamikas atmosf\u00e4\u00e4ris.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4b \u00fcle n\u00f5ustuda akadeemik Manderi ratsionaalse poliitikasuunisega: kliimamuutustega kohanemine on peamine strateegia. Enamasti globaalse soojenemise p\u00f5hjustajaks tembeldatud t\u00f6\u00f6stusajastu algusega kokku langenud v\u00e4ikesest j\u00e4\u00e4ajast v\u00e4ljumise ja P\u00e4ikese ts\u00fckliliste protsessidega seotud kliima loomuliku soojenemisega arvestades ei ole inimkonnal kohanemisest p\u00e4\u00e4su, selleks rakendatavad meetmed peavad aga p\u00f5hinema realistlikul teadusel, mitte aktivistlikul propagandal.<\/p>\n
Nagu mainekas USA teadlane Steven E. Koonin juba 2021. aastal v\u00e4lja \u00fctles, peaks “inimtekkelise kliimakriisi” t\u00fchistamine alguse saama teaduste akadeemiatest ja eriala\u00fchingutest, kuna “\u00e4kilised “kliimameetmed” kahjustavad \u00fchiskonda t\u00f5en\u00e4oliselt rohkem kui kliimamuutuste tegelikud m\u00f5jud.”5 On p\u00f5hjust loota, et Eestis on see protsess edukalt alanud ning kliimaseaduse kehtestamisest loobumine oleks sel teel t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseks sammuks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimase aasta jooksul on kliimapoliitika vallas toimunud maailmas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed muutused ja radikaalsete s\u00f5numitega \u00fcllatab kodumaine teadlaskond, kirjutab Aivar…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":182533,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[80644,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3036,4326,20554,15714,15928,18339,20553,28,29,19,25,80645,58285,23,24,22,325,20,30],"class_list":["post-182532","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aivar-usk","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ipcc","tag-kliima","tag-kliimakindla-majanduse-seadus","tag-kliimakriis","tag-kliimamuutus","tag-kliimapoliitika","tag-kliimaseadus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-roger-pielke","tag-rohepoliitika","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116606200141327349","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182532","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=182532"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182532\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/182533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=182532"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=182532"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=182532"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}