![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3572335h55c1t24.jpg\"\/)
Ansambel HU? tagasituleku kontsert Hundipea kakaolaos Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk<\/p>\nB\u00e4nd oli valinud oma\u00a0comeback’i aval\u00f6\u00f6gi paigaks seni pikalt suletud olnud Paljassaare sadama- ja t\u00f6\u00f6stusala \u2013 42 hektari suuruse Hundipea, mille juurde kuulub ligikaudu kolm kilomeetrit Tallinna lahe rannajoont. Tulevikus peaks sellest arendaja ettekujutuse j\u00e4rgi saama elu- ja t\u00f6\u00f6keskkond, kuhu on oodatud eri sissetuleku ja elustiiliga inimesed: \u00f5petajad, noored pered, eakad ja teised, kellele mere\u00e4\u00e4rne elu linnas on seni olnud k\u00e4ttesaamatu. Hea ja \u00fcllas idee, eks aeg n\u00e4ita, kas see ka sellisena teostub. Plaan on pikk: kogu piirkonna v\u00e4ljaehitamine peaks kestma 30-40 aastat ja l\u00f5puks v\u00f5iks Hundipeast saada kodu umbes 6000 inimesele.<\/p>\n
Kakaoladu, kus\u00a0show\u00a0toimus, asub \u00fclisuures betoonhoones. T\u00f6\u00f6stushoone, mida esmapilgul kontserdipaigaks ei peakski. Raudtrepist \u00fcles teisele korrusele \u2013 vaatev\u00e4ljas meri, laevad ja hunnitu avarus. Sisenedes avanes vaade ruumi, mis oli t\u00e4is k\u00fcmneid sambaid. Kerkis k\u00fcsimus, kuidas leida nende vahel koht, kust b\u00e4nd laval oleks n\u00e4htav ja heli j\u00f5uaks minuni parimal moel. Seda kohta ei olnudki 2800 Hu?\u00a0comeback’i kogema tulnud inimese seas nii kerge leida.<\/p>\n
\u0160okolaadivabrikut see ruum siiski ei meenutanud, kakaotseremoonia toimumispaika samuti mitte, aga nimemaagia m\u00e4ngis siin kindlasti kaasa. Hu? muusikat on kakaoga lihtne seostada: see on ahvatlevalt magus, veidi eksootiline, ent samal ajal ka kergelt m\u00f5ru poptoode.<\/p>\n
Hundipea avanes nii suurele rahvahulgale esimest korda\u00a0pop-up-lahendusena. V\u00f5ib-olla osa publikust tuli avastama uut kohta ja ruumi, enamik siiski Hu? p\u00e4rast. Need, kelle m\u00e4llu olid kinnistunud “Absoluutselt”, “Kosmos”, “Depressiivsed Eesti v\u00e4ikelinnad”, “Elup\u00f5letaja” ja teised lood. Aga kohal oli ka neid, kes olid ajal, mil Hu? tegutses, veel liiga noored, n\u00e4gid b\u00e4ndi\u00a0live’is esimest korda ning kelle side Hu?-ga ei tulnud niiv\u00f5rd isiklikest\u00a0playlist’idest, vaid vanemate, koduse keskkonna, autos kuuldu v\u00f5i muude kultuuriliste j\u00e4relkajade kaudu.<\/p>\n
N\u00e4iteks nagu re\u017eiss\u00f6\u00f6r Triin Ruumet, kelle filmides kasutatav p\u00e4kapiku\u00addisko ei ole ainult iroonia, vaid ka kodusest keskkonnast ja vanemate kuulamisvalikutest p\u00e4ritud muusikaline m\u00e4lu. Sellistele kuulajatele ei ole Hu? enam tingimata omaenda nooruse\u00a0soundtrack, vaid midagi, mis on nendeni j\u00f5udnud ringiga.<\/p>\n
P\u00e4rast DJ Madis Nestori sissejuhatust v\u00f5tab laval koha sisse uus kodumaine ingliskeelne trio Fonda. Soe \u00f5htuvalgus viskab vasakpoolsetest akendest pikki valguskiiri k\u00fclma sinisesse lavavalgusse. Laval on enesekindel, moekas laulja Helina Risti, klahvpillidel Talis Paide ning bassil ja\u00a0slide-kitarril Joosep K\u00f5rvits. “Proovime teid hoida soojas selles k\u00fclmas tehaseruumis,” \u00fctleb Helina. Talise s\u00f5nul on Fonda tema isiklik ABBA. B\u00e4nd k\u00fctab, aga minu meelest \u00f5rnalt. Nagu kaminasaalis. Halg halu haaval.<\/p>\n
P\u00e4rast pisikest pausi pressin ennast nii l\u00e4hedale kui v\u00f5imalik, aga j\u00e4\u00e4n ikkagi k\u00fcmne meetri kaugusele, sest inimm\u00fc\u00fcrist enam edasi ei p\u00e4\u00e4se. Sumin. Ootus\u00e4revus. Kell on 22. Kohe peaks algama. B\u00e4nd laseb end veidi oodata. Esimene suurem tunnustush\u00fc\u00fcd lainetab \u00fcle saali neli minutit hiljem. On n\u00e4ha mingit liikumist. Varjud valgusvihus. Ja siis see algab.<\/p>\n
Introks “Bermuda” samanimeliselt, seni viimaseks j\u00e4\u00e4nud albumilt. K\u00f5lab nagu Aleksandr Zatsepini muusika multifilmist “Kolmanda planeedi saladus”. Nagu nad lahkuksid, aga alles tulevad. Hannaliisa veel ei laula, vaid r\u00e4\u00e4gib: “Kolm. See maagiline nurgeline vorm, kord liidab kosmiliseks tervikuks meid, siis j\u00e4lle teineteisest lahutab. On iga tipp kui omamoodi s\u00fcmbol, ideaal \u2026” Plaadi\u00fcmbrisel ongi neid kolm: laulja Hannaliisa Uusma, lugude autor ja bassim\u00e4ngija Leslie Laasner ning produtsent Bert Prikenfeld. Aga laval on peale nende ka Sigrid Mutso s\u00fcntidel ja taustalauljana ning Kristjan Oden trummidel.<\/p>\n
Algselt Hannaliisa Uusma sooloprojektina m\u00f5eldud ideest kasvas v\u00e4lja eestikeelne elektrooniline popb\u00e4nd, mis tegutses 2007. aastast ligi k\u00fcmme aastat. Leslie n\u00e4gi tollal palju ruumi eristumiseks, eriti l\u00fc\u00fcrika osas: “Bert teadis, kuidas produda, Hannakas teadis, kuidas laulda, ja mina teadsin, kuidas eristuda.”<\/p>\n
Hannaliisa p\u00f6\u00f6rab mikri suure enesekindlusega publiku poole, tal pole vaja endal laulda. Rahvas laulab t\u00e4iel h\u00e4\u00e4lel kaasa. K\u00f5iki s\u00f5nu teatakse peast. See on Hu? hittide hitt \u2013 “Absoluutselt”.<\/p>\n
“Absoluutselt” t\u00f6\u00f6tas Leslie s\u00f5nul esimesest hetkest. Ta m\u00e4letab, kuidas istuti Berti stuudios, tema pani k\u00e4ima enda kaasa toodud p\u00f5hja, voltis lahti A4-formaadis paberi ja hakkas sealt lugu ette laulma. “Hannakas ja Bert naersid. Aga see ei olnud selline “kui lollakas lugu” naer. See oli mingi nii ehe emotsioon,” meenutab Laasner.<\/p>\n
Ansambel HU? tagasituleku kontsert Hundipea kakaolaos Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk<\/p>\n
Loo algimpulss tuli aga peaaegu naeruv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4ikesest juhusest. “Olen n\u00fc\u00fcd taaskokkutuleku fluidumis palju m\u00f5elnud, kui kummalised on m\u00f5nikord lugude tekkelood,” \u00fctleb ta. Cannes’i reklaamifestivali j\u00e4rel tuias ta enne Nice’i lendu kohalikul kirbuturul, kus vanem naine m\u00fc\u00fcs “igast suva nodi” ja n\u00e4puotsaga vin\u00fc\u00fcle. Sealt j\u00e4i talle silma jaapani punk-LP kahe t\u0161ikiga kaanel. Kuulamisv\u00f5imalust ei olnud, aga \u00fcmbris oli lahe ja Leslie ostis plaadi pimesi \u00e4ra.<\/p>\n
Kodus kuulates j\u00e4i talle \u00fche loo l\u00f5pust k\u00f5rva “\u00fcks t\u00fchine harmooniline arendus”. Ta s\u00e4mplis selle arvutisse, muutis \u00e4ra ja kirjutas sinna peale oma harmoonia. “Sellest s\u00fcndis laulu “Absoluutselt” p\u00f5hi, millele kirjutasin s\u00f5nad m\u00f5ne minutiga,” r\u00e4\u00e4gib Leslie. “Joonistan s\u00f5nadega alati mingit pilti, r\u00e4\u00e4gin lugu. N\u00e4gin seal kohe \u00fchte naistegelaskuju.” Hannaliisa puhul m\u00f5tles ta enda s\u00f5nul alati rollidele, mida laulja v\u00f5iks jutustada, “mitte neid 1 : 1 endale \u00fcle kanda”. S\u00f5nad said valmis, mindi enam-v\u00e4hem kohe stuudiosse ja lugu oligi olemas. “Kui ma poleks l\u00e4inud sinna kirbuturule aega veetma, poleks seda lugu olemas. Kas pole kreisi? Nii mikroskoopilistes m\u00f5jutajates muutub nii palju ja suuri asju.”<\/p>\n
“Vulkaan, mis vahel puhkab”. Ja see vulkaan t\u00f5esti korraks puhkab. On aeg vaadata, mis toimub ekraanidel. Seal on 1980ndate videostilistikas efektidega kahev\u00e4rviline laulja. N\u00e4eme detaile ja ka seda, et ekraanil on pilt ja heli veidi s\u00fcngist v\u00e4ljas. Aga keda see huvitab. B\u00e4nd on laval, v\u00e4ga oodatud ja n\u00f5utud. Tulikuum Hannaliisa: “Ait\u00e4h, et tulite! See on h\u00e4sti suur kompliment.”<\/p>\n
“Sa meeldid mulle”. B\u00e4nd t\u00f5mbab uuesti tuurid \u00fcles ja rahvas tuleb kaasa, juubeldab. No mida on veel parem kaasa laulda kui fraasi “Sa meeldid mulle”! See on megapositiivne. Palju on kontori\u00adrahvast, kes on l\u00f5puks v\u00e4lja p\u00e4\u00e4senud: “Suve\u00f5htu valguses, kui k\u00f5ik on alles alguses”.<\/p>\n
Suvep\u00e4evade\u00a0vibe\u00a0p\u00fcsib edasi. “T\u00fcrisalu pank”. Investeeritud on m\u00e4lestustesse ja n\u00fc\u00fcd see toob tagasi. Aktsiad, boonused, s\u00fcndmused. K\u00f5ik on 1980ndate v\u00f5tmes, aga anal\u00fc\u00fctik minus leiab, et see lugu praegu ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
“Kosmos”, nende esimene singel.\u00a0Drum’n’bass\u00a0saab jala peavoolu ukse vahele. T\u00f5mban paralleeli nublu viimatise hitiga “Kesselaid”. Tema laulab: “pool praamipiletit, terveks polnud raha, Saarde ma ei saanudki, tulin Kesse\u00adlaiul maha.” Hannaliisa: “No palun laske mind Kosmose juures maha, sest mul ei ole rohkem raha.” M\u00f5lemal saab raha otsa, aga s\u00f5it j\u00e4tkub. Kusjuures Leslie meenutab oma v\u00e4limusega, eriti soenguga, Nublut. Ja oma s\u00f5nadega tegi ta juba enne Nublut midagi samalaadset: korjas \u00fcles fraasid, olukorrad ja t\u00fc\u00fcbid, keeras need pea peale ja l\u00f5i meeldej\u00e4\u00e4va refr\u00e4\u00e4ni, mille rahvas uuesti folklooriks laulis.<\/p>\n
“UV faktor 5”. “Heliseb su s\u00f5rmede all. S\u00e4tendab mu pruunil nahal. Need kreemised vallatud ringid.” Erootiline unelm nagu Peedu Ojamaa Eesti Reklaamfilmi toodang. Nii palju 1980ndaid: Proov 583, Monitor, Elektra ja muidugi Mahavok, mille igavesti noort laulukirjutajat Heini Vaikmaad n\u00e4gin m\u00f5ni aeg tagasi publiku hulgas. Vaikmaa meenutas, et Hu? j\u00e4i talle esimest korda k\u00f5rva \u00d5llesummeril, kui laulukaare alt kostis “M\u00e4gede h\u00e4\u00e4l”. “Olin \u00fcllatunud ja l\u00e4ksin kohe uurima, millega tegu,” \u00fctles ta. Tema meelest seisnes Hu? fenomen selles, et b\u00e4nd tuli areenile t\u00e4pselt \u00f5igel ajal: 1980ndate saundid olid veel inimestel meeles, aga neile lisandusid oma originaalne k\u00f5la, v\u00e4rsked tekstid, Hannaliisa isikup\u00e4rane h\u00e4\u00e4l ning Leslie ja Berti lood ja produktsioon.<\/p>\n
Uurisin enne\u00a0live’i veel paarilt inimeselt, mida Hu? neile t\u00e4hendab ja milles peitub b\u00e4ndi fenomen. Vaiko Eplik toob v\u00e4lja kaks olulist seika: Hannaliisa Uusma esilekerkimise erakordse lauljana ning selle, et esimesele albumile sattus terve plaadit\u00e4is tema v\u00f5imetele v\u00e4\u00e4rilist materjali, millel oli \u00fchiskonnas erakordselt lai k\u00f5lapind. “Sellist kooslust ei tule meie oludes tihti ette. Ja sellist vastukaja \u00fchele popalbumile ka mitte,” arvas ta.<\/p>\n
B\u00e4ndi SADU laulja Sofia-Liis Liiv on samuti absoluutselt positiivne. Tema meelest on Hu? j\u00e4tnud Eesti muusikasse s\u00fcgava j\u00e4lje eelk\u00f5ige oma huumori ja \u00fchiskonnakriitilisusega.<\/p>\n
“N\u00f5iaring” algab hevilikult. Eks Leslie ole ju ka vana hevimees. Hu? stiili polegi v\u00f5imalik \u00fcheselt lahterdada: enda alla on v\u00f5etud lai popispekter. Raskerokilikult alanud lugu kostab kord nagu\u00a0indie, kord nagu diskopunk. Sopran Sigrid Mutso on tulnud s\u00fcntide tagant v\u00e4lja. Ta huilgab ja h\u00e4\u00e4litseb koos Hannaliisaga ning kokku on see justkui ps\u00fchhedeelseks keeratud SADU.<\/p>\n
“Mul ei ole \u00e4gedaid riideid, kuigi tihti olen poes neid proovinud. Mul ei ole piisavalt raha, kuigi palka olen juurde ma soovinud,” laulab Hannaliisa ja meenutab mulle korraks elustatud mannekeeni kaubamaja aknalt. “See on n\u00f5iaring \u2013 ring, ring, ring.” Lugu on deb\u00fc\u00fctalbumilt “Film” nagu enamik kontserdil k\u00f5lanud lugusid.\u00a0Comeback’i puhul anti see v\u00e4lja ka vin\u00fc\u00fclplaadina uues 300eksemplarilises tiraa\u017eis.\u00a0Merch’i-letis on muudki kraami ja Hannaliisa teeb f\u00e4nne sinnapoole suunates laval head m\u00fc\u00fcgit\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd tuleb minu ja ka Hannaliisa enda arvates \u00fcks nende ilusamaid lugusid \u2013 “See imelik vaikus”. Hannaliisa laulab seda veidi teistmoodi kui plaadil: “See tundub magus valu, see tundub r\u00e4ige piin, see tundub ilus elu, see tundub see laviin, see tundub k\u00f5ige parem, me ei tea, kus jookseb piir, see on see unen\u00e4gu ja me pole tegelt siin.” Me oleme siin ja me ei istu vaikides. Me oleme liibunud, me oleme puudutatud. Me ootasime seda hetke ja see on k\u00e4es. “L\u00f5puks ometi,” \u00fctleb minu k\u00f5rval neiu noormehe embuses.<\/p>\n
“\u00d5nne tipul” on trumm ja bass. Suuresti instrumentaalne. Leslie kui \u00fcks paremaid bassim\u00e4ngijaid, keda tunnen, saab siin oma meisterlikkust n\u00e4idata. Veidi pungilikult. Sigrid teeb oma soorituse ja see on tema hetk. Ta on ju “p\u00e4ris elus” ooperilaulja, h\u00e4\u00e4leseadja, vokaalpedagoog ja ansamblite juhendaja. S\u00fcndi-Siku teeb siin s\u00f5nadeta vokaliisi, h\u00e4\u00e4lutab aasid ja oosid. See on nagu t\u00e4ite- v\u00f5i pausilugu. See hetk, kus v\u00f5iks k\u00e4ia \u00f5lle v\u00f5i mulli j\u00e4rel. Mullirahvast paistab publiku hulgas olevat rohkem, selleks on ka eraldi letid. Aga kus sa sellega, mass on \u00fcmber nii tihe, et ei p\u00e4\u00e4se liikuma. Tegelikult l\u00e4kski mu s\u00f5ber \u00f5lut tooma, aga kirjutas, et ei saa enam tagasi. V\u00e4lja ongi kergem minna kui tagasi tulla. Egas midagi, paneme kuiva.<\/p>\n
Tutvustatakse Leslie Da Bassi. Meeletu aplaus. Keegi karjub eufooriliselt saalist: “Michael Jackson!”<\/p>\n
K\u00e4sil on Hu? k\u00f5ige rohkem \u00fchiskonda puudutanud, isegi raputanud lugu, h\u00fcmn “Depressiivsed Eesti v\u00e4ikelinnad”. Leslie tallab\u00a0wah-wah-pedaali ja teeb seda meisterlikult. Saundikarpe, mida talla all s\u00f5tkuda, on tal mitu \u2013 kokku lausa \u00fcksteist. Helire\u017eii on l\u00e4bi m\u00f5eldud.<\/p>\n
Kava \u00fcheteistk\u00fcmnes lugu on Leslie autobiograafiline laul. Ta on p\u00e4rit v\u00e4ikesest alevist M\u00e4rjamaalt. Kirjutab nii, nagu on ja oli. Siin pole millegi vastu vaielda: “Seal mehed alal\u00f5pmata on t\u00e4is, seal Smilers ikka suvetuuril k\u00e4ib, seal jaanitulel alati saab keegi l\u00f5uga, seal raha teenitakse toore j\u00f5uga. [\u2014] Kus elu unistus on kasutatud bemar v\u00f5i eramaja ning suur-suur-suur-suur peenar.”<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on Lesliel k\u00f5ik olemas \u2013 nii bemar, eramaja kui ka peenar. Ta on n\u00e4ide inimesest, kes oma andekuse ja t\u00f6\u00f6kusega on saavutanud vist k\u00f5ik, mida ta on soovinud. M\u00e4letan aegu, kui tegime kunagi koos b\u00e4ndi Borax, ja seda, kui p\u00e4evaseks toiduks oli \u00fcks Kirde sai ja tops Merevaiku. Ka tema m\u00e4letab seda aega ja oskab neid s\u00f5nu empaatiaga ritta seada. Ta oskab r\u00e4\u00e4kida lugusid eri inimeste kaudu: olla lihtne ja vahetu, tabada rahva seas ringlevaid meeleolusid, fraase ja biiti. Absoluutselt. Selle t\u00f5estuseks ongi see peaaegu kolmest tuhandest kuulajast koosnev publik.<\/p>\n
“Elup\u00f5letaja”. Ei, seda ta ei ole. Aga see lugu on nende \u00fcks suuremaid hitte.\u00a0Reggae touch’iga sammumine nende teiselt plaadilt “HU2”. Bert Prikenfeldi s\u00f5nul ei saanud sellest singlist esialgu suurt raadiohitti, vaid see hakkas f\u00e4nne koguma hiljem. Muusikaliselt m\u00f5jutas lugu tema toonane k\u00f5rvalprojekt Bert On Beats, mis tiirles “maailmamuusika ja bassimuusika orbiidil”:\u00a0reggae,\u00a0cumbia,\u00a0forr\u00f3. Algne demo oli Berti s\u00f5nul hoopis “k\u00e4re\u00a0d’n’b”.<\/p>\n
Kohtan aeg-ajalt inimesi, kes \u00fctlevad, et elavad p\u00e4ev korraga. See on nende inimeste lugu: “T\u00e4na olen ma p\u00e4ris mureta, mis saab homme nagu v\u00e4ga mind ei huvita ka, t\u00e4na olen ma t\u00e4itsa mureta, oma elu nagu kulu ikka p\u00f5letan ma.” Hannaliisa on aga tegelikult korralik, v\u00e4ga korrektne inimene ja peab vajalikuks loo l\u00f5ppedes kommenteerida: “\u00c4rge elu p\u00f5letage, inimesed, v\u00f5tke parem vitamiine!” Ja lisab heakskiitvalt, et t\u00e4nap\u00e4eval tarvitatakse ka v\u00e4hem alkoholi.<\/p>\n
Laasner vehib rusikaga biidi taktis kaasa ja kutsub b\u00e4ngerile “L\u00e4bi \u00f6\u00f6” kaasa elama. See on t\u00fcmm. Dramaturgiliselt sobib lugu siia punkti. Siin hiilgab produtsent Bert On Beats. S\u00fcndid krutivad ja kruvivad.\u00a0Groovy\u00a0s\u00f5it l\u00e4bi \u00f6ise linna. See on linnapoiste ja -preilide muusika.<\/p>\n
Suvi. August. Rohutirtsud. “T\u00e4hed” on armastusballaad. Lugu, mis Hanna\u00adliisat silman\u00e4htavalt puudutab ja paneb ta laval veel rohkem s\u00e4rama. Kui k\u00fcsin, kas Hu? oli teadlikult ehitatud v\u00f5i s\u00fcndis tunde pealt, vastab ta: “Minu jaoks k\u00e4ib k\u00f5ik kindlasti tunde pealt. Tunne on muusikas mulle olnud kogu elu primaarne, k\u00f5ik muu sekundaarne.” Strateegiline konstrueeritus v\u00f5ib tema meelest tunde l\u00e4mmatada. “Kui tunnet ei ole, ei suuda ma endale p\u00f5hjendada, miks ma seda k\u00f5ike \u00fcldse teen.” “T\u00e4htedes” on tunne olemas.<\/p>\n
Hannaliisale meenub, et esmaesitlusele tuli lugu Vabaduse v\u00e4ljakul samal p\u00e4eval, kui suri Amy Winehouse, ja meeles on veel seik, et lavale tuli p\u00f5llulilli tooma kunstnik Leonhard Lapin.<\/p>\n
DJ Critikal ehk Bert Prikenfeld skr\u00e4t\u0161ib intensiivselt. Siit tulevad kaks lugu albumilt “Bermuda”. Bert tuleb hiphop’i-maailmast ja seda esteetikat ta m\u00f5istab, aga on v\u00e4gagi kodus ka teistes tantsumuusika stiilides. Hu? algust meenutab ta nii: algne plaan oli anda Mindnote Recordsi alt v\u00e4lja Hannaliisa Uusma sooloalbum, mille jaoks koguti demosid ja s\u00f5nu Eesti produtsentidelt ja laulukirjutajatelt. Bert m\u00e4ngis samal ajal Meelis Meri, Sten \u0160eripovi ja Leslie Laasneriga\u00a0disco-funk-jazz-ansamblis Holmes. Lesliega klappis tal muusikas mitu liini: \u00dchendkuningriigi hiphop,\u00a0jungle\u00a0ja triphop. “\u00dcsna orgaaniliselt tuli m\u00f5te, et Leslie teeks ka m\u00f5ned\u00a0d’n’b\u00a0v\u00f5i triphop’i suunal alged Hannaliisa albumile,” meenutab Bert. Tema produtseeris demodele saunde, biite ja k\u00e4ike juurde ning p\u00e4rast salvestusi Hannaliisaga sujus koost\u00f6\u00f6 nii ladusalt, et tekkis juba m\u00f5te: teeks siis b\u00e4ndi.<\/p>\n
Kontserdipaigas on loomulikult suur kaja. K\u00f5igist vahespiikidest ma l\u00f5puni aru ei saa, aga Hannakas \u00f5hkab: “Issand, te olete nii imelised! 2800 inimest ja enne oli siin kakao.”<\/p>\n
Ma hakkan taganema, b\u00e4nd m\u00e4ngib edasi. S\u00f5ber, kes ootab mind baarileti \u00e4\u00e4res, on mulle ostetud \u00f5lle juba ise \u00e4ra joonud. Ostan uue. Kammin Sassi. M\u00f5tlen, et m\u00f5ned p\u00f5hilood j\u00e4id esitamata.<\/p>\n
Ja sealt ta kostabki: Sten \u0160eripovi ainuke lugu Hu?-le, V\u00e4ikese Hipi s\u00f5nadele kirjutatud “Linnasuve laul”. Seda lugu pole b\u00e4nd varem kordagi\u00a0live’is m\u00e4nginud, aga oi kui paljud on seda kuulda tahtnud. Ja n\u00fc\u00fcd on palveid l\u00f5puks kuulda v\u00f5etud. Hannaliisa laulab \u00fchte oma lemmiklugu Hu? repertuaarist: “Need suve\u00f5htud on mul veel meeles, need eredad \u00f5htud. Pilve servadel puhas puna. Ja rahunev leebe linn, ja rahunev leebe linn.”<\/p>\n
Kas tuleb veel lisalugusid? Absoluutselt!<\/p>\n
Hu? menu oli b\u00e4ndile \u00fcllatav juba siis, kui alustati. Laasner nimetab seda “t\u00e4ielikuks boonuspakkumiseks”. Tema s\u00f5nul oli selliseks muusikaks lihtsalt aeg valmis: Eesti popmuusika oli j\u00e4\u00e4nud 1990ndatest paigale tammuma ja uusi ideid polnud palju. “Mitte keegi meist ei osanud oodata, et v\u00f5tame\u00a0major-popi skeenes kogemata suht j\u00f5ulise positsiooni sisse,” \u00fctles ta. Bert Prikenfeld n\u00e4eb sama nihet veidi laiemalt: peavoolus t\u00f5stis toona pead alternatiivsem pool, mis hakkas singlihaaval varasemat poprokki ja eurot\u00fcmmi k\u00f5rvale suruma.<\/p>\n
Aga k\u00f5ike ei pea l\u00f5puni \u00e4ra seletama. Bert \u00fctleb, et siin on ilmselt ka “palju transtsendentset, mida \u00f5htumaa teadus ja katsed ei oska \u00f5nneks m\u00f5\u00f5ta”. Jaapanlased nimetaksid seda tema s\u00f5nul ehk\u00a0wabi-sabi’ks v\u00f5i\u00a0y\u016bgen’iks. Hu? kohta sobib see ootamatult h\u00e4sti: nende tugevus ei olnud ainult valemis, vaid nihkes, ajastuses ja selles, et miski natuke kummaline tabas t\u00e4pselt rahva n\u00e4rvi.<\/p>\n
L\u00f5pp tuli omal ajal samuti loomulikult. Laasner kirjeldab seda b\u00e4ndide vana paratamatusena: tee uusi lugusid juurde, palju tahad, publik “kannatab” need \u00e4ra, aga ootab ikka esimesi hitte, “mis meil k\u00f5igil pead segi ajasid”. Hanna\u00adliisa s\u00f5nastab sama rahulikumalt: muusika v\u00f5ib elada peaaegu l\u00f5putult, aga b\u00e4ndi koosseis v\u00f5ib ammenduda \u2013 vahel t\u00fcdimusest, vahel lihtsalt seet\u00f5ttu, et muu elu tuleb peale. Tema vajas esitajaks olemise k\u00f5rvale ise loomise kogemust ja t\u00e4ielikult\u00a0underground’i minekut. Nii s\u00fcndis HUNT. Ja nagu ta \u00fctleb, pani v\u00e4ike vaheldus teda omakorda uuesti Hu? kogemusse armuma.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast ei m\u00f5junud Hundipea kontsert ainult nostalgiapaketina. See ei olnud muuseum, kus vanad hitid klaasi tagant korraks v\u00e4lja v\u00f5eti. Need laulud t\u00f6\u00f6tasid taas, sest neis on endiselt midagi \u00e4ratuntavat \u2013 midagi, millega samastuda. T\u00f5estuseks ka see, et \u00fchismeedias on Hu?-le tekkinud v\u00e4ga noori kuulajaid: neile ei ole see tagasitulek, vaid avastus. Hu? tuli tagasi ja korraks n\u00e4is, et ring ei ole t\u00e4is saanud. Ta lihtsalt teeb uue tiiru.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"B\u00e4nd oli valinud oma\u00a0comeback’i aval\u00f6\u00f6gi paigaks seni pikalt suletud olnud Paljassaare sadama- ja t\u00f6\u00f6stusala \u2013 42 hektari suuruse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":182561,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[14829,37,33,35,173,34,36,42972,51104,80654,66169,21500,140,144,1278],"class_list":["post-182560","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-bert-prikenfeld","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-hannaliisa-uusma","tag-hu","tag-hundipea-sadam","tag-janek-murd","tag-leslie-laasner","tag-meelelahutus","tag-muusika","tag-sirp"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116606313929260697","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182560","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=182560"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182560\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/182561"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=182560"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=182560"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=182560"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}