Inimlikud puudused, nagu unustamine ja kuulujuttude levik, ei pruugi olla n\u00f5rkused, vaid hoopis arengu mootor. L\u00f5una-Korea teadlased leidsid just nende omadustega t\u00e4iendatud robotid tegid t\u00f5husamalt koost\u00f6\u00f6d ja lahendasid \u00fclesandeid kiiremini, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n
Inimesed peavad end maailma k\u00f5ige intelligentsemaks olendiks, loomariigi geeniusteks vmt. T\u00f5enditena esitatakse keerulisi t\u00f6\u00f6riistu ja reisi Kuule. Oletame, et see v\u00e4ide peab paika. Kuidas aga seletada meiesuguste geeniuste argielus juhtuvat? Seda sisutavad lugematud eba\u00f5nnestumised, keskendumisraskused ja unustamised.<\/p>\n
N\u00e4iteks valmistasid geeniused 1999. aastal Marsi sondi ja toimetasid selle sihtm\u00e4rgini. Praeguses v\u00e4\u00e4ringus kulutati umbes 650 miljon dollarit. Sond p\u00f5les \u00e4ra, kuna navigatsioonitarkvaras olid parameetrid kirjas imperiaalses s\u00fcsteemis, aga oleks pidanud olema teadusmaailmas levinud meetrim\u00f5\u00f5dustikus.<\/p>\n
Paar kuud hiljem kukkus Marsile ja purunes piltlikult poole odavam sond. Keegi nn geeniustest p\u00f5hjust ei tea. Pakutakse juhtimistarkvara viga, mille tulemusel arvas kallis seadeldis, et oli juba maandunud ja l\u00fclitas mootori v\u00e4lja. Apollo 13 pidi toimetama inimesed Kuule, aga ehitusvea t\u00f5ttu purunes hapnikuballoon ja inimese intellektuaalset v\u00f5imekust kuulutama pidanud reis muutus p\u00e4\u00e4steoperatsiooniks. Sellest valmis muidugi hiljem film inimlikust kangelaslikkusest tema enda vigadega v\u00f5itlemisel.<\/p>\n
Need pole haruldased erandid. Maal s\u00f5ditakse, upub uppumatuks ehitatud hiigellaev, korraldatakse b\u00f6rsikrahhe ja aetakse miljoneid ettev\u00f5tteid pankrotti, p\u00f5hjustatakse iga p\u00e4eva raskeid liiklusavariisid, opereeritakse v\u00e4ikese vigastuse asemel tervet jalga, eksitakse teelt, lukustatakse end koduukse taha jne. Kuidagi k\u00f5he on lubada looduse meistriteoseid kasv\u00f5i kruvikeerajat kasutama.<\/p>\n
V\u00f5iks oletada, et oleme saavutanud midagi t\u00e4nu naiivsele optimismile, teatud s\u00fc\u00fcdimatule jultumusele asuda oma puuduslikkuse kiuste keeruliste v\u00e4ljakutsete kallale, v\u00f5ttes sisse regulaarse doosi intellektuaalse eksimatuse enesekiituse m\u00fc\u00fcti. Tehes r\u00e4nki vigu, n\u00e4eme end ikkagi l\u00e4bi roosade prillide ning peame end loomade ja masinate v\u00f5rdluses \u00fclimuslikeks.<\/p>\n
Vahest eksime t\u00f5endite t\u00f5lgendamisel. Kellelegi ei tohiks tulla \u00fcllatusena, kui m\u00f5ni harv erakordse intellektuaalse v\u00f5imega indiviid osutub looduses haavatavaks, normist eristuva h\u00e4lbega isendiks. Normaalsed inimesed j\u00e4\u00e4vad oma v\u00f5imetelt n-\u00f6 normaalseteks, aga keerulise teadusliku anal\u00fc\u00fcsi, kunsti ja muu intellektuaalse erakordsusega kaasneb tihti m\u00f5ni normaalsetega v\u00f5rreldes n\u00f5rgestav h\u00e4lve, kaasaegses k\u00f5nepruugis neurodiversiteet.<\/p>\n
Vahest peitub selles vihje, et meie, nn normaalsed, saame hakkama keerulise eluga just t\u00e4nu rohketele n\u00f5rkustele. See poleks keskp\u00e4rasus, vaid sihip\u00e4rane strateegia, milles unustame vigu ja vimma ning eksime avastuste teele. Me ei ole Buridani eesel, kes anal\u00fc\u00fcsis kahe heinakuhja vahel, kummast alustada, kuni suri n\u00e4lga. Evolutsioon ei eelistanud t\u00e4iuslikku anal\u00fc\u00fcsi, vaid robustset algatust.<\/p>\n
See ei aidanud paljuneda isoleeritud, individuaalsel t\u00e4iuslikkusel, vaid kujundas meist sotsiaalsed karjaloomad, kes edenevad kollegiaalsete n\u00f5rkustega arvestavas kohanemissurves, \u00fcksikasju unustades ja j\u00e4tkuvalt \u00f5ppides.<\/p>\n
Vastupidisele viitavad autismijuhtumid, milles erakordsete isoleeritud v\u00f5imetega inimene v\u00f5ib sattuda paanikahoogu, kui kraanikausil on paigutatud seep ootamatult vasakule, mitte paremale. Kumb on elluj\u00e4\u00e4misel olulisem, kas eeldada, et maailm on muutumatu ja reeglip\u00e4rane v\u00f5i \u00f5ppida komberdama teaiste komberdajate keskel, olles j\u00e4tkuvalt valmis maailma loodud muutusteks?<\/p>\n
N\u00e4eme, mida loodus eelistas. Robotitevalmistajatel kulus selle m\u00e4rkamiseks aega. Masinaid on seni \u00f5petatud tegutsema t\u00e4psete ja loogiliste reeglite vaimsuses. On ju roboteid loodud inimese lohakuse \u00fcletamiseks. Nende rutiinne nutikus jookseb aga igap\u00e4evase kaose keskel kinni, n\u00e4iteks kui nende teele s\u00f5idab ette t\u00f5stuk v\u00f5i rajale on unustatud m\u00f5ni kast. Seal nad siis tr\u00fcgivad ja surisevad ning s\u00fcsteemis levib viivituste kaskaad.<\/p>\n