Biotehnoloogiaettev\u00f5te Colossal Biosciences esitles 3D-prinditud kestaga tehismuna, millega saab nende s\u00f5nul muu hulgas taaselustada v\u00e4ljasurnud linde. Firmast s\u00f5ltumatud teadlased kiidavad uue lahenduse tehnoloogilist potentsiaali, kuid juhivad t\u00e4helepanu teaduslike andmete puudumisele ja uuringu l\u00e4bipaistmatusele.<\/p>\n
Texase osariigis Dallases tegutsev Colossal Biosciences soovib muu hulgas taaselustada L\u00f5unasaare hiidmoa. Uus-Meremaal elanud kolmemeetrise linnu munad olid umbes ragbipalli suurused, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n Teadlased on p\u00fc\u00fcdnud kasvatada linnuembr\u00fcoid v\u00e4ljaspool ehtsat muna juba aastak\u00fcmneid. Esimest korda \u00f5nnestus see 1998. aastal, kui uurijad kasvatasid vutiembr\u00fcoid klaasanumates. Hiljem v\u00f5tsid bioloogid arengu j\u00e4lgimiseks kasutusele l\u00e4bipaistvad plasttopsid. Samuti viisid nad edaspidi muna sisu kohe peale munemist tehislikku keskkonda.<\/p>\n Aknaga munakoor<\/p>\n Loomulikul munakoorel on loote arengus mitu olulist \u00fclesannet. See kaitseb loodet f\u00fc\u00fcsiliste vigastuste eest ja hoiab \u00e4ra liigse veekao. Samuti tagab koor pooride kaudu pideva gaasivahetuse, varustades embr\u00fcot hapnikuga ja eemaldades s\u00fcsihappegaasi. Tehislikes anumates kaob loote \u00fcmbert see keeruline bioloogiline kaitsevall \u00e4ra.<\/p>\n Kilekottides v\u00f5i plasttopsides kasvavad looted vajavad koorumise l\u00e4henedes lisahapnikku, mis tekitab mitu probleemi. Colossali bioloogiajuhi Andrew Paski s\u00f5nul kahjustab liigne hapnik loote kudesid, valke ja DNA-d. Seet\u00f5ttu ei saa vanade meetoditega kasvatada loomi, kes p\u00fcsivad tervena pikemat aega.<\/p>\n Ettev\u00f5tte teadlaste s\u00f5nul \u00fcletab nende uus tehnoloogia senised kitsaskohad. Nende loodud tehiskoor koosneb 3D-prinditud s\u00f5restikust, mis kaitseb spetsiaalset silikoonmembraani. Ise samuti kunstliku munakoore arendusega tegelenud Jaapani Oihama keskkooli \u00f5petaja Yutaka Tahara selgitusel peitubki uue muna peamine eelis just selles kilejas membraanis. See laseb tibul areneda loomuliku hapnikutasemega.<\/p>\n Lisaks gaasivahetusele v\u00f5imaldab tehismuna loote arengut silmaga j\u00e4lgida: muna \u00fclaosas asub n-\u00f6 l\u00e4bipaistev aken. Paski s\u00f5nul n\u00e4evad teadlased akna kaudu, kuidas embr\u00fco kasvab ja milline on geenimuudatuste m\u00f5ju. Nii loodavad bioloogid taasluua v\u00e4ljasurnud lindude tunnuseid, n\u00e4iteks nende eriomast noka kuju.<\/p>\n Katsetes viisid bioloogid embr\u00fcod koos rebu ja munavalgega tehismunadesse 36\u201340 tundi peale munemist. Ettev\u00f5tte teatel on uuest kestas\u00fcsteemist seni edukalt koorunud paark\u00fcmmend tibu. Colossali videoklipi<\/a> j\u00e4rgi elavad need t\u00e4iskasvanuks sirgunud linnud praegu \u00fches farmis v\u00e4litingimustes.<\/p>\n Muna on l\u00e4bipaistev, andmed mitte<\/p>\n Tehnoloogilisest edasiminekust hoolimata varjutab saavutust teaduslik l\u00e4bipaistmatus. Uurimisr\u00fchm tutvustas tehismuna ainult pressiteates ja videoklipis. Autorid ei ole seni avaldanud teadusartiklit ega isegi selle eeltr\u00fckki. S\u00f5ltumatud eksperdid peavad andmete puudumist murettekitavaks.<\/p>\n P\u00f5hja-Carolina osariigi \u00fclikooli t\u00fcvirakubioloog Paul Mozdziaki hinnangul v\u00f5ib leiutis olla murdeline. Samas t\u00f5des ta, et ilma alusandmeteta on tegelikku m\u00f5ju v\u00f5imatu t\u00e4pselt hinnata. Colossali tegevjuhi Ben Lammi kinnitusel ei plaani ettev\u00f5te praegu tehismuna tehnoloogia kohta teadust\u00f6\u00f6d avaldada.<\/p>\n