\n T\u00e4navu esimeses kvartalis on k\u00f5igi peamiste petuskeemide kahjud kerkinud uute tippudeni. SEB andmetel on enim kasvanud ettev\u00f5tetele suunatud arvelduskonto pettused: keskmine kahjusumma on kahekordistunud 98 500 euroni.<\/p>\n
Eraisikute seas p\u00f5hjustavad j\u00e4tkuvalt suurimat kahju telefonipettused, kus sularaha kasutamine kasvab ning keskmine kahjusumma on t\u00f5usnud 15 600 euroni.<\/p>\n
Selle aasta esimene kvartal on n\u00e4idanud finantspettuste kiiret ja ohtlikku arengut. Kuigi ohvrite arv SEB-s on aastaga v\u00e4henenud 40 protsenti, n\u00e4itavad panga andmed, et peamistes skeemides on keskmised kahjusummad m\u00e4rgatavalt kasvanud.\u00a0<\/p>\n
Enim on t\u00f5usnud IBAN-pettuste kahjud<\/p>\n
\u201eK\u00f5ige suurema kahjuga paistavad silma IBAN-pettused, kus keskmine kahju ulatus kvartalis ligikaudu 98 500 euroni. Tegemist on pea kahekordse kasvuga v\u00f5rdluses 2025. aasta esimese kvartaliga. Selle skeemiga sihitakse eelk\u00f5ige ettev\u00f5tete raamatupidajaid ja juhte ning \u00fcks eksimus pettusliku kontonumbriga v\u00f5ib t\u00e4hendada v\u00e4ga suurt rahalist l\u00f6\u00f6ki,\u201c \u00fctles SEB turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\u00a0<\/p>\n
M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne h\u00fcpe on toimunud ka telefonipettustes, milles on keskmine kahju kasvanud umbes 15 600 euroni. See on v\u00f5rreldes eelmise aastaga kahekordne kasv. Just telefonikelmused on eraisikute suunal peamised skeemid. Kuigi investeerimis- ja armupettused on v\u00e4hem sagedased, paistavad need silma samuti varasemast kahekordsete kahjusummadega: investeerimispettustes ulatub keskmine kahju umbes 7500 euroni ning armupettustes on summad kasvanud tavap\u00e4rasest k\u00f5rgemale, ligikaudu 7000 euroni.\u00a0<\/p>\n
\u201eVaatamata sellele, et telekommunikatsiooni ettev\u00f5tted suudavad n\u00fc\u00fcdseks suure osa petuk\u00f5nedest takistada, on kahjud t\u00f5usnud, sest kurjategijad on oma strateegia \u00fcmber m\u00e4nginud ja suurenema on hakanud v\u00e4lismaalt tulevate k\u00f5nede hulk, mida on keeruline tuvastada. Lisaks m\u00f5jutavad j\u00e4tkuvat kahjude kasvu tugevalt manipuleeritud ohvrid, kes on ka pangat\u00f6\u00f6taja selgituste taustal n\u00f5us kogu oma v\u00e4\u00e4rtusliku vara petturile andma. See on \u00fcha enam s\u00fcvenev probleem,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kukk. \u00a0<\/p>\n
Nii pangad kui telekommunikatsiooni ettev\u00f5tted tegelevad pettuste ennetamise ja t\u00f5kestamisega j\u00e4rjepidevalt ja s\u00fcsteemselt. \u00dcks olulisemaid meetmeid pankade vaates on tehingute monitooring, mille k\u00e4igus tuvastatakse pettusekahtlusega tehinguid ning vajadusel kontrollitakse need t\u00e4iendavalt manuaalselt. Kuigi sellised lahendused on t\u00f5husad, ei ole v\u00f5imalik riski t\u00e4ielikult v\u00e4listada, sest petturid kohandavad oma tegevust kiiresti ning skeemid kohanduvad pidevalt. \u00a0<\/p>\n
<\/p>\n
\u201ePettuste ennetamine on pidev v\u00f5idujooks, kus iga uus kaitsemeede sunnib pettureid oma taktikat muutma,\u201c s\u00f5nas Kukk.<\/p>\n
\n<\/p><\/blockquote>\n
T\u00e4nu SEB uuenenud monitooringus\u00fcsteemile\u202fon\u202fm\u00e4rgatavalt kahanenud kaarditehingute ja \u00fclekannete kaudu kaotatud raha, samas on rekordiliselt kasvanud sularahaskeemide osakaal, kus ohvrid v\u00f5tavad raha v\u00e4lja ning annavad petturitele \u00fcle.\u00a0\u201eKurjategijatel on tegutsemisel ka eelis, sest nende tegevust ei piira seadused ega regulatsioonid,\u201c \u00fctles Kukk.<\/p>\n
Turbejuhi s\u00f5nul t\u00e4hendavad kiired muutused praktikas seda, et k\u00f5ige olulisemaks kaitseliiniks j\u00e4\u00e4b inimene ise ning v\u00f5tmet\u00e4htsusega on eelk\u00f5ige teadlikkus.\u00a0\u201eKui kiirustades ei kinnitata tundmatuid tegevusi ega jagata tundlikke andmeid, j\u00e4\u00e4b pettus enamasti l\u00f5pule viimata,\u201c lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" T\u00e4navu esimeses kvartalis on k\u00f5igi peamiste petuskeemide kahjud kerkinud uute tippudeni. SEB andmetel on enim kasvanud ettev\u00f5tetele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":182708,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,80683,18378,2709],"class_list":["post-182707","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kahjusumma","tag-petuskeemid","tag-seb"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116607061038309520","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182707","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=182707"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182707\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/182708"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=182707"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=182707"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=182707"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}