\nUkraina j\u00e4tkab droonir\u00fcnnakute l\u00e4biviimist Venemaal ning t\u00e4na varahommikul sai v\u00e4hemalt \u00fche droonitabamuse Kstovos (Ni\u017en\u00f5i-Novgorod) asuva naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksi seade AVT-6 ning seda kompleksi on korduvalt ka varem droonidega r\u00fcnnatud. \u00d6\u00f6pimeduses k\u00fclastasid Ukraina droonid l\u00fchikese aja jooksul teistkordselt Stavropoli krais asuvat ettev\u00f5tet Nevinom\u00f5sskii Azot, mille toodangut kasutatakse Venemaal ka l\u00f5hkeainete valmistamisel.<\/p>\n
Viimase aja Ukraina droonir\u00fcnnakute kontekstis on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et neid toimub n\u00fc\u00fcd ka valgel ajal, isegi keskp\u00e4eval. Valgel ajal on Venemaa mobiilsetel gruppidel ja helikopteritel neid droone lihtsam maha v\u00f5tta ja kui arvestada, et pikamaadroonid on k\u00fcllaltki kallid, hinnaga alates 50000 dollarit r\u00fcndedrooni eest, siis j\u00e4relikult on Ukraina poolel ka p\u00f5hjus, miks n\u00fc\u00fcd nii r\u00fcnnatakse.<\/p>\n
Ei ole teada, milliseid navigeerimisvahendeid Ukraina droonid kasutavad, aga juba Moskva piirkonnas toimunud r\u00fcnnakute k\u00e4igus osade droonide Ukraina m\u00f5jutamine Venemaa elektroonilise s\u00f5japidamise vahenditega n\u00e4itab, et Ukraina pidi v\u00e4hemalt osadel droonidel kasutama GPS navigeerimist koos CPRA antennide kasutamisega, aga j\u00e4relikult on Venemaa EW muutunud vahepealt sedav\u00f5rd tugevaks, et varem toiminu lahendused osutusid haavatavateks. P\u00e4evasel ajal peaks paremini toimima navigeerimine maapinna j\u00e4rgi ja see ei allu EW tegevusele, nii et ehk v\u00f5ib siit leida vihje, miks droonir\u00fcnnakuid on n\u00fc\u00fcd rohkem valgel ajal.<\/p>\n
Venemaa kasutab \u00e4ra iga v\u00f5imalust Euroopa riikides sisepoliitiliste pingete kasvatamiseks ning eriti h\u00e4sti on seda n\u00e4ha L\u00e4ti puhul. Meenutagem, kuidas Eestis tabas \u00fcks droon t\u00e4pselt Auveres korstnat ja L\u00e4tis lendas droon t\u00e4pselt naftasaaduste hoidla pihta. Kokkusattumus? J\u00e4\u00e4gu see iga\u00fche arvata.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tSuure t\u00f5en\u00e4osusega v\u00f5ib arvata, et Ukraina drooni lendu m\u00f5jutati L\u00e4tis nii, et see lendaks \u00fchiskondlikult tundliku sihtm\u00e4rgi pihta ning sellest piisas, et L\u00e4tis algaks sisepoliitiline kriis, mis sai alguse kaitseministri tagasiastumisega ning Kremlis ollakse v\u00e4ga rahul, sest NATO riigis suudeti kriis esile kutsuda v\u00e4ga v\u00e4ikese kuluga, mille k\u00e4igus sai halba varju heita Ukrainale ning suurendada L\u00e4ti elanike ebakindlust.<\/p>\n
Venemaa ei oleks Venemaa, kui ta ei \u00fcritaks kriisi eskaleerida ning n\u00fc\u00fcd on nad hakanud L\u00e4tit s\u00fc\u00fcdistama selles, et sealt planeeritakse lasta Ukraina droone Venemaale. Seda tehakse arvestusega, et kaotada pole neil midagi, v\u00f5ita on aga L\u00e4ti \u00fchiskonnas ebakindluse suurendamist ning seda saab maha m\u00fc\u00fca ka siseriiklikult, \u00f5igustamaks oma saamatust Ukraina droonide mahav\u00f5tmisel.<\/p>\n
Selles kontekstis tuleb tunnustada Eesti tegutsemist olukorras, kus Ukraina droon lendas suure t\u00f5en\u00e4osusega Venemaa EW m\u00f5jutusel Eestisse ning Rumeenia F-16 v\u00f5ttis selle drooni maha. Venemaale sai nii saadetud selge signaal, et siin n\u00f6 \u201el\u00e4tit\u201c neil teha ei \u00f5nnestu. Ukraina vabandas. Kuna selge ja konkreetse tegutsemise t\u00f5ttu ei olnud kohalikel kriitikutel muust kinni hakata, siis v\u00f5eti teemaks drooni h\u00e4vitamiseks kasutatud \u00f5hk-\u00f5hk t\u00fc\u00fcpi raketi maksumus.<\/p>\n
Antud juhul ma ei tea, mis raketti t\u00e4pselt kasutati, aga v\u00f5ib eeldada, et pigem mingit AIM-9 Sidewinder versiooni, milledest vanemad versioonid ei maksa oluliselt rohkem Ukraina pikamaadroonidest ning t\u00f5siasi on ka see, et s\u00f5jav\u00e4elendurid peavad \u00f5ppima oma t\u00f6\u00f6d ehk aeg-ajalt lastakse vanemaid rakette sihtm\u00e4rkide pihta \u00f5ppustel niigi ja ka seda olukorda v\u00f5ib v\u00f5tta kui praktilist \u00f5ppust.<\/p>\n
Keeruline olukord sai lahendatud olukorda arvestades kiirelt ja v\u00e4ikeste kahjudega keskkonnale, lisaks said Eestis elavad inimesed kindlustunnet, et NATO toimib Eestis. Antud kontekstis muidugi ei ole liigne meenutada, et Venemaa pikamaa droone on Rumeeniasse s\u00f5ja-aastate jooksul lennanud omajagu, aga seal nad sellist otsustavust Venemaa pikamaa droonide mahav\u00f5tmisel \u00fcles n\u00e4idanud ei ole. Ukrainal on aga t\u00f5sine m\u00f5tlemise koht, et kuidas edaspidi oma droonide lennutamisega paremini hakkama saada.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tOlukord rinnetel.<\/p>\n
Kindral S\u00f5rsk\u00f5i \u00fctles intervjuus, et Ukraina pidavat n\u00fc\u00fcd korraldama varasemast palju enam vastur\u00fcnnakuid ning et \u00fcksuseid hakatakse roteerima iga kahe kuu tagant.<\/p>\n
Ukraina meedia andmetel ei olevat k\u00f5ik selles osas nii roosiline, sest mitmed brigaadide juhid pidavat kroonilises isikkooseisu puuduse tingimustes sellist rotatsiooni ebarealistlikuks, sest esiteks ei ole inimesi ja teiseks ei v\u00f5imalda nn droonide ajastu rotatsiooni l\u00e4bi viia teatud ajaliste intervallide j\u00e4rel, selleks tuleb oodata ilmastikuolusid, mis seda v\u00f5imaldab teha (eesk\u00e4tt udu), aga seda ei tea ju kunagi ette, millal selline v\u00f5imalus tekib. Kui aga teha rotatsiooni k\u00e4su korras mingil konkreetsel p\u00e4eval, toob see kaasa h\u00fcppelise kaotuse elavj\u00f5us.<\/p>\n
Vastur\u00fcnnakute kasvule on t\u00f5uke andnud Ukraina \u00fclekaal andmeside osas, mist\u00f5ttu \u00fcritab Ukraina armee seda Venemaa n\u00f5rkust maksimaalselt enda huvides \u00e4ra kasutada. Z-kanal BT\u0161-3 andmetel on neil Starlinki \u00e4ralangemisel j\u00e4\u00e4nud wifi-sillad, mille antenne suudavad ukrainlased \u00fcles leida ja mesh-modemite abil tehtud v\u00f5rgud, aga need pidavat s\u00e4rama Ukraina EW vahendite ekraanidel nagu linnade j\u00f5ulupuud.<\/p>\n
Z-kanali andmetel algab Ukraina r\u00fcnnak droonidega, mille k\u00e4igus \u00fcritatakse h\u00e4vitada kohe k\u00f5ik antennid ja visuaalse vaatluse teel leida m\u00e4rke kohtadest, kus v\u00f5iksid Venemaa s\u00f5jav\u00e4elased maa all peidus olla. Kui Venemaa armee side on maas, v\u00f5etakse ette blindaa\u017eid ja Ukraina jalav\u00e4gi l\u00e4heb l\u00f5puks ainult ala puhastama, niisama keegi s\u00f5jav\u00e4elasi n\u00f6 hakklihar\u00fcnnakutesse ei saatvat Ukraina poolel.<\/p>\n
Z-kanalis nenditi kibedalt, et Ukraina ei tee taktikalises m\u00f5ttes mitte midagi \u00fcle m\u00f5istuse keerulist, aga Venemaa poolel olevat endiselt peamine taktika jalav\u00e4egruppide saatmine edasi arusaamisega, et nn kahuriliha on Venemaal rohkem ja l\u00f5puks nad edenevad ikka \u201et\u00e4nu\u201c v\u00f5imalusele selle nimel lihtsalt kaotada vastasest oluliselt rohkem elavj\u00f5udu.<\/p>\n
V\u00f5ib eeldada, et S\u00f5rsk\u00f5i \u00fcritab v\u00f5imalikult palju \u00e4ra kasutada Ukraina praegust eelist andmeside osas, aga eks kohanevad ka vastased l\u00f5puks selle taktikaga.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tDeepstate andmetel taandusid Ukraina s\u00f5jav\u00e4elased viimastelt positsioonidelt, mis asusid Pokrovski ja Mirnogradi p\u00f5hjaosas ning keeruline olukord on nende andmetel Ukraina jaoks kujunenud Slovjanski-Kramatorski suunalt ida pool, kus Venemaa on ajapikku suutnud erinevatest kohtadest natuke edasi liikuda, mist\u00f5ttu rindejoon on v\u00e4ga sopistunud, aga see t\u00e4hendab vajadust suurema arvu s\u00f5jav\u00e4elaste j\u00e4rele kaitse hoidmisel ning niigi suures elavj\u00f5u nappuses Ukraina armee jaoks oleks Deepstate andmetel m\u00f5istlikum rindejoone \u00f5gvendamine koos taskute n\u00f6 \u201e\u00e4ra kaotamisega\u201c, aga see t\u00e4hendaks ka osadelt aladelt taandumist Ukraina jaoks niiv\u00f5rd oluliselt territooriumilt.<\/p>\n
Ukraina armee jaoks on oluliselt parem olukord Zapori\u017e\u017ea rinde l\u00e4\u00e4neosas, kus nad edenesid Stepnogirske asulas, kus militaaranal\u00fc\u00fctiku Konstantin Ma\u0161ovetsi s\u00f5nul on Venemaa k\u00e4es veel ainult asula l\u00f5unaosa. Sealsel stepialal saab Ukraina k\u00f5ige paremini oma eelist andmeside osas \u00e4ra kasutada ning Ukraina surve l\u00f5una poole j\u00e4tkub.<\/p>\n
Nii Zapori\u017e\u017eja kui Donetski suunalt on zetnikute Telegram-kanalitesse \u00fcles laetud videosid, mis n\u00e4itavad Ukraina lennuki-t\u00fc\u00fcpi droonide (peamiselt Hornetid) patrullimist maanteede kohal, kus nad jahivad Venemaa s\u00f5jav\u00e4e masinaid ja k\u00fctuseveokeid ning eilsest on teada \u00fche Venemaa armee Ural-t\u00fc\u00fcpi veoauto mahap\u00f5letamisest Ukraina drooniga lausa Krimmis, rindejoonest 130 kilomeetri kaugusel.<\/p>\n
Kui Ukraina droonid h\u00e4vitavad iga p\u00e4ev Venemaa armee tagalas rohkem kui 250 masinat, siis hakkab see pikapeale j\u00e4rjest rohkem Venemaa logistikat m\u00f5jutama ja suures plaanis on s\u00f5japidamisega nagu kolm aastat tagasi \u2013 Venemaa jaoks on k\u00f5ige mugavam pealetungi arendada Donbassis, kus neil on v\u00f5imalik kasutada korralikku teede ja raudtee taristut, samas kui k\u00f5ige keerulisem on Krimmi suunal, sest logistika sinna Mariupoli suunalt on pikk ja ohtlik.<\/p>\n
Kui 2023. aasta suvise pealetungi ajal ei \u00f5nnestunud Ukrainal seal l\u00f5igus oma tahtmist saada, siis z-kanalitel tunnistatakse, et Starlinki kasutavate droonide abil v\u00f5ib Ukraina armee neile l\u00e4hiajal j\u00e4rjest suuremaid probleeme p\u00f5hjustada, seda enam, et Krimmis tunnevad Ukraina droonid ennast h\u00e4sti ning zetnikud toovad v\u00e4lja veel \u00fche probleemi \u2013 vaenulik tsiviilelanikkond.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\t2014. aasta s\u00fcndmuste j\u00e4rel liikus Hersoni ja Zapori\u017e\u017eja piirkonda omajagu inimesi okupeeritud Luhanski ja Donestki oblasti aladelt ning Venemaa keskv\u00f5im on h\u00e4das sellega, et need inimesed ei taha Venemaa passi ning n\u00fc\u00fcd on v\u00f5etud m\u00f5jutamiseks kasutusele karmid meetodid, v\u00e4idetavalt selleni v\u00e4lja, et Ukraina passiga suhkruhaigetele ei m\u00fc\u00fcda enam insuliini, seda saavat ainult Venemaa passi alusel.<\/p>\n
Zetnikud kardavad, et kui olukord peaks nende jaoks seal l\u00f5igus keerulisemaks muutuma, siis v\u00f5idakse l\u00fc\u00fca n\u00f6 nuga selga selja tagant ehk siis seal piirkonnas olevate Ukraina-meelsete inimeste poolt, kes hakkavad v\u00f5imaluse tekkimisel Ukraina armeega koost\u00f6\u00f6d tegema. Kui Ukraina armee sunniks oma tegevusega Venemaa armeed sinna l\u00f5iku lisaj\u00f5ude juurde tooma, v\u00f5taks see pinget Ukraina jaoks maha teistes l\u00f5ikudes, samas oleks neil ikka seal l\u00f5igus eelis andmeside osas.<\/p>\n
Ukrainaska Pravda lisa Oboronka kirjutas arengutest Ukraina luuredroonide osas. Kui esimesena \u00f5ppisid ukrainlased p\u00fc\u00fcdurdroonidega maha v\u00f5tma Venemaa luuredroone, siis \u00f5ige varsti hakkasid sama tegema Venemaa armee s\u00f5jav\u00e4elased.<\/p>\n
Oboronka andmetel oli Ukraina sunnitud neid kalleid (Leleka-100 maksab Brave-1 turuplatsil 1,7 miljonit grivnat) droone kasutama eesliinil ja sellise drooni kaotamise j\u00e4rel olid \u00fcksused tihtipeale n\u00e4dalaid ilma n\u00f6 silmadeta taevas, sest raha ei j\u00e4tkunud uute droonide ostmiseks.<\/p>\n
Ukraina ettev\u00f5tted hakkasid Venemaa eeskujul olukorda muutma nii, et kalliste k\u00f5rgtehnoloogiliste luuredroonide asemel hakati ehitama v\u00f5imalikult odavaid. Suurima rahalise v\u00f5idu pidi andma kvaliteetse soojuskaamera eemaldamine, aga ka GPS-s\u00fcsteemi asendamine odavamaga, kus kasutatakse raadiomajakate s\u00fcsteemi, kus droon fikseerib teadaolevate koordinaatidega raadiomajakate signaalid nende ajalise kohalej\u00f5udmise hetkel ning kolme raadiomajaka baasil pidi saama seisva drooni asukoha m\u00e4\u00e4rata 50 meetrise t\u00e4psusega ja liikuva drooni oma 100 meetrise t\u00e4psusega.<\/p>\n
Sellised, kuni 50 kilomeetri kaugusele lendavad ja 2-2,5 tundi \u00f5hus p\u00fcsivad droonid on suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra odavamad, n\u00e4iteks Babka maksab 130000 grivnat ja Sokil 172000 grivnat ning n\u00fc\u00fcd pidavat \u00fcksused saama suhtuda neisse luuredroonidesse nagu kulumaterjali, mille kaotamise asemel v\u00f5etakse kasutusele uus.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tSamas on v\u00f5imalik kalleid luuredroone kasutada seal, kus on nende efektiivsus suurem ehk siis 100-150 kilomeetrise lennu-ulatusega droone saab edukalt kasutada s\u00fcgaval vastase tagalas, kus on Venemaa EW vahendeid v\u00e4hem.<\/p>\n
Droonide ajastu tekitas Ukraina olukorra, kus Defence Expressi andmetel ei ole enam v\u00f5imalik s\u00f5jategevuses 82mm miinipildujaid kasutada, sest nende meeskondadel on killzone\u2019s asudes \u00fclimalt keeruline ellu j\u00e4\u00e4da, samas oli organiseeritud suures koguses laskemoona tootmine miinipildujatele.<\/p>\n
Laskemoona tootja Ukrainian Armored Vehicles leidis lahenduse ehk siis nad hakkasid neid miine tootma spetsiaalselt droonide jaoks ning n\u00fc\u00fcdseks on Ukraina armee poolt ka heaks kiidetud droonid nimetusega UB82D, millel on 10-tolline raam, maksimaalne lennukiirus 140 km\/tunnis ja lennukaugus 25 kilomeetrit. Varasemalt oli neil sarnane tee l\u00e4bi k\u00e4idud 60mm miinipildujatega (UB60D) ja suure t\u00f5en\u00e4osusega j\u00f5uab varsti j\u00e4rg ka 120mm miinipildujateni.<\/p>\n
Oleg \u0160ein t\u00f5i oma Telegram-kanalis v\u00e4lja moskvalaste toetuse Ukrainas toimuvale s\u00f5jale Levada-Tsentri andmetel. Kui v\u00e4ljaspool Moskvat on toetus s\u00f5jale 28% ja s\u00f5ja j\u00e4tkumise vastu on 62% inimestest, siis Moskvas toetab s\u00f5ja j\u00e4tkumist 54% ja s\u00f5ja j\u00e4tkumise vastu on 36% inimestest. Moskva on seega suurep\u00e4rane n\u00e4ide paljude venemaalaste v\u00e4\u00e4rtusmaailmast, kus naabrite maa \u00e4rav\u00f5tmise vastu pole neil midagi juhul, kui see nende elu ei m\u00f5juta.<\/p>\n
Mujal Venemaal m\u00f5jutab s\u00f5da elu j\u00e4rjest rohkem ja seal on toetus s\u00f5ja j\u00e4tkumisele oluliselt v\u00e4henenud, aga moskvalaste igap\u00e4evaelu s\u00f5da Ukrainas siiani eriti ei m\u00f5jutanud, kuni m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalavahetuseni ja n\u00fc\u00fcd k\u00fcsivad mitmed moskvalased sotsiaalmeedias solvunult, et ukrainlased, mida me teile halba oleme teinud, et te nii k\u00e4itute? Selline naaber meil siis ida pool.<\/p>\n
J\u00e4rgmine \u00fclevaade reedel.<\/p>\n
Au Ukrainale!<\/p>\n