{"id":183004,"date":"2026-05-20T20:38:10","date_gmt":"2026-05-20T20:38:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/183004\/"},"modified":"2026-05-20T20:38:10","modified_gmt":"2026-05-20T20:38:10","slug":"haaland-ja-donnarumma-uuesti-tallinnas-unustage-ara-uefa-suur-reform-viib-suured-ja-vaikesed-koondised-lahku-soccernet-ee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/183004\/","title":{"rendered":"Haaland ja Donnarumma uuesti Tallinnas? Unustage \u00e4ra: UEFA suur reform viib suured ja v\u00e4ikesed koondised lahku – Soccernet.ee"},"content":{"rendered":"

\"Erling \n<\/p>\n

Kui Eesti koondis ise l\u00e4hiaastatel v\u00e4ga h\u00e4sti m\u00e4ngima ei hakka, siis Euroopa suurriikide meeskondi varsti enam Tallinnas n\u00e4ha ei pruugi. UEFA v\u00f5ttis nimelt vastu otsuse, et p\u00e4rast 2028. aasta EM-i jaotatakse koondised mitte ainult Rahvuste liigas, vaid ka valiksarjades tugevuse j\u00e4rgi eri tasanditele.<\/p>\n

UEFA v\u00e4rske reeglimuudatusega saavad oma tahtmise tippkoondised, kes on aastaid kurtnud, et San Marino, Gibraltari ja Andorra suguste v\u00e4ikeriikidega m\u00e4ngimine ning nende (enamasti) suurelt alistamine on tiheda m\u00e4ngudekalendri juures ebavajalik. Sestap r\u00e4\u00e4kis ka UEFA president Aleksandr Ceferin pressiteates “d\u00fcnaamilisemast v\u00f5istlussarjast” ning “ebavajalike kohtumiste eemaldamisest”, r\u00f5hutades samas, et “k\u00f5igile koondistele j\u00e4\u00e4b alles v\u00f5rdne v\u00f5imalus MM-ile kvalifitseerumiseks”. \n<\/p>\n

Hetkeseisuga meenutab uus s\u00fcsteem paari aasta tagust aega, kui muudeti Meistrite liiga ja Euroopa liiga turniiris\u00fcsteemi ning loodi nende k\u00f5rvale Konverentsiliiga. Tugevusgruppide kirjeldused ja skeemid tekitavad segadust, ent kui meeskonnad tegelikkuses tabelitesse kantakse, saab pilt palju selgemaks. Samas kaob minevikku p\u00f5him\u00f5te, et valikm\u00e4ngudes kohtuvad k\u00f5ik meeskonnad kodus-v\u00f5\u00f5rsil p\u00f5him\u00f5ttel. \n<\/p>\n

UEFA loodud visuaalse presentatsiooniga, mis peaks aitama uuest s\u00fcsteemist kergemini aru saada, on v\u00f5imalik tutvuda siin<\/a>.<\/p>\n

Olemuslikult k\u00f5ige olulisem muutus puudutab EM- ja MM-valikm\u00e4nge, kus hakkab alates 2029. aastast olema kaks liigat. Esimeses ehk tugevamas liigas on 36 ning teises 18 koondist. Tipmises liigas moodustatakse kolm 12-liikmelist alagruppi ning v\u00f5istluste formaat on sisuliselt samasugune nagu praegu UEFA klubiv\u00f5istlustel – iga koondis m\u00e4ngib kuue erineva vastasega. \n<\/p>\n

Teises liigas moodustatakse kolm kuueliikmelist alagruppi, mille sees tekitatakse omakorda tugevusr\u00fchmad. Iga koondis peab kuus m\u00e4ngu, ent sama tugevusr\u00fchma vastasega m\u00e4ngitakse kaks korda ja teistega \u00fche korra. \n<\/p>\n

Esimese liiga alagruppide v\u00f5itjad p\u00e4\u00e4sevad otsa finaalturniirile. Sinna on v\u00f5imalik j\u00f5uda ka teise liiga kaudu, kuid siis tuleb olla esmalt edukas oma liigas ning seej\u00e4rel s\u00f5elm\u00e4ngudes esimese liiga koondiste vastu.\u00a0Praegust Rahvuste liiga jaotust vaadates t\u00f5mmatakse kahe uue tasandi vaheline tugevuspiir sisuliselt C-tasandi alagruppide v\u00f5itjate j\u00e4relt – nii j\u00e4\u00e4ks hetkeseisuga esimesena “joone alla” ehk teise liigasse n\u00e4iteks Soome, r\u00e4\u00e4kimata k\u00f5igist Balti riikidest. \n<\/p>\n

\"Gianluigi \n<\/p>\n

Lihtsustatult – kui Eesti koondis tahab ka edaspidi v\u00f5\u00f5rustada Lillek\u00fclas Norrat ja Itaaliat, r\u00e4\u00e4kimata Hispaaniast v\u00f5i Prantsusmaast, tuleb m\u00e4ngida senisest m\u00e4rksa paremini ja kerkida Euroopa 36 parema jalgpalliriigi sekka. Kui sinna ei p\u00e4\u00e4seta, tuleb leppida m\u00e4ngudega 18 tagumise seas ehk omasuguste vastu ning valiksarjad meenutaksid vastaste m\u00f5ttes seniseid Rahvuste liiga ts\u00fckleid.<\/p>\n

T\u00f5si, kui seal edukas olla, avaneb v\u00f5imalus p\u00e4\u00e4seda play-off’i ja seal m\u00f5ni tippkoondis vastaseks saada, ent tugevaimad meeskonnad, kellel on t\u00f5en\u00e4osus tipmisel tasandil oma alagrupp v\u00f5ita, j\u00e4\u00e4vad ikkagi k\u00e4eulatusest v\u00e4lja. Samuti pole kindlust, et play-off\u00a0m\u00e4ng peetaks just koduv\u00e4ljakul. \n<\/p>\n

Rahvuste liigas, kus praegu on neli tasandit, hakkab neid 2028. aastast olema kolm. Igal tasandil on 18 koondist ning k\u00f5igil kolmel tasandil moodustatakse kolm kuueliikmelist alagruppi, kus iga koondis m\u00e4ngib viie erineva vastasega. Ka siin kehtib sama p\u00f5him\u00f5te nagu valikm\u00e4ngudes ehk sama tugevusr\u00fchma vastasega m\u00e4ngitakse kaks korda (kodus-v\u00f5\u00f5rsil) ja teistega korra (kodus v\u00f5i v\u00f5\u00f5rsil). \n<\/p>\n

Muus osas j\u00e4\u00e4b s\u00fcsteem sisuliselt samaks nagu praeguses Rahvuste liigas. Alagrupim\u00e4ngude j\u00e4rel j\u00e4tkavad A-liiga kaheksa paremat veerandfinaalides ja selgitavad l\u00f5puks Rahvuste liiga v\u00f5itja, k\u00f5igi liigade peale kokku 24 koondist peavad liigadevahelisi \u00fcleminekum\u00e4nge. A- ja B- liigast kukub otse v\u00e4lja iga alagrupi viimane, B- ja C- liigast t\u00f5useb iga alagrupi v\u00f5itja aga otse astme v\u00f5rra k\u00f5rgemale. \n<\/p>\n

Valiksarjades osalevad seejuures ka finaalturniiride korraldajad, ehkki neil on p\u00e4\u00e4s sinna automaatselt tagatud. Nimelt moodustub tulemuste p\u00f5hjal k\u00f5ikide riikide asetus j\u00e4rgmiseks Rahvuste liiga hooajaks. UEFA s\u00f5nul m\u00f6\u00f6duvad j\u00e4rgmised paar kuud s\u00fcsteemi peenh\u00e4\u00e4lestuseks ning kui k\u00f5ik sujub, on kavas see septembris toimuval UEFA t\u00e4itevkomitee koosolekul l\u00f5plikult heaks kiita. Selleks ajaks koostatakse ajakirjandusele ka uue s\u00fcsteemi p\u00f5hjalikum esitlus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kui Eesti koondis ise l\u00e4hiaastatel v\u00e4ga h\u00e4sti m\u00e4ngima ei hakka, siis Euroopa suurriikide meeskondi varsti enam Tallinnas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":183005,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[9155,37,33,35,5289,21706,34,36,10181,6644,159,158,1345,10400],"class_list":["post-183004","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ceferin","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-koondis","tag-em-valiksari","tag-estonia","tag-estonian","tag-mm-valiksari","tag-rahvuste-liiga","tag-sport","tag-sports","tag-uefa","tag-valikmangud"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116608834507354682","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183004","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=183004"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183004\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/183005"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=183004"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=183004"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=183004"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}