Tanel Viks<\/p>\n
Kehtna tuuleparkide arutelu on kinni jooksnud kahe \u00e4\u00e4rmuse vahele. Kuu aega tagasi ametist lahkunud vallavanemana soovin aga avada \u00fche seni kabinetivaikusesse j\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimuse: kas Kehtna vald suudab seda menetlust enam kanda nii, et ei kannataks omavalitsuse p\u00f5hi\u00fclesanded, kogukonna usaldus ja valla tegelik otsustusv\u00f5ime?<\/p>\n
Haldusaparaadi l\u00e4mbumine: liliputid ja Gulliver<\/p>\n
Esimene ja k\u00f5ige kriitilisem argument on praktiline: Kehtna vald lihtsalt ei suuda seda protsessi enam \u201c\u00e4ra menetleda\u201d. Me r\u00e4\u00e4gime olukorrast, kus tuuleparkide planeerimine neelab ebaproportsionaalse osa valla intellektuaalsest ja ajalisest ressursist.
Majandusosakonna juht, kaks ehitusspetsialisti, kommunikatsioonijuht, arendusjuht, andmekaitsespetsialist, juristi rollis vallasekret\u00e4r, volikogu sekret\u00e4r jt \u2013 nende igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6aeg ei kulu enam valla arendamisele, vaid l\u00f5pututele selgitustaotlustele vastamisele, teabep\u00e4ringutele ja vaidlustele. Iga vastus taastoodab uusi pingeid, mis omakorda loovad uusi p\u00e4ringuid. See on halduslik laviin.
Kui ametnik tegeleb hommikust \u00f5htuni tuulepargi juriidiliste peensustega, siis kannatavad p\u00e4riselt olulised asjad: menetlemata j\u00e4\u00e4vad tavakodanike kasutusload, viibivad vastuskirjad, j\u00e4\u00e4vad korraldamata hanked ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud argip\u00e4ev. Me seome end kinni nagu liliputid sidusid Gulliveri \u2013 meil on k\u00fcll v\u00f5imekas ja tugev omavalitsus, aga ta ei saa enam liigutada, sest on m\u00e4hitud tuhandetesse menetlusniitidesse. See on varjatud kulu, mida \u00fckski arendaja ei h\u00fcvita ja sotsiaalmajanduslik anal\u00fc\u00fcs ei n\u00e4ita.<\/p>\n
Paluk\u00fcla nr 2:\u00a0 retsept kogukonna\u00a0 l\u00f5hestamiseks<\/p>\n
Meil on Kehtna valla ajaloost valus \u00f5ppetund \u2013 Paluk\u00fcla Hiiem\u00e4e juhtum. See, mis sai alguse \u00fche ametniku valearvestusest 30 aastat tagasi, kes on t\u00e4na tuulepargi menetluse eestvedaja, l\u00f5i kiilu kogukonna vahele aastak\u00fcmneteks. Tulemuseks \u00fcle 30 korra kohtus k\u00e4imist ainu\u00fcksi p\u00fchapaiga arendamise teemal ja veel v\u00e4hemalt 25 kohtuasja samade osapoolte vahel teistes k\u00fcsimustes.
T\u00e4na n\u00e4en ma sarnast ohtu. Kui me nimetame 500 inimese allkirja v\u00f5i 52 leibkonna lubadust vallast lahkuda lihtsalt \u201cemotsionaalseks purskeks\u201d, siis me ei lahenda probleemi, vaid l\u00fckkame seda edasi dokumendiregistrisse ja kohtusaalidesse. Paluk\u00fcla Hiiem\u00e4e kogemus n\u00e4itab, et halduslikult \u201cj\u00f5uga\u201d l\u00e4bisurutud projektid maksavad end k\u00e4tte j\u00e4rgmistes konfliktides, halvates koost\u00f6\u00f6valmiduse vallas tervikuna.<\/p>\n
Muutunud\u00a0 m\u00e4ngureeglid: kas tulu v\u00f5i t\u00fchjad pihud?<\/p>\n
V\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, miks ma endise vallavanemana sellele protsessile varem pidurit ei t\u00f5mmanud. Vastus peitub m\u00e4ngureeglite drastilises muutumises ja ka t\u00f5siasjas, et vallavanem ei saa otsuseid langetada volikogu eest.
T\u00e4na peab tunnistama, et \u00fcldplaneeringu kehtestamise ajal ei osatud tekkivat olukorda ette n\u00e4ha.
V\u00e4hemasti ei osanud vallavolikogu ja vallavanem, aga kindlasti oli see teadmine ametkonnal. Alustati plaaniga rajada 36 tuulikut, mis oleks toonud valla eelarvesse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset tulu. T\u00e4na on tuulikute arv kahanenud umbes k\u00fcmneni, kuid need on kordades k\u00f5rgemad. Valla prognoositav kasu on kahanenud 47\u00a0250 euroni aastas. Umbes 80 senti \u00fche pere kohta p\u00e4evas.
Me menetleme edasi projekti, mille mastaabiefekt on arendaja jaoks kadunud, kuid mida hoiab elus riigipoolne lisatasu ametnikele. See tekitab aga \u00f5igustatud k\u00fcsimuse: kelle k\u00e4es on tegelikult v\u00f5im? Kas see on rahva valitud volikogu v\u00f5i on see liikunud ametkonna k\u00e4tte, kelle huvi on menetlust lisatasude nimel l\u00f5putult menetleda?<\/p>\n
Kolm sammu normaalsusesse naasmiseks<\/p>\n
Kehtna vald ei pea lahendama riiklikku energiakriisi oma haldusv\u00f5imekuse ja kodurahu arvelt. Pakun v\u00e4lja kolm sammu, et omavalitsus saaks naasta oma tegeliku fookuse juurde:
1. Halduslik ausus. Vallavalitsus kui t\u00e4itevv\u00f5im peab tunnistama \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivat menetluskoormust ja asuma p\u00e4riselt kohalike elanike huve kaitsma, mitte olema pelk arendaja ja riigi vahemees.
2. Poliitiline vastutus. Volikogu kui seadusandlik v\u00f5im peab taastama oma juhtrolli ja l\u00f5petama olukorra, kus strateegilisi otsuseid suunab ametkondlik inerts v\u00f5i lisatasud.
3. Kodaniku\u00fchiskonna m\u00e4rkamine. Kui 52 inimest teatavad valmidusest oma maksutulu mujale viia, peab vald seda v\u00f5tma reaalse riskina, mitte t\u00fchja jutuna. Neile, kes on valmis protestiks vallast lahkuma, teen ettepaneku anda oma s\u00f5numile konkreetne vorm: leida \u00fchine aadress Rapla vallas, kuhu end vajadusel sisse kirjutada, ning anda vallavolikogule otsusekujundamiseks selge t\u00e4htaeg. Ilma seda tegemata ei v\u00f5eta kahjuks kodanike muret, mida ametkond on nimetanud \u201cemotsionaalseks purskeks\u201d, lihtsalt t\u00f5siselt.
Jah, selja sirgu l\u00f6\u00f6mine v\u00f5ib t\u00e4hendada vaidlust arendajaga. Seda on n\u00e4inud ka teised omavalitsused, n\u00e4iteks L\u00e4\u00e4ne-Nigula, P\u00f5ltsamaa, Vinni, Raasiku, Mulgi, Haljala, Kose, T\u00fcri, P\u00f5hja-Sakala vald. Vaidlus ei pruugi l\u00f5ppeda omavalitsuse kasuks, kuid v\u00e4\u00e4rtustel, isevalitsemisel ja kohalike huvide eest seismisel ongi oma hind, mis on kindlasti v\u00e4\u00e4rt enamat kui 80 senti p\u00e4evas. Valla \u00fclesanne ei ole olla riikliku energiapoliitika katsepol\u00fcgoon. Valla \u00fclesanne on hoida oma inimesi, elukeskkonda ja otsustusv\u00f5imet.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tanel Viks Kehtna tuuleparkide arutelu on kinni jooksnud kahe \u00e4\u00e4rmuse vahele. Kuu aega tagasi ametist lahkunud vallavanemana soovin…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":183018,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,50403,28,29,19,25,23,24,1453,22,20,30],"class_list":["post-183017","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kehtna-tuulepark","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuulepargid","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116608893164565508","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183017","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=183017"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183017\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/183018"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=183017"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=183017"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=183017"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}