{"id":183157,"date":"2026-05-21T04:21:30","date_gmt":"2026-05-21T04:21:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/183157\/"},"modified":"2026-05-21T04:21:30","modified_gmt":"2026-05-21T04:21:30","slug":"mari-moora-ja-monika-tasa-reform-kasvatas-rahulolu-korval-doktorioppe-elulisust-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/183157\/","title":{"rendered":"Mari Moora ja Monika Tasa: reform kasvatas rahulolu k\u00f5rval doktori\u00f5ppe elulisust | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs<\/a> “Doktori\u00f5ppe trendid Eestis” n\u00e4itab, et 2022. aastal alanud doktori\u00f5ppereform on toonud kaasa soovitud muutusi, kuid selle tegelikku m\u00f5ju saab hinnata alles 2026. aasta l\u00f5pus, mil selgub esimeste reformij\u00e4rgsete doktorantide l\u00f5petamisedukus.<\/p>\n

Mitut head uudist sisaldava anal\u00fc\u00fcsi t\u00f5lgendus 13. mail 2026 Novaatoris avaldatud loos<\/a> on aga k\u00fcsitav. Esiteks ei vasta t\u00f5ele v\u00e4ide, et doktori\u00f5ppe kasvavat populaarsust veavad eest v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilased. Teiseks on subjektiivne aruande \u00fche autori, ETAG-i strateegilise anal\u00fc\u00fcsi osakonna juhataja Marko Piirsoo hinnang, nagu oleks doktorantuuri sisu endiselt ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud. See ei p\u00f5hine tegelikel andmetel, sest doktorantuuri sisu v\u00e4rske uuring paraku ei kata.<\/p>\n

P\u00e4rast doktori\u00f5ppereformi sai doktorant kahese staatuse, olles \u00fchtaegu nii teadust\u00f6\u00f6taja kui ka \u00fcli\u00f5pilane. Nii tekkis v\u00f5imalus maksta talle v\u00e4hemalt Eesti keskmist palka. See oli k\u00f5ige t\u00e4htsam muudatus doktorantuuri tingimuste paranemisel. Riigi loodud uutele tingimustele vastas Tartu \u00dclikool omalt poolt p\u00f5him\u00f5tteliste muudatustega: muudeti doktori\u00f5ppekavu, hakati senisest enam toetama alustavaid doktorante ja vaadati \u00fcle doktorit\u00f6\u00f6 n\u00f5uded, edasij\u00f5udmise hindamine ning kaitsmist puudutavad korrad.<\/p>\n

Eestimaalaste huvi doktorantuuri vastu kasvab<\/p>\n

ETAg-i aruande j\u00e4rgi on vastu v\u00f5etud doktorantide koguarv reformist alates kasvanud 54 protsenti. Eesti kandidaatide arv, mis varem v\u00e4henes, on suurenenud 52 protsenti. V\u00e4lisdoktorantide vastuv\u00f5tt on suurenenud peamiselt loodusteaduste valdkonnas, samas kui mitmes teises \u00f5ppevaldkonnas on see sootuks v\u00e4henenud. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, millistele andmetele artiklis toetutakse, kui v\u00e4idetakse, et \u00fclikoolid ei ole suutnud tagada doktorantuuri atraktiivsust ja doktori\u00f5ppe kasvavat populaarsust veavad eest v\u00e4lisdoktorandid.<\/p>\n

Tartu \u00dclikoolis \u00f5pib ja teeb teadust\u00f6\u00f6d ligi pool Eesti doktorantidest (1178). Neist 30 protsenti on v\u00e4lisdoktorandid. 2025. aastal laekus doktorantuuri astumiseks rekordarv avaldusi. 1043 avaldusest 204 esitasid Eestist p\u00e4rit kandidaadid ja 839 v\u00e4lismaalased. V\u00f5rreldes reformieelse 2021. aastaga kasvas Eesti kandidaatide avalduste arv 35 protsenti. V\u00e4liskandidaatide taotlustest said positiivse vastuse seitse protsenti, sealhulgas oli 40 protsenti vastu v\u00f5etud v\u00e4lisdoktorantidest saanud eelneva hariduse m\u00f5nes Eesti \u00fclikoolis. Eesti kandidaatide avaldustest sai positiivse vastuse 58 protsenti.<\/p>\n

\u00dcsna kindlalt v\u00f5ib v\u00e4ita, et muutunud olud, kus doktorandil on v\u00f5imalik teadust\u00f6\u00f6le p\u00fchenduda ja ennast samas majanduslikult ning sotsiaalselt kindlustatuna tunda, on sellisele kasvule tugeva t\u00f5uke andnud.<\/p>\n

Kuigi doktorantuur on hea viis v\u00e4listalentide Eestisse toomiseks ja teadus on olemuselt rahvusvaheline, on Tartu \u00dclikool rahvus\u00fclikoolina eestlastest doktorantide osakaalu silmas pidanud, sest sellele tugineb nii eestikeelse hariduse kui ka teaduse kestlikkus. Ka pakume oma v\u00e4lisdoktorantidele pidevat eesti keele \u00f5ppimise v\u00f5imalust, et neid kohaliku keele- ja kultuuriruumiga paremini siduda. N\u00e4iteks mullu osales 80 protsenti v\u00e4lisnooremteaduritest eesti keele taseme\u00f5ppeainetes v\u00f5i t\u00e4iendus\u00f5ppekursustel.<\/p>\n

Eesti keelt m\u00f5istvate ja k\u00f5nelevate doktorikraadiga tippspetsialistide piisav arv on vajalik selleks, et meil oleks akadeemilisi t\u00f6\u00f6tajaid, kes tagavad eestikeelse k\u00f5rghariduse, mis omakorda on n\u00fc\u00fcdisaegse eestikeelse p\u00f5hihariduse alus.<\/p>\n

Samuti tuleb meeles pidada, et Eesti majanduse mootor on ennek\u00f5ike k\u00f5rgelt haritud rahvas. Doktorid kui k\u00f5rgeima haridustasemega eksperdid toovad majandusse ja laiemalt \u00fchiskonda arenemis- ja kohanemisv\u00f5imet, mida on t\u00e4nap\u00e4eva kiirek\u00e4igulises maailmas v\u00e4ga vaja.<\/p>\n

Doktorikraad n\u00e4itab enamat kui teadust\u00f6\u00f6 tegemise oskust<\/p>\n

Doktori\u00f5ppe sisu ja vormi on Tartu \u00dclikoolis praeguseks juba suuremas jaos uuendatud. Doktorantuur ei piirdu enam ammu pelgalt artiklite v\u00f5i monograafia kirjutamisega, vaid valmistab ette teadlasi ja mitmek\u00fclgsete oskustega tippspetsialiste, kes on oodatud partnerid nii akadeemilises maailmas, ettev\u00f5tluses kui ka \u00fchiskonnas laiemalt.<\/p>\n

2020. aastal muudeti rektorite n\u00f5ukogu kvaliteedileppega doktorit\u00f6\u00f6 n\u00f5udeid paindlikumaks, lubades teadusartiklite asendamist patentide, patenditaotluste ja muude rakenduslike lahenduste (nt insenertehniline v\u00f5i tarkvaralahendus) v\u00f5i loomet\u00f6\u00f6ga. Lisaks teadust\u00f6\u00f6 tegemisele pakutakse doktorandile v\u00f5imalust omandada t\u00e4nap\u00e4eva t\u00f6\u00f6turul vajalikke \u00fclekantavaid oskusi (nt anal\u00fc\u00fctiline ja kriitiline m\u00f5tlemine ning teadmised juhtimisest, \u00f5petamisest, eetikast ja ettev\u00f5tlusest).<\/p>\n

Doktorantide \u00f5ppet\u00f6\u00f6 osakaalu v\u00e4hendati Tartu \u00dclikoolis reformiga poole v\u00f5rra, et v\u00f5imaldada rohkem aega teadust\u00f6\u00f6ks, samuti suurendati \u00f5ppet\u00f6\u00f6 paindlikkust ja valikuv\u00f5imalusi. Vaatamata neile muutustele omandatakse doktorantuuris vajalikud teadmised ja (\u00fclekantavad) oskused siiski eesk\u00e4tt teadust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus.<\/p>\n

Doktorantuuri vastavus t\u00f6\u00f6turu vajadustele on eesm\u00e4rk, millega tegelevad k\u00f5ik Euroopa \u00fclikoolid. \u00dclesanne ei ole lihtne, kuna t\u00f6\u00f6turg ise muutub kiiresti. Lisaks konkreetsetele oskustele, n\u00e4iteks anal\u00fc\u00fcsioskusele ja selgele enesev\u00e4ljendusele, on doktorikraadi omandanul olemas t\u00e4nap\u00e4eva t\u00f6\u00f6turu k\u00f5ige t\u00e4htsam oskus: tulla toime ebam\u00e4\u00e4raste ja keeruliste olukordade lahendamisega, kaasates nii kohalikku kui ka rahvusvahelist asjatundmust.<\/p>\n

Alates 2022. aastast on \u00fclikool j\u00f5udsalt arendanud ka teadmussiirdedoktorantuuri, mis v\u00f5imaldab siduda igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 ettev\u00f5ttes v\u00f5i asutuses teadust\u00f6\u00f6ga \u00fclikoolis. Kui alguses olid teadmussiirdedoktorantuuris \u00fcksikud doktorandid, kes uurisid oma ettev\u00f5ttele v\u00f5i asutusele vajalikku arendusk\u00fcsimust, siis praeguseks on Tartu \u00dclikoolis \u00fcle 10 protsenti vastuv\u00f5etutest 40 partnerorganisatsioonist p\u00e4rit teadmussiirdedoktorandid.<\/p>\n

K\u00f5iki \u00fclikoole \u00fchendavas Eesti doktorikoolis otsivad \u00fclikoolid \u00fcha tihedamat kontakti ettev\u00f5tjate ja asutuste juhtidega, et paremini nende vajadustest ja huvidest aru saada ning neile doktorantuuri eeliseid ja v\u00f5imalusi selgitada.<\/p>\n

Doktorantide rahulolu kasvab<\/p>\n

Viimastel aastatel on suurenenud ka Eesti \u00fclikoolides doktorikraadi kaitsnute arv, mis l\u00e4heneb riigi seatud eesm\u00e4rgile saada aastas juurde 300 v\u00e4rsket doktorit. Samal ajal on doktorantuuri katkestamise arv viimase k\u00fcmne aasta madalaimal tasemel, mis viitab sellele, et doktorandid on oma \u00f5pingutega rohkem rahul kui enne reformi.<\/p>\n

Seda kinnitavad ka Tartu \u00dclikooli doktorantide rahuloluk\u00fcsitlused. Viie aastaga on doktorantide rahulolu paranenud ja p\u00e4rast reformi \u00f5pinguid alustanud doktorandid hindavad Tartu \u00dclikooli doktorantuuri vastavust oma ootustele k\u00f5rgemalt kui nende eelk\u00e4ijad. 2025. aasta k\u00fcsitluses nimetasid doktorandid reformiga tehtud muudatuste positiivset m\u00f5ju, sh \u00f5ppekavade muudatusi.<\/p>\n

Doktorantuur on suur investeering nii doktorandile, riigile kui ka \u00fclikoolile. Seet\u00f5ttu on arutelu selle vajalikkuse ja kasulikkuse \u00fcle loomulik ning asjakohane. Tartu \u00dclikool pakub rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imelist haridust ja hiljuti \u00fclikoolis tehtud rahvusvahelise teaduse evalveerimistulemuste p\u00f5hjal on ka meie teadus maailmatasemel.<\/p>\n

Sestap oleme kindlad, et Tartu \u00dclikool on riigipoolse sekkumiseta v\u00f5imeline \u00f5petama v\u00e4lja k\u00f5rgel rahvusvahelisel tasemel doktoreid, arendades seejuures j\u00e4rjekindlalt doktorantide \u00fclekantavaid oskusi, mis tagavad nende edukuse ka v\u00e4ljaspool akadeemilist karj\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n

Loodame, et riik seisab Eesti rahva k\u00f5rge harituse eest, sest see tagab hariduse kestlikkuse, \u00fchiskonna arengu ja majanduskasvu. Lisaks loodame, et riik austab p\u00f5hiseaduses s\u00e4testatud akadeemilist vabadust ja institutsionaalset autonoomiat ning usaldab \u00fclikooli. Lubame, et j\u00e4tkame oma tegevust Eesti h\u00fcvanguks kvaliteetselt ja vastutustundlikult.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Teadusagentuuri (ETAg) v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs “Doktori\u00f5ppe trendid Eestis” n\u00e4itab, et 2022. aastal alanud doktori\u00f5ppereform on toonud kaasa soovitud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":183158,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,80747,54779,80749,37,33,35,34,36,80746,80748],"class_list":["post-183157","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-doktorandid","tag-doktorantuur","tag-doktorioppereform","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-mari-moora","tag-monika-tasa"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116610654925028117","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183157","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=183157"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183157\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/183158"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=183157"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=183157"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=183157"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}