{"id":18330,"date":"2025-10-13T08:52:09","date_gmt":"2025-10-13T08:52:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/18330\/"},"modified":"2025-10-13T08:52:09","modified_gmt":"2025-10-13T08:52:09","slug":"tippinvestorid-dollari-allakaik-suveneb-ning-kulla-hind-touseb-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/18330\/","title":{"rendered":"Tippinvestorid: dollari allak\u00e4ik s\u00fcveneb ning kulla hind t\u00f5useb edasi"},"content":{"rendered":"<p>USA dollar odavnes selle aasta esimeses pooles kiireimas tempos alates 1970ndatest. Samal ajal on kulla hind t\u00f5usnud t\u00e4navu viimase 50 aasta kiireimas tempos ning untsihind \u00fcletas \u00e4sja 4000 dollari taseme.<\/p>\n<p>Turgudel ja maailma rahanduses toimuvad muutused on kiirenemas ning investorid ei usu enam, et USA dollar ning muud valuutad v\u00f5iks tulevikus kanda \u201eturvasadama\u201c vara rolli.<\/p>\n<p>Toome teieni kolme tippinvestori \u2013 Ray Dalio, Ken Griffini ja Jeffrey Gundlachi \u2013 vaate praegusele olukorrale finantsturgudel.<\/p>\n<p>USA dollar on kaotanud oma \u201eturvavara\u201c staatuse<\/p>\n<p>Miljard\u00e4r ja maailma suurima riskifondi juht Ray Dalio soovitas kulda investeerida juba 2019. aastal. Dalio \u00fctles, et kuld on \u201ekindlasti\u201c turvalisem vara kui USA dollar ning metalli rekordiline hinnat\u00f5us on sarnane 1970ndatele, mil selle hind inflatsiooni ja majandusliku ebakindluse t\u00f5ttu v\u00e4ga kiiresti kallines.<\/p>\n<p>\u201eKuld on ideaalne portfelli hajutaja,\u201c \u00fctles Dalio Greenwichi majandusfoorumi paneeldiskussioonis osaledes. \u201eSeega kui vaadata lihtsalt strateegilisest varade allokatsiooni vaatepunktist, siis sa tahad, et umbes 15 protsenti sinu varadest oleks kullas.\u201c<\/p>\n<p>Dalio soovitas osa oma varadest kullas hoida juba 2019. aastal, mil kuld kauples 1400 dollari juures untsist.<\/p>\n<p>Vabariiklased ja demokraadid ei ole j\u00f5udnud v\u00f5lalae osas kokkuleppele. Selle t\u00f5ttu on mitmed valitsusasutused oma tegevuse peatanud. Lisaks panustatakse sellele, et F\u00f6deraalreserv j\u00e4tkab selle aasta l\u00f5pus intressim\u00e4\u00e4rade k\u00e4rpimist. M\u00f5lemad on l\u00fchiajalised faktorid, mis on aidanud lisaks pikaajalistele p\u00f5hjustele viia kulla hinna k\u00f5rgemale kui 4000 dollarit untsist.<\/p>\n<p>Dollar on samal ajal n\u00f5rgenenud t\u00e4navu sisuliselt k\u00f5igi suuremate valuutade suhtes. P\u00f5hjusteks v\u00f5ib pidada nii USA eelarve olukorda kui ka president Donald Trumpi tariifipoliitikat. Dollari kurss langes suuremate valuutade suhtes esimesel poolaastal kiireimas tempos alates 1970ndate algusest, mil USA loobus kullastandardist.<\/p>\n<p>Kuld on oluline v\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilitaja<\/p>\n<p>Dalio s\u00f5nul on kuld oluline v\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilitaja ajal, mil riigiv\u00f5lad kasvavad, geopoliitilised pinged teravnevad ning usk valuutade stabiilsusesse on m\u00f5ranemas.<\/p>\n<p>Dalio \u00fctles, et praegune kulla hinnat\u00f5us on sarnane 1970ndate algusele. Ka tollal t\u00f5usis kuld (sarnaselt praegusele) tandemis aktsiaturgudega. Dalio arvates on praegune aktsiaturgude t\u00f5us \u201evahutava\u201c iseloomuga. Ta t\u00f5i paralleele 1920ndate ning 1990ndate l\u00f5puga, mil tehnoloogilised murrangud t\u00f5id kaasa spekulatiivsed aktsiaturu t\u00f5usud.<\/p>\n<p>Samas nentis Dalio, et n\u00e4eb tehisintellektiga seonduvalt mitmeid h\u00e4id v\u00f5imalusi. N\u00e4iteks saavad ettev\u00f5tted j\u00e4rsult oma efektiivsust suurendada. Samuti l\u00e4heb h\u00e4sti neil, kes pakuvad AI tehnoloogiate jaoks platvorme. Ta \u00fctles, et suurte tehnoloogiafirmade vastu panustamine ei pruugi olla k\u00f5ige parem idee, kuigi nende hinnatasemed on kerkinud v\u00e4ga k\u00f5rgeks. \u201eNende hinnalanguse peale ma ei panustaks,\u201c v\u00f5ttis ta teema kokku.<\/p>\n<p>Investorid pagevad dollarist<\/p>\n<p>Suurimate riskifondide hulka kuuluva Citadeli asutaja Ken Griffin \u00fctles, et kulla hinnat\u00f5us peegeldab seda, kuidas investorid on dollarist kui turvavarast loobumas.<\/p>\n<p>\u201eVarade hinnad t\u00f5usevad dollaris, sest inimesed otsivad v\u00f5imalusi, kuidas dollari riski efektiivselt v\u00e4hendada. \u00dchtlasi otsitakse seel\u00e4bi viise, kuidas maandada USA riskifaktorit,\u201c selgitas ta.<\/p>\n<p>\u201eKuld elab oma elu ning on n\u00e4ha, kuidas riigid, keskpangad ja investorid sellele panustavad. Teate, mis? Ma n\u00e4en n\u00fc\u00fcd kulda turvavarana, nii nagu varem n\u00e4hti USA dollarit. See valmistab mulle suurt muret,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Griffini s\u00f5nul on USA inflatsioon keskpanga eesm\u00e4rgist tunduvalt k\u00f5rgemal ning see saab olema nii ka k\u00f5igi j\u00e4rgmise aasta prognooside kohaselt. \u201eSee on osa p\u00f5hjusest, miks dollar selle aasta esimeses pooles 10 protsendi v\u00f5rra odavnes. See on dollari suurim pooleaastane langus viimase 50 aasta jooksul,\u201c lisas Griffin.<\/p>\n<p>Griffini s\u00f5nul on veel \u00fcks murettekitav trend. Nimelt v\u00e4lismaalased, kes USA aktsiaid ostavad, on hakanud end USA dollari languse vastu kindlustama. Selleks v\u00f5etakse lisaks aktsiate ostmisele ka dollari languse vastu kaitsvaid positsioone.<\/p>\n<p>V\u00f5lakirjakuningas: dollari allak\u00e4ik j\u00e4tkub<\/p>\n<p>V\u00f5lakirjaturu kuningaks tituleeritud DoubleLine Capitali juht Jeffrey Gundlachi arvates j\u00e4tkub dollarist eemaldumise trend ning inflatsiooni kasv kiireneb.<\/p>\n<p>Gundlachile tekitab muret asjaolu, et F\u00f6deraalreserv on alandamas intressim\u00e4\u00e4rasid ajal, mil inflatsioon p\u00fcsib k\u00f5rgel tasemel. Tema s\u00f5nul v\u00f5ib intresside rutakas langetamine tuua kaasa inflatsiooni j\u00e4rsu kiirenemise.<\/p>\n<p>Samuti \u00fctles Gundlach, et turgudel on aina enam kanda kinnitamas \u201edollari vastane\u201c trend, mis aina s\u00fcveneb. Gundlach ise alustas dollaril p\u00f5hinevatest varadest eemaldumist juba aastaid tagasi. P\u00f5hjusena on ta v\u00e4lja toonud USA riigiv\u00f5la taseme ning \u00fclemaailmse dollari n\u00f5udluse languse.<\/p>\n<p>Gundlachi hinnangul on kulla t\u00f5usutrend tulnud, et j\u00e4\u00e4da. Kollane metall on t\u00e4navu tegemas parimat aastat alates 1970ndatest. Osaliselt selle t\u00f5ttu, et kuld v\u00f5imaldab end inflatsiooni ning majandusliku ebakindluse vastu kaitsta.<\/p>\n<p>Gundlach hakkas kulla t\u00f5usuts\u00fckli tulekust r\u00e4\u00e4kima juba 2018. aasta septembris, mil see kauples 1200 dollaril untsist. Toona \u00fctles ta, et tegemist on \u201ev\u00e4ga t\u00e4htsa p\u00f5hjaga\u201c ning algamas v\u00f5ib olla suur t\u00f5usuts\u00fckkel. Graafikut vaadates oli see ennustus erakordselt t\u00e4pne.<\/p>\n<p>\u201eMinu arvates on kullal j\u00e4tkuvalt oluline koht investorite portfellides. Allokeerida kulda 25 protsenti portfellist ei ole sugugi \u00fcleliigne,\u201c \u00fctles Gundlach. \u201eSee on kindlustuspoliis. Kuld on praegu v\u00f5itmas, sest dollar n\u00f5rgeneb. Ma arvan, et see j\u00e4tkub.\u201c<\/p>\n<p>    <a href=\"http:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120408843\/graafikud-kellele-ja-kui-palju-usa-volgu-on#dalrel-in-article\" class=\"content-embedded-articles-double__embedded-article\" data-v-76c1f5d4=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> <\/p>\n<p>\n          09.10.2025\n        <\/p>\n<p>\n            Graafikud: kellele ja kui palju USA v\u00f5lgu on?\n           <\/p>\n<p><\/a><a href=\"http:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120407446\/uued-rekordid-kulla-septembrikuine-tous-oli-14-aasta-suurim#dalrel-in-article\" class=\"content-embedded-articles-double__embedded-article\" data-v-76c1f5d4=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> <\/p>\n<p>\n          02.10.2025\n        <\/p>\n<p>\n            Uued rekordid: kulla septembrikuine t\u00f5us oli 14 aasta suurim\n           <\/p>\n<p><\/a>         <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA dollar odavnes selle aasta esimeses pooles kiireimas tempos alates 1970ndatest. Samal ajal on kulla hind t\u00f5usnud t\u00e4navu&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18331,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":{"0":"post-18330","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeerimine","16":"tag-kasulik","17":"tag-majandus","18":"tag-maksud","19":"tag-pension","20":"tag-seadused","21":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18330","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18330"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18330\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18331"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18330"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18330"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18330"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}