{"id":183509,"date":"2026-05-21T12:16:16","date_gmt":"2026-05-21T12:16:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/183509\/"},"modified":"2026-05-21T12:16:16","modified_gmt":"2026-05-21T12:16:16","slug":"uuenenud-eesti-kula-abiellumismustrid-jaid-laane-euroopast-jaigemaks-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/183509\/","title":{"rendered":"Uuenenud Eesti k\u00fcla abiellumismustrid j\u00e4id L\u00e4\u00e4ne-Euroopast j\u00e4igemaks | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Tallinna \u00dclikooli vanemteadurid Kersti Lust ja Hannaliis Jaadla uurisid rahvastikulooliste allikate p\u00f5hjal, kuidas valiti abikaasasid 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Eesti maapiirkondades p\u00e4rast p\u00e4risorjuse kaotamist. Uuring<\/a> keskendus kahele L\u00f5una-Eesti kihelkonnale: Helmele ja Paistule.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsisid nad, kuidas m\u00f5jutasid partnerivalikut sotsiaalne p\u00e4ritolu, vanus ja s\u00fcnnikoht. Uuringu eesm\u00e4rk oli paigutada Eesti arengud \u00fcle-euroopaliste suundumuste taustale, mist\u00f5ttu v\u00f5rdlesid teadlased tulemusi ka teiste Euroopa riikidega. Konteksti aitasid luua eesti publitsistika, p\u00e4rimus, ilukirjandus ja kohtulood.<\/p>\n

Eestlaste armuilma on varem p\u00fc\u00fctud avada mitmesuguste allikate abil. Kuna 19. sajandi talurahvas kirjutas Lusti s\u00f5nul oma kiindumustunnetest ise v\u00e4he, kujutavad seni kasutatud allikad partnerivalikuid sageli kas k\u00f5rvaltvaataja pilgu l\u00e4bi v\u00f5i neid tagantj\u00e4rele hinnates. “Meie uurimus lisas juurde abiellumisvalikute k\u00e4sitluse rahvastikulooliste mustrite kaudu,” lausus Lust.<\/p>\n

Uuringu keskne j\u00e4reldus on, et Eestis ei toonud moderniseerumine kaasa nii-\u00f6elda abieluturu avanemist samal viisil nagu L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hja-Euroopas. Kui mitmel pool mujal muutusid abielud sel ajal sotsiaalselt vabamaks ja partnerivalik s\u00f5ltus v\u00e4hem p\u00e4ritolust, siis Eesti maa\u00fchiskonnas tugevnes hoopis Euroopa traditsiooniline abielumuster. See t\u00e4hendab, et abielluti hiljem ning \u00fcha rohkem naisi ja mehi ei naitunud \u00fcldse.<\/p>\n

Ehkki ka varasemalt oli teada, et abiellumisiga t\u00f5usis ja mitteabiellujate osakaal kasvas, siis uus teadmisena sai selgeks, kui palju kasvasid vanusevahed abikaasade vahel ning mil m\u00e4\u00e4ral lahknesid pere- ja teenijarahva k\u00e4itumismustrid.<\/p>\n

Muutuste kaardistamiseks kasutasid teadlased individuaalandmeid abiellujate eluk\u00e4igu, p\u00e4ritolu ja vanemate kohta. “Aastatel 1834\u20131915 t\u00f5usis meie uuritud piirkonnas perepoegade keskmine esmaabieluvanus koguni kaheksa aasta v\u00f5rra ehk 23. eluaastalt 31 aastani. Peret\u00fctarde puhul oli t\u00f5us m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4iksem, kuid siiski m\u00e4rgatav: 20 eluaastalt 25 aastani. Sulas- ja teenijarahva seas, kes moodustasid valdava enamiku Eesti k\u00fclarahvast, oli muutus tagasihoidlikum. Selles kihis kerkis meeste keskmine esmaabieluiga umbes nelja ning naiste puhul kahe-kolme aasta v\u00f5rra,” selgitas Lust.<\/p>\n

Veelgi t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem on asjaolu, et kui protestantlikus P\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopas j\u00e4i maaelanike seas paaride keskmine vanusevahe 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul enamasti kahe kuni kolme aasta piiresse, siis Eestis oli see m\u00e4rksa suurem. Eriti ilmnes see perelaste seas. Tegemist on olulise n\u00e4itajaga, sest erialakirjanduses seostatakse suurt vanusevahet soolise ebav\u00f5rdsuse ja instrumentaalsete kaalutlustega kaasa valikul.<\/p>\n

Suur vanusevahe esmaabiellujate vahel ei olnud \u00fcksnes Mulgimaale omane n\u00e4htus, vaid iseloomustas kogu Eestit, kuigi piirkonniti oli erinevusi, n\u00e4iteks linna ja maa ning L\u00f5una- ja P\u00f5hja-Eesti vahel. Ainus selgem m\u00e4rk abieluvalikute avardumisest oli abiellumise sagenemine v\u00e4ljapoole oma kodukihelkonda. P\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopaga sarnane vanusevahe kujunes Eestis tavap\u00e4raseks alles N\u00f5ukogude ajal ning p\u00fcsis ka p\u00e4rast taasiseseisvumist; erandiks oli vahetult teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgne aeg.<\/p>\n

Seega saab \u00f6elda, et Eesti maa\u00fchiskond erines moderniseerumise ajal \u00fcsna palju L\u00e4\u00e4ne-Euroopast. Lust selgitas seda sellega, et Eesti oli nii \u00fchiskondlik-majanduslikult kui ka kultuuriliselt L\u00e4\u00e4ne-Euroopast mahaj\u00e4\u00e4num. Siinne elatustaseme t\u00f5us polnud L\u00e4\u00e4ne-Euroopa omaga v\u00f5rreldav. Sealne \u00fchiskond oli ka m\u00e4rksa linnastunum ja avarama t\u00f6\u00f6turuga.<\/p>\n

“Traditsioonilise abiellumusmustri n\u00f5rgenemist on L\u00e4\u00e4ne-Euroopas seostatud ka kultuuriliste nihete ja \u00fchiskondliku meelsuse muutumisega \u2013 m\u00e4rks\u00f5nadeks romantism, \u00fche\u00f5iguslus ja armastusabielu. Eestisse j\u00f5udsid need m\u00f5jud aga hiljem ja vaevaliselt,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Kuigi ka P\u00f5hjamaad olid sarnaselt Eestiga suhteliselt v\u00e4he linnastunud, polnud seal maapuudus nii terav probleem. Eestis oli just maal enne abiellumist iseseisva majandusliku toimetuleku saavutamine eriti keeruline. See omakorda soosis hilist abiellumist ning traditsiooniliste peremustrite p\u00fcsimist.<\/p>\n

Abiellumisel lugesid pragmaatilised kaalutlused<\/p>\n

Kuigi omakeelses ilu- ja ajakirjanduses propageeriti armastusabielu ning mehe ja naise nii-\u00f6elda hinge\u00fchendust, andsid Eesti k\u00fclas kaasa valikul tooni pigem pragmaatilised kaalutlused. “Traditsiooniliselt peeti abielu liiga t\u00e4htsaks asjaks, et rajada see \u00fcksnes n-\u00f6 t\u00fchipaljale armastusele. N\u00e4htavasti j\u00e4rgis suurem osa Eesti talurahvast kristlikku \u00f5petust, mille j\u00e4rgi armastus abikaasa vastu oli kohustus, mitte paarimineku eeldus,” selgitas Lust.<\/p>\n

Kuna maainimeste elu m\u00f6\u00f6dus rasket f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d tehes, otsiti abielludes romantilise armastuse asemel ennek\u00f5ike t\u00f6\u00f6kat, tublit ja tugevat, aga \u00fcha sagedamini ka varakat kaasat. “Mees pidi jaksama naist toita, nagu Kr\u00f5\u00f5da vanemad ja \u00f5ed-vennad “T\u00f5es ja \u00f5iguses” arvasid. Naine pidi samuti olema virk ja tugev, aga lisaks ka lahke ja malbe loomuga. Abikaasad pidid olema teineteisele toeks k\u00f5igis v\u00f5imalikes eluraskustes,” kirjeldas Lust.<\/p>\n

Seega sotsiaalsete vaheseinte murenemist ega armastusabielu v\u00f5iduk\u00e4iku Eesti k\u00fclas uurimus ei kinnitanud. “Kui s\u00fcdameh\u00e4\u00e4l oleks muutunud abiellumisel m\u00e4\u00e4ravaks, pidanuks see soodustama naitumist ligikaudu samaealisega. Tegelik areng kulges aga vastupidises suunas,” m\u00e4rkis Lust.<\/p>\n

Varakus muutus \u00fcha olulisemaks majanduslike muutuste tuules. Selle k\u00f5nekaks n\u00e4itajaks on pruutide kaasavara ja t\u00fctarde p\u00e4randiosa muljetavaldav kasv mitmel pool Eestis. Kui varem anti t\u00fctrele kaasavaraks lihtsalt seda, mida oli, siis aja jooksul kujunes kaasavara suurusest \u00fcks kesksemaid kriteeriume.<\/p>\n

Peret\u00fctardele ei piisanud enam sageli riidekirstust, lehmast, lammastest ja seap\u00f5rsast. Perepojad tahtsid uut kohta v\u00f5i t\u00fckki isatalust. Lisaks \u00fcha sagedamini ka head kooliharidust, mis v\u00f5imaldanuks linnas karj\u00e4\u00e4ri teha. Naise kodutallu elama asumist peeti seevastu tihti “koera eluks” ja seda v\u00e4lditi. Majanduslikust vaatepunktist polnudki alati selge, kumb oli talule kasulikum: kas see, et m\u00f5ni lastest j\u00e4i koju t\u00f6\u00f6le ega abiellunudki, v\u00f5i see, et abielu kaudu s\u00f5lmiti liit, mis andis perele ligip\u00e4\u00e4su uutele sidemetele ja ressurssidele.<\/p>\n

“Seet\u00f5ttu ei ole \u00fcllatav, et abiellumisel peeti oluliseks naitumist n-\u00f6 omav\u00e4\u00e4rsega. V\u00f5imalikke kaasasid s\u00f5eluti hoolikalt perekonna j\u00f5ukuse ja omanikustaatuse j\u00e4rgi. Polnud sugugi haruldane, et talu esimene ostumakse tasuti pruudi kaasavarast, selle abil hoiti \u00e4ra oksjon, maksti mehe v\u00f5lad v\u00f5i anti mehe \u00f5dedele kaasavara,” kirjeldas Lust.<\/p>\n

P\u00e4rimus ja kaaseagsete t\u00e4helepanekud r\u00e4\u00e4givad sama keelt. Lust r\u00e4\u00e4kis, kuidas 1909. aastal kurtis Linda J\u00fcrmann, et “pruudi h\u00e4\u00e4d omadused j\u00e4\u00e4vad peigude poolt t\u00e4hele panemata, p\u00e4\u00e4asi on ikka raha \u2013 kaasavara!” V\u00e4he olnud neid isasid, kes t\u00fctre kaasavara suurust juba varakult paika ei pannud. Sajandivahetuseks oli seesugune m\u00f5tteviis j\u00f5udnud ka Mandri-Eesti \u00e4\u00e4realadele. Nii kirjutas Mihkel Martna 1907. aastal L\u00e4\u00e4nemaalt, et kosilaste k\u00fcsimused puudutavad “p\u00e4\u00e4asjalikult ikka raha”.<\/p>\n

Vanemate roll<\/p>\n

Kuna Eesti talurahva enamiku moodustasid ikkagi sulas- ja teenijarahvas, oli suurel osal noortest partneri valikul pigem suur otsustus\u00f5igus. Ka erialakirjanduses peetakse vanemate, eriti isa m\u00f5ju laste partnerivalikule oluliseks vaid varakamates kihtides. Perelaste ja eriti talup\u00e4rija valikuid j\u00e4lgiti t\u00e4helepanelikult. Talude j\u00f5ukuse kasvades suurenes ka isa m\u00f5juv\u00f5im: testamendi abil v\u00f5is s\u00f5nakuulmatu lapse p\u00e4randist ilma j\u00e4tta.\u00a0<\/p>\n

M\u00f5nede kiriku\u00f5petajate m\u00e4lestused kirjeldavad ka juhtmeid, kus vanemad perelaste valikutele raevukalt vastu seisid, p\u00fc\u00fcdes neid n-\u00f6 r\u00f6\u00f6vlite ja murdjate eest kaitsta. “Meie uurimus n\u00e4itas, et isa olemasolu korral abiellusid perelapsed sagedamini oma sotsiaalse kihi piires, mida v\u00f5ib pidada isa m\u00f5ju m\u00e4rgiks. Samal ajal abiellusid sulas- ja teenijarahva lapsed endast k\u00f5rgemasse sotsiaalsesse kihti t\u00f5en\u00e4olisemalt siis, kui nende isa oli veel elus. See viitab, et isa kohalolu ei t\u00e4hendanud \u00fcksnes kontrolli, vaid parandas ka laste v\u00f5imalusi teha n-\u00f6 hea partii,” lausus Lust.<\/p>\n

K\u00f5nekaid n\u00e4iteid leiab kohtumaterjalidest. Holstre valla 1874. aasta lepinguraamatus on s\u00e4ilinud juhtum, kus kaks peremeest leppisid kokku topeltabielus: Jaan Pann pidi kosima Mats Tormi vanema t\u00fctre ning vastutasuks lubas too oma noorema t\u00fctre Panni tollal alles 16-aastasele vennale. M\u00f5lemad abielud s\u00f5lmitigi. Esimene 1874. ja teine 1881. aastal. Lepingu tagatiseks m\u00e4\u00e4rati 1000 rubla. “Nii suure n-\u00f6 vabaksostusumma kokkusaamine olnuks isegi j\u00f5ukale mulgile keeruline,” m\u00e4rkis Lust.<\/p>\n

Ka \u00e4iade ja v\u00e4imeeste kohtuvaidlustest joonistuvad v\u00e4lja abiellumise pragmaatilised kaalutlused. Kehvemal j\u00e4rjel mehele v\u00f5is juba 79-rublane kaasvara olla piisav ahvatlus. Rahvastikuloolisi allikaid ja kohtumaterjale \u00fchendades n\u00e4eb sedagi, kuidas peigmehi kaasvara abil n-\u00f6 osteti. Nii ei saanud Leebiku Tamme talu peremehe vanem t\u00fctar Leena kaua mehele, kuni isa kirjutas talu tema nimele. Seej\u00e4rel leidis 36-aastane naine endast 15 aastat noorema sulaspoisist kosilase, kes asus koduv\u00e4iks.<\/p>\n

Kersti Lust r\u00e4\u00e4kis, et uurimus aitab m\u00f5nd varasemat seisukohta kinnitada, aga teisi juurdunud arusaamu \u00fcmber hinnata.<\/p>\n

“Eesti oli mahaj\u00e4\u00e4nud agraarmaa, kus moodsad ideed abielust levisid vaevaliselt. Talude p\u00e4riseksostmise \u00fcks varjuk\u00fclg oli see, et pererahva abiellumine muutus senisest enam varanduslikuks tehinguks ja j\u00f5ukamate perede t\u00fctred v\u00f5isid abiellu kaasa tuua m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse varanduse, mis ei j\u00e4\u00e4nud perepoegade omale alla. Samuti annab uurimus alust j\u00e4tkata vaidlust selle \u00fcle, kas naisel on Eesti \u00fchiskonnas olnud alati tugev positsioon ning kuidas \u00fchiskondlikud muutused seda eri kihtides tegelikult m\u00f5jutasid,” lausus ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna \u00dclikooli vanemteadurid Kersti Lust ja Hannaliis Jaadla uurisid rahvastikulooliste allikate p\u00f5hjal, kuidas valiti abikaasasid 19. sajandi ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":183510,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[23472,80818,17368,26,27,37,33,35,34,36,31,32,80816,21,80817,28,29,19,25,407,23,24,22,20,30],"class_list":["post-183509","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-abiellumine","tag-abiellumisiga","tag-abikaasa","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hannaliis-jaadla","tag-headlines","tag-kersti-lust","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116612522739900462","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183509","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=183509"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183509\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/183510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=183509"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=183509"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=183509"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}