{"id":183645,"date":"2026-05-21T15:13:10","date_gmt":"2026-05-21T15:13:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/183645\/"},"modified":"2026-05-21T15:13:10","modified_gmt":"2026-05-21T15:13:10","slug":"mart-erik-kuidas-it-mehed-metsas-kaisid-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/183645\/","title":{"rendered":"Mart Erik: kuidas IT-mehed metsas k\u00e4isid | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Tehnoloogiasektori hiljutine avalik kiri<\/a> metsa- ja looduskaitseseaduse eeln\u00f5u teemadel on avanud j\u00e4rjekordse peat\u00fcki Eesti metsavaidlustes, et mitte \u00f6elda metsas\u00f5jas. Kahtlemata on tegemist oma tehnoloogiavaldkonna asjatundjate ja edukate inimestega, kelle seisukohtadel on \u00fchiskondlikus arutelus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00f5ju. Selline avaldus oli tehtud m\u00f5jutamaks valitsust ja \u00fchiskonna hoiakuid laiemalt, sealhulgas neid, kellel metsaga oma elus otseselt kokkupuudet pole.<\/p>\n

Ei hakka spekuleerima teemal, miks m\u00f5jukad ettev\u00f5tjad on metsanduse teemadel hakanud lobi tegema. K\u00e4sitleme p\u00f6\u00f6rdujaid kui murelikke metsavaatlejaid ja selgitame viimastel aastatel hoogsalt k\u00e4ibele tulnud moodsaid m\u00f5isteid, mis ka avalikus kirjas k\u00e4sitlemist leidsid.<\/p>\n

Loomulikult on mets ja sellega seonduvad teemad enamusele meist v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedased, ent tundmata metsa loomulikku eluringi ja seda ajas tajumata on valdkonna kaugetel inimestel, kelle kokkupuude metsaga piirdub paratamatult m\u00f5nede jalutusk\u00e4ikude ja seenemetsade imetlemisega, \u00fcldiselt p\u00e4ris raske tegelikust olukorrast adekvaatset pilti saada.<\/p>\n

Ettevalmistus m\u00f5istetest arusaamiseks<\/p>\n

\u00dcks viimasel ajal kriitikute poolt tihedalt korratud s\u00f5nu on n\u00e4iteks “\u00fcleraie”.<\/p>\n

Paistab, et see tuleb lihtsalt arvamisest, et “raiutakse palju” v\u00f5i et “lubatud raiemahtude number” on suur. \u00dclalmainitud p\u00f6\u00f6rdumises tuuakse probleemina v\u00e4lja, et isegi niinimetatud \u00fchtlase kasutuse korral ei taastuvat Eesti metsade tagavara 2065. aastaks 2015. aasta tasemele.<\/p>\n

Millel aga p\u00f5hineb kirjutajate meelest \u00fcle\u00fcldse selline vajadus, et tuleks p\u00fc\u00fcelda 2015. aasta taseme poole? Ja miks on praeguse aja kritiseeritav raiemaht just nii suur nagu ta on? Andmetele p\u00f5hineva ratsionaalse selgituse asemel on leitud s\u00fc\u00fcdlane, \u00fcleraie. Aga enne kui otsustada, kas \u00fcldse on kellelgi mingit s\u00fc\u00fcd v\u00f5i kogunisti metsi r\u00e4sivat “\u00fcleraiet”, vaatleme m\u00f5ningaid metsanduse aspekte laiemalt.<\/p>\n

Olen nendest k\u00fcll korduvalt kirjutanud, ent nagu \u00f6eldakse repetitio est mater studiorum ehk kordamine on tarkuse ema, seep\u00e4rast selgitan veel.<\/p>\n

Ajalooline aspekt ja metsa pindala plahvatuslik laienemine<\/p>\n

Esimene fakt. Aastatel 1940\u20131955 tekkis Eestis s\u00f5ja, k\u00fc\u00fcditamiste, kollektiviseerimise ja maaelu ulatuslike \u00fcmberkorralduste t\u00f5ttu olukord, kus suur osa p\u00f5llumajandusmaast j\u00e4i kasutusest v\u00e4lja ning hakkas metsastuma. Selle tulemusena suurenes Eesti metsamaa pindala 1938. aastaga v\u00f5rreldes 882,4 tuhandelt hektarilt1 1966. aastaks 1,608 miljoni hektarini 2 ehk 27 aastaga 1,82 korda.<\/p>\n

Kolhooside ja sovhooside kadumise j\u00e4rel kordus sama protsess osaliselt uuesti. Suur hulk kasutusest v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud suhteliselt viljakaid maid metsastus ning paljudes piirkondades kujunesid neist hall-lepikud.<\/p>\n

2024. aasta statistilise metsainventuuri 3 andmetel oli Eesti metsamaa pindala juba 2,351 miljonit hektarit, ligikaudu 2,7 korda rohkem kui enne s\u00f5da. See pole mingisugune \u00fchtlane laienemine, vaid metsade kasvu m\u00f5istes plahvatuslik areng.<\/p>\n

Omandireform ja selle m\u00f5ju<\/p>\n

“Sadadele tuhandetele eestlastele oli omandireformi k\u00e4igus tagastatud mets esimene p\u00e4riselt tagasi saadud kapital.”<\/p>\n

Teine p\u00f5hjus. Kogu selles vaidluses on peaaegu t\u00e4ielikult j\u00e4\u00e4nud t\u00e4helepanu alt v\u00e4lja omandireformi objektiivne tagaj\u00e4rg, kus endistele omanikele ja nende j\u00e4rglastele tagastati endise p\u00f5llumajandusmaa asemel k\u00fcpsed metsad. See puudutas paljusid taluperesid, p\u00e4rijaid ning linnadesse kolinud j\u00e4reltulijaid. Sadadele tuhandetele eestlastele oli omandireformi k\u00e4igus tagastatud mets esimene p\u00e4riselt tagasi saadud kapital p\u00e4rast okupatsiooni.<\/p>\n

Kui tehnoloogiasektori puhul on kapitali kaasamine \u00fcks t\u00e4htsamaid edu saavutamise p\u00f5hieeldusi, siis paljude Eesti perede esimene p\u00e4ris kapital p\u00e4rast taasiseseisvumist kasvaski juba nende oma metsas. Kui suur on olnud selle m\u00f5ju Eesti inimeste varalisele taastumisele ja ettev\u00f5tluse tekkele, ei ole minu teada keegi t\u00f5siselt kokku arvutanud. Aga on \u00fcsna kindel, et r\u00e4\u00e4gime miljarditesse eurodesse ulatuvast v\u00e4\u00e4rtusest.<\/p>\n

Ja mis seal salata, v\u00e4hemalt \u00fcks allakirjutanutest on oma eduka iduettev\u00f5tte algusaastatel kaasanud metsat\u00f6\u00f6sturi kapitali.<\/p>\n

Energiapuud v\u00f5i terved ja tootlikud metsad?<\/p>\n

Kolmas argument. H\u00e4davajalik on selgitada m\u00f5istet “raievanus”. See m\u00e4rgib metsa arenguastet, mil puistu juurdekasv aeglustub ning v\u00e4\u00e4rtusliku tarbepuidu osakaal on k\u00f5ige suurem. Kuna enamik peale s\u00f5da tekkinud metsadest on segametsad, siis n\u00fc\u00fcdseks on suur osa neist juba raiumiseks optimaalse ea \u00fcletanud.<\/p>\n

Kui suur osa p\u00e4rast s\u00f5da tekkinud metsadest on j\u00f5udnud v\u00f5i j\u00f5udmas k\u00fcpsesse ikka, siis on \u00fcsna loomulik, et osa sellest varust kasutatakse \u00e4ra ajal, mil mets annab k\u00f5ige rohkem v\u00e4\u00e4rtuslikku tarbepuitu. Vastasel juhul j\u00e4tame tulevastele p\u00f5lvedele j\u00e4rjest rohkem puistuid, mille majanduslik v\u00e4\u00e4rtus piirdub tulevikus peamiselt energiapuiduga, mille kasutamist metsasektorile pidevalt ette heidetakse. Siin peitub ka \u00fcks p\u00f5hjustest, miks raiemaht viimastel aastatel on suurenenud.<\/p>\n

Isegi juba praeguste, enamasti majandamata erametsade raiest saadava energiapuidu osat\u00e4htsus on k\u00fcllaltki suur. Enda kogemuse p\u00f5hjal saan \u00f6elda, et k\u00fcttepuidu osat\u00e4htsus erametsades on hetkel kindlasti \u00fcle 30 protsendi raiemahust. Hall-lepikute puhul l\u00e4heb k\u00fcttesse aga praktiliselt k\u00f5ik.<\/p>\n

Sellest tulenevalt v\u00e4idame, et mida kauem venitame k\u00fcpsete metsade raiega \u2013 soovides seda justkui j\u00e4reltulevatele p\u00f5lvedele alles j\u00e4tta \u2013, seda enam v\u00e4hendame aasta-aastalt saadava puidu kvaliteeti ning suurendame omakorda ahju aetava materjali hulka.<\/p>\n

Muidugi v\u00f5ib metsaomanik otsustada, mida t\u00e4pselt ta oma metsadega teeb, kuid lastelastele j\u00e4\u00e4v k\u00fcttepuu kvaliteediga “igavesti kasvav” mets ei pruugi meele j\u00e4rele olla ei lastele ega lastelastele.<\/p>\n

Kas “\u00fchtlane kasutus” on v\u00f5imalik?<\/p>\n

Paigast \u00e4ra metsabilansiga, kus suur osa metsadest j\u00f5udis ajaloolistel p\u00f5hjustel k\u00fcpsesse ikka enam-v\u00e4hem samal perioodil on \u00fcsna v\u00f5imatu r\u00e4\u00e4kida \u00fchtlasest kasutusest, eriti v\u00e4ikeomaniku tasandil.<\/p>\n

Viie v\u00f5i k\u00fcmne hektari suuruse metsakinnistu omanikul on p\u00e4ris keeruline raiuda oma k\u00fcpset metsa jupikaupa nagu koera saba n\u00e4iteks 60 aastat, et Exceli tabelis tekiks “ideaalne” \u00fchtlane kasutus. Tegelikult ei t\u00f6\u00f6ta jupikaupa raiumise n\u00f5ue ka siis, kui r\u00e4\u00e4gime kasv\u00f5i 10 000 hektari suurusest omandist, mis koosneb \u00fcksikutest v\u00e4ikestest kokku ostetud kinnistutest (muidugi juhul, kui peame silmas majandusmetsa).<\/p>\n

Peame aru saama, et majandusmets ei toimi lihtsustatud matemaatilise skeemi ega arvutustabelite j\u00e4rgi, vaid s\u00f5ltub konkreetsete metsaeraldiste liigilisest koosseisust, vanuselisest struktuurist, kasvukohast ja omanike otsustest.<\/p>\n

Kas “\u00fcleraiet” on v\u00f5i ei ole?<\/p>\n

Pidades meeles ajaloolist tausta, liigume n\u00fc\u00fcd m\u00f5iste “\u00fcleraie” juurde, vaadeldes viimase kahe k\u00fcmnendi jooksul metsanduses toimunut.<\/p>\n

Keskkonnaagentuuri andmetel oli aastatel 2004\u20132024 majandusmetsade eluspuude keskmine raiemaht 8,6 miljonit tihumeetrit aastas. Sama perioodi keskmine jooksev juurdekasv oli 14,3 miljonit tihumeetrit aastas. Kui sellest arvata maha metsade loomulik suremus (kuivamine, tormikahjud, haigused ja muu v\u00e4ljalangemine) keskmiselt 3,7 miljonit tihumeetrit aastas, siis saame majandusmetsade keskmiseks netojuurdekasvuks 10,6 miljonit tihumeetrit aastas. See t\u00e4hendab ligikaudu kahe miljoni tihumeetri suurust aastast \u00fclej\u00e4\u00e4ki v\u00f5rreldes raiemahuga.<\/p>\n

Kui vaadelda kogu metsafondi koos kaitstavate metsadega, siis oli keskmine netojuurdekasv samal perioodil koguni 11,5 miljonit tihumeetrit aastas ehk raiemahust umbes 2,9 miljonit tihumeetrit suurem.<\/p>\n

Neid andmeid vaadates on keeruline r\u00e4\u00e4kida \u00fcleraie olemasolust.<\/p>\n

Metsa k\u00e4sitletakse sageli ennek\u00f5ike s\u00fcsinikuvaru v\u00f5i elurikkuse hoidjana. Need on kahtlemata olulised eesm\u00e4rgid, kuid mets ei lakka olemast ka vanusklassidest koosnev d\u00fcnaamiline s\u00fcsteem, kus vananevad majandusmetsad muudavad v\u00e4ltimatuks ka uuenemise. Selle m\u00f5tte s\u00f5nastas juba ligi sajand tagasi Eesti metsateaduse suurkuju, professor Andres Mathiesen: “M\u00f6\u00f6daminnes olgu t\u00e4hendatud, et vanade metsade rohkuse puhul v\u00f5iks ja peakski raienorm olema suurem kui aastane juurdekasv.”4<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n

Avalikule kirjale allakirjutanute mure metsade tuleviku p\u00e4rast on m\u00f5istetav, kuid Eesti metsade kadumist ei ole p\u00f5hjust karta. H\u00e4sti majandatud majandusmets ja m\u00f5istlik looduskaitse ei ole vastandid. Kindlasti on vajalikud ka erineva re\u017eiimiga kaitsealad. Suurim probleem on nende m\u00f5istete ja neis valdkondades tegutsevate inimeste pidev vastandamine. Kellele on kasulik divide et impera ehk jaga ja valitse p\u00f5him\u00f5te?<\/p>\n

Tehnoloogiasektor teab v\u00e4ga h\u00e4sti, kui riskantne on teha suuri otsuseid keerulistes s\u00fcsteemides. Inimesed, kes on harjunud m\u00f5tlema kiire innovatsiooni, investeerimisvoorude ja kvartalite kaudu, v\u00f5ivad eksida s\u00fcsteemis, mille ajam\u00f5\u00f5teks on p\u00f5lvkonnad.<\/p>\n

CB Insights’i anal\u00fc\u00fcside j\u00e4rgi on \u00fcks peamisi iduettev\u00f5tete l\u00e4bikukkumise p\u00f5hjuseid puudulik arusaam tegelikust vajadusest. Luuakse lahendus probleemile, mida tegelikkuses sellisel kujul ei eksisteeri v\u00f5i m\u00f5istetakse seda valesti5.<\/p>\n

Praeguselgi juhul on metsandusvaldkonda vaid pealiskaudselt vaadelnud inimesed asunud enesekindlalt v\u00f5rdlema ja anal\u00fc\u00fcsima m\u00f5isteid ning tegevusi valdkondades, mille toimeloogika on kardinaalselt erinev.<\/p>\n

Mets ei ole rakendus, mida saab p\u00e4rast eba\u00f5nnestunud katset lihtsalt kinni panna ja j\u00e4rgmise investoriga uuesti alustada. Eesti metsade kujunemise taga on aastak\u00fcmneid kestnud v\u00e4ga eriline ajalooline taust, s\u00f5jaj\u00e4rgselt s\u00f6\u00f6ti j\u00e4\u00e4nud p\u00f5llumajandusmaad, metsade kiire pindalaline kasv ja restitutsiooni k\u00e4igus omanikele tagastatud k\u00fcpsed metsad.<\/p>\n

Mets on pika vinnaga asi. Neid protsesse arvestamata on lihtne r\u00e4\u00e4kida loosungitest, kuid metsa tegelikku eluringi eiravad otsused v\u00f5ivad siiski tuua p\u00f6\u00f6rdumatuid kahjusid, mida lihtsalt exit’iga \u00e4ra ei lahenda. Kui startup-maailmas t\u00e4hendab eksimus enamasti raha korstnasse kirjutamist, siis metsanduses v\u00f5ivad valed otsused j\u00e4\u00e4da j\u00e4rgmistele p\u00f5lvkondadele r\u00f5\u00f5mu asemel hoopist\u00fckkis koormaks paljudeks aastak\u00fcmneteks.<\/p>\n

Metsamajanduse m\u00f5istmiseks ei piisa \u00fcksteise \u00f5hutamisest, k\u00f5hutundest ega heast tahtest. Selleks on vaja p\u00f5hjalikku s\u00fcvenemist, \u00f5pinguid, kogemust ja oskust n\u00e4ha \u00fchte kasvuringi kaugemale j\u00e4rgnevast pealkirjast.<\/p>\n

1 Eesti Statistika, kaheksateistk\u00fcmnes aastak\u00e4ik Nr. 206(1) \u2013 217(12) 1939. Riigi Statistika Keskb\u00fcroo,<\/p>\n

Tallinn 1939<\/p>\n

2 Andmed Eesti NSV metsafondi kohta seisuga 1.jaanuar 1973. Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium. Ametlikuks kasutamiseks Eks. nr. 00473, Tallinn 1973.<\/p>\n

4 A. Mathiesen. Metsade juurdekasvust. Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisuse Tr\u00fckikoda. Pikk t\u00e4n. 2. 1928<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehnoloogiasektori hiljutine avalik kiri metsa- ja looduskaitseseaduse eeln\u00f5u teemadel on avanud j\u00e4rjekordse peat\u00fcki Eesti metsavaidlustes, et mitte \u00f6elda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":183646,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4059,28,29,285,15882,25133,7484,5176,19788,3086,10536,15881,19,48892,25,10087,60190,80845,23271,23,24,22,20,30],"class_list":["post-183645","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-idufirmad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-looduskaitse","tag-looduskaitseseadus","tag-mart-erik","tag-mets","tag-metsamaa","tag-metsandus","tag-metsaraie","tag-metsaseadus","tag-news","tag-omandireform","tag-populaarseimad-lood","tag-puidutoostus","tag-puit","tag-statistiline-metsainventuur","tag-tehnoloogiasektor","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116613218670908600","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183645","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=183645"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183645\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/183646"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=183645"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=183645"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=183645"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}