Aastal 2009 avaldas prantsuse geopoliitik Dominique Mo\u00efsi raamatu “Emotsioonide geopoliitika”, mis ilmus ka eesti keeles. Kaks aastat tagasi \u00fcllitas Mo\u00efsi j\u00e4rje sellele, “Emotsioonide triumf. Geopoliitika vimma, viha ja hirmu ajastul” (Dominique Mo\u00efsi, “The Triumph of Emotions. Geopolitics in an Age of Resentment, Anger and Fear”, 2025). Selle v\u00f5tsingi jutu aluseks.<\/p>\n
Peab kohe m\u00e4rkima, et s\u00fcndmused arenevad praegu nii kiirelt, et iga anal\u00fc\u00fcs v\u00f5ib vananeda juba kuudega, puhuti isegi p\u00e4evadega. Minu kasutatud mullusel v\u00e4ljaandel oli juba lisatud eess\u00f5na teema ajakohastamiseks ja hiljuti prantsuse keeles ilmunud uustr\u00fckil oli juba t\u00e4navuse aastanumbriga eess\u00f5na.<\/p>\n
Eelk\u00f5ige on p\u00f5hjuseks Donald Trumpi v\u00f5imuletuleku j\u00e4rel toimunu, kuigi mitte ainult. Igal juhul pidas Mo\u00efsi t\u00e4navu vajalikuks avaldada juba uus raamat sel teemal, pealkirjaga “Maailma kirgede kolmnurk. M\u00f5ista eelseisvat kaost”. Selles on ta “emotsioonid” asendanud “kirgedega”, asi on seega kuumemaks l\u00e4inud.<\/p>\n
Ta r\u00e4\u00e4gib uuest maailmast, mida iseloomustab kolme daatumi \u00fchtesulamine. Need on suurs\u00f5ja algus Ukraina vastu veebruaris 2022, Gaza s\u00f5ja algus 2023 ja USA presidendivalimised 2024. Hiljem lisas ta \u00fches intervjuus neile ka Iraani vastase s\u00f5ja alguse t\u00e4navu.<\/p>\n
Geopoliitilise maailmapildi sedav\u00f5rd kiire areng ilmestabki praegust aega. Meie silme ees on \u00fche ajaloolise ts\u00fckli l\u00f5pp ja teise algus. Euroopa on selles kiires arengus justkui kahe tule vahel: \u00fchelt poolt strateegiline oht Venemaa poolt ja teisalt ideoloogiline oht Ameerika poolt. R\u00e4\u00e4kimata veel Hiina majanduslikust ohust.<\/p>\n
Sellistes oludes peaks Euroopa Mo\u00efsi arvates seadma eesm\u00e4rgina esikohale \u00fchtsuse. Arengute hind tuleb tasuda kas rahas praegu v\u00f5i verega tulevikus. Ratsionaalne maailm on tema arvates l\u00f5pule j\u00f5udnud ja Euroopa v\u00f5ib olla libisemas ajaloo halli tsooni, olles samaaegselt nii trumpismi kui ka putinismi ohver. Ehk siis \u00fcsna s\u00fcnge vaade.<\/p>\n
Tulles tagasi raamatu “Emotsioonide triumf” juurde on Mo\u00efsi s\u00f5nul ajaloo hinnang selge: hirm on lootuse \u00fcle v\u00f5idu saavutanud. Negatiivsed emotsioonid on paljunenud ja muutunud mitmekesisemaks. Alandlikkusele ja hirmule tuleb n\u00fc\u00fcd lisada emotsioonid nagu viha ja vimm, kui isegi mitte raev ja vihkamine. T\u00f5useb esile tripolaarne maailm, milles \u00fchte keset, globaalset l\u00f5unat, iseloomustab lootus ja vimm. Globaalset ida iseloomustavad alandus ja viha ning globaalset l\u00e4\u00e4nt hirm ja elastsus.<\/p>\n
Alasti emotsioonid, nagu viha ja isegi vihkamine, on v\u00f5idu saavutanud nii rahvusvahelises poliitikas kui ka sisepoliitikas. See ilmneb mitte ainult liidrite \u00e4\u00e4rmuslikus retoorikas, vaid praegu ka s\u00f5jas Ukrainas. Kasvab l\u00f5he l\u00e4\u00e4ne ja mittel\u00e4\u00e4ne rahvaste vahel.<\/p>\n
K\u00fclma s\u00f5ja aegset bipolaarset korda kuni aastani 1989 v\u00f5ib tagantj\u00e4rele n\u00e4ha kui kunstlikult lihtsat \u2013 kaks blokki kahe suurriigi juhtimisel. K\u00fclma s\u00f5ja j\u00e4rgne \u00fchepooluseline moment USA juhtimisel oli nii l\u00fchike, et sellest on raske mingeid \u00f5ppetunde leida.<\/p>\n
Praegu on inimesi, kelle arvates bipolaarne kord on tagasi tulemas, kui Hiina asub n\u00f5ukariigi rolli, aga vahe on selles, et erinevalt n\u00f5ukaliidust on Hiina maailmav\u00f5im, mida Moskva kunagi ei olnud. N\u00f5ukaliit oli \u00fchem\u00f5\u00f5tmeline v\u00f5im, pelgalt hirmu objekt. Hiinat aga maailm vajab, nagu ka Hiina vajab maailma.<\/p>\n
“Kultuuri vallas on kasvamas n\u00e4iteks L\u00f5una-Korea ja India pehme j\u00f5ud, moe vallas on areenile t\u00f5usnud ka Aafrika.”<\/p>\n
Uues kolme poolusega maailmas on l\u00e4\u00e4s ilmselt kaotanud oma primaarse rolli. L\u00e4\u00e4s peab m\u00f5istma karmi reaalsust, et ta on vaid \u00fcks v\u00f5imu ja m\u00f5ju keskustest, olles kaotanud eeskuju rolli teiste jaoks. Kultuuri vallas on kasvamas n\u00e4iteks L\u00f5una-Korea ja India pehme j\u00f5ud, moe vallas on areenile t\u00f5usnud ka Aafrika, spordis t\u00e4nu oma p\u00f5hjatule rahakotile Saudi Araabia.<\/p>\n
Mis puutub globaliseerumisse, siis ei maksa seda segi ajada vastastikuse s\u00f5ltuvusega. Majanduslikus plaanis algas taganemine globaliseerumisest juba aastaid tagasi, kuid majanduse ja geopoliitika vallas on maailm muutunud rohkem vastastikku s\u00f5ltuvaks.<\/p>\n
Kui vaadata kasv\u00f5i Ukraina s\u00f5da, siis ei saa eirata selle v\u00f5imalikke j\u00e4relmeid L\u00f5una-Hiina mere tuleviku jaoks. Ja k\u00fcsimus on ka selles, kas Vene invasioon Ukrainas julgustab Hiinat Taiwani enese kontrolli alla v\u00f5tma. S\u00f5ltumata l\u00f5pust j\u00e4\u00e4b see s\u00f5da globaalseks reeglite muutjaks geopoliitilises, kui mitte ka majanduslikus, poliitilises ja isegi kultuurilises plaanis.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4ne jaoks on Ukraina s\u00f5da paljud teised konfliktid v\u00e4hem kaalukateks muutnud. Kuigi n\u00fc\u00fcd on s\u00f5da Iraani vastu ja L\u00e4his-Ida siiski ka suure m\u00f5juga. Globaalse l\u00f5una jaoks on Ukraina s\u00f5da valdavalt s\u00f5da valgete eurooplaste vahel. Vaesemaid maailma riike Ukraina s\u00f5da, terminites “headus kurjuse vastu”, eriti ei loksuta. Kui aga s\u00f5ja t\u00f5ttu vilja hind t\u00f5useb, siis tunnevad nad, et on sattunud taas valgete v\u00f5imum\u00e4ngude ohvriks.<\/p>\n
Mittel\u00e4\u00e4ne maailma jaoks on domineerivad emotsioonid \u00fcldse l\u00e4\u00e4ne omadest drastiliselt erinevad. Muuhulgas esineb ka annus \u00fcksk\u00f5iksust segatuna teatava salajase kahjur\u00f5\u00f5muga. Kuid globaalne l\u00f5una on praegu t\u00f5usev j\u00f5ud, kellel on ka potentsiaalne liider, India.<\/p>\n
Globaalsele l\u00f5unale Venemaa suhtumine l\u00e4\u00e4nde paljuski sobib, kuna neist paljudel on l\u00e4\u00e4ne vastu kaun kanda. Kuigi samal ajal on s\u00f5da osa globaalse l\u00f5una maadest Moskvast eemale peletanud. L\u00f5ppastmes on s\u00f5da Ukrainas ka emotsioonide konflikt. Vene poolel imperiaalsed emotsioonid ja Ukraina poolel rahvuslikud emotsioonid.<\/p>\n
Terminit “globaalne ida” kasutatakse harva, Mo\u00efsi peab selle all silmas r\u00fchma riike, keda paneb liikuma revisionistlik n\u00e4gemus maailmast ja kes ei karda kasutada j\u00f5udu nii nende arvates neile kuuluva territooriumi h\u00f5ivamiseks kui ka siseriiklikult teisitim\u00f5tlemise maha surumiseks. Need riigid on Venemaa, P\u00f5hja-Korea ja Iraan. Hiina v\u00f5ib kuuluda nii l\u00f5una kui ida hulka. Neid riike iseloomustab ka t\u00f5ik, et nad kujutavad oma regioonis peamist viha allikat. Venemaa Euroopa jaoks, Iraan L\u00e4his-Idale ja P\u00f5hja-Korea, kuid ka Hiina Aasia jaoks.<\/p>\n
\u00dcks v\u00f5tmeteema on meie ajal ka tunne kontrolli kaotamisest kolmes valdkonnas. Kliimamuutused, r\u00e4nne ja tehisaru, need kolm v\u00e4ljakutset on reaalsed ja kujutavad ohtu ka tripolaarses maailmas. Kuid see juba eraldi teema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastal 2009 avaldas prantsuse geopoliitik Dominique Mo\u00efsi raamatu “Emotsioonide geopoliitika”, mis ilmus ka eesti keeles. Kaks aastat tagasi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":183938,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[1114,1086,26,27,80889,37,33,35,34,36,112,31,32,3055,4271,4273,21,326,1207,28,29,95,19,25,1049,23,24,262,22,325,20,96,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-183937","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aafrika","tag-aasia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dominique-moisi","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geopoliitika","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-hiina","tag-india","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116615003847646339","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183937","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=183937"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183937\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/183938"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=183937"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=183937"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=183937"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}